ID-kaart

Lihtotsing

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2100, 15. detsember 2020, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes
Euroopa Komisjon 15.12.2020 määrus number 2100; jõustumiskuupäev 17.12.2020

redaktsioon 17.12.2020

16.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 425/21


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2100,

15. detsember 2020,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas oma määrusega (EÜ) nr 2022/95 (2) (edaspidi „esialgne uurimine“) määruse jõustumise ajal CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuulunud, Venemaalt (edaspidi „asjaomane riik“) pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Meetmeid muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 663/98 (3) edasise uurimise põhjal, milles tehti kindlaks, et tollimaks absorbeeritakse.

(2)

Pärast dumpinguvastaste tollimaksude esimest aegumise läbivaatamist ja esimest vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 (4) artikli 11 lõigetele 2 ja 3 kehtestas nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 658/2002 (5) Venemaalt pärit ning määruse jõustumise ajal CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuulunud ammooniumnitraadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 47,07 eurot tonni kohta.

(3)

Seejärel toimus määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 alusel tootevaliku vahepealne läbivaatamine ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005 (6) kehtestati Venemaalt pärit tahkete väetiste suhtes, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mis kuulusid määruse jõustumise ajal CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla, lõplik dumpinguvastane tollimaks vahemikus 41,42–47,07 eurot tonni kohta.

(4)

Pärast teist dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist ja teist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõigetele 2 ja 3 jättis nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 661/2008 (7) meetmed jõusse. Kui välja arvata EuroChemi kontsern, mille suhtes määrati kindlasummaline tollimaksumäär 28,88–32,82 eurot tonni kohta, jäeti tollimaks muutmata.

(5)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kiitis otsusega 2008/577/EÜ (8) heaks koguselise ülemmääraga seotud kohustuste pakkumised järgmistelt Venemaa tootjatelt: valdusettevõtja Acron liikmed aktsiaselts Acron ja aktsiaselts Dorogobuž ning EuroChemi kontsern.

(6)

Üldkohus tühistas 10. septembri 2008. aasta otsusega, (9) mida tõlgendati 9. juuli 2009. aasta otsusega, (10) määruse (EÜ) nr 945/2005 seoses avatud aktsiaseltsile, ühinenud keemiatööstusettevõttele UralChem (edaspidi „Uralchem“) kuuluva aktsiaseltsiga Kirovo-Tšepetski keemiakombinaat (Kirovo-Tšepetski himitšeski kombinat, edaspidi „Kirovo“). Seepeale muutis nõukogu oma määrusega (EÜ) nr 989/2009 (11) määrust (EÜ) nr 661/2008. Sellest tulenevalt kehtis äriühingu Kirovo suhtes määruse jõustumise ajal kohaldatud dumpinguvastane tollimaks (47,07 eurot tonni kohta) üksnes CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva ammooniumnitraadi impordi suhtes.

(7)

Komisjon tühistas otsusega 2012/629/EL (12) EuroChemi kontserni pakutud kohustusele antud heakskiidu, kuna kohustuse täitmine ei olnud teostatav.

(8)

Pärast kolmandat dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 (13) artikli 11 lõikele 2 jättis komisjon oma rakendusmäärusega (EL) nr 999/2014 (14) meetmed jõusse. Kõnealust uurimist nimetatakse edaspidi viimaseks aegumise läbivaatamiseks.

(9)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/226 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 999/2014) (15) käsitleti Kirovo restruktureerimist Uralchemi filiaalina.

(10)

Komisjon tühistas rakendusmäärusega (EL) 2016/415 (16) valdusettevõtja Acron pakutud kohustusele antud heakskiidu, kuna kohustuse täitmine ei olnud teostatav.

(11)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2018/1722 (17) artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist muutis komisjon kehtivaid meetmeid. Kõnealust uurimist nimetatakse viimaseks vahepealseks läbivaatamiseks. Selle kohaselt jääb praegu kehtiv kindlasummaline tollimaks vahemikku 28,78–32,71 eurot tonni kohta.

1.2.   Meetmete aegumise läbivaatamise taotlus

(12)

Pärast Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta teate (18) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(13)

Taotluse esitas 21. juunil 2019 Euroopa Väetisetootjate Liit (Fertilizers Europe, edaspidi „taotluse esitaja“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu ammooniumnitraaditoodangust.

(14)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharu kahjustava dumpingu või liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise ja/või kordumise.

1.3.   Menetluse algatamine

(15)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 23. septembril 2019Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (19) (edaspidi „algatamisteade“) aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

1.4.   Huvitatud isikud

(16)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks endaga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, asjaga teadaolevalt seotud liidu eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid ning Venemaa ametiasutusi ja kutsus neid osalema.

(17)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

1.5.   Algatamisjärgsed märkused

(18)

Pärast uurimise algatamist teatas Venemaa Väetisetootjate Liit, et taotluses ei esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et Venemaa ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu või kahju jätkumise või kordumise. Täpsemalt väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et kuna 21. juunil 2019 esitatud esialgses läbivaatamistaotluses (edaspidi „esialgne läbivaatamistaotlus“) ei esitatud tõendeid selle kohta, et omamaine müük toimus väljaspool tavapärast kaubandustegevust, oli normaalväärtuse arvutamisel põhinev dumpingumarginaali arvutus ebaseaduslik. Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et 21. juuni 2019. aasta läbivaatamistaotlus ei sisaldanud tõendeid dumpingu kohta, mis põhineksid tegelike omamaiste hindade ja ekspordihindade võrdlusel, ning et taotluse esitaja lisas sellised tõendid alles taotluse muudetud versiooni, mis põhines komisjoni saadetud puudustele viitaval kirjal.

(19)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et taotluse esitaja kuluarvutused põhinesid ülepaisutatud tootmiskuludel. Venemaa Väetisetootjate Liit väitis ka, et arvestusliku normaalväärtuse arvutused olid ilmselgelt ekslikud, põhinesid ebausaldusväärsel, sisemiselt ebajärjekindlal, aegunud teabel, arusaamatutel andmetel ja pelgalt konsultandi hinnangutel ning et komisjon ei olnud neid arvutusi hoolikalt läbi vaadanud.

(20)

Komisjon algatas aegumise läbivaatamise esialgse läbivaatamistaotluse alusel, mis esitati 21. juunil 2019 ja mida hiljem täiendati lisateabega (edaspidi koos „konsolideeritud läbivaatamistaotlus“). Käesoleva aegumise läbivaatamise algatamise aluseks olev konsolideeritud läbivaatamistaotlus lisati avalikku toimikusse ja tehti huvitatud isikutele konsulteerimise eesmärgil kättesaadavaks. Nagu on märgitud teate punktis 4.1, esitas taotluse esitaja oma läbivaatamistaotluses tõendid tegelikel omamaistel hindadel põhineva normaalväärtuse kohta ning arvutas normaalväärtuse ka juhuks, kui omamaiseid hindu ei peeta usaldusväärseks ja tavapärast kaubandustegevust kajastavaks. Kuna komisjon algatas aegumise läbivaatamise konsolideeritud läbivaatamistaotluse põhjal, on see, kas esialgsele taotlusele lisati hinnangulised normaalväärtused, mis põhinevad asjaomases riigis tegelike omamaiste hindade kohta kättesaadaval teabel, ebaoluline.

(21)

Mis puutub nende andmete ebausaldusväärsusesse, mida taotluse esitaja oma väidetes kasutas, siis läbivaatamistaotlus peab sisaldama piisavaid tõendeid, mis toetavad läbivaatamise algatamist. Nende tõendite kvaliteet on paratamatult piiratud sõltuvalt taotleja juurdepääsust asjakohasele teabele, mis on enamikul juhtudel konfidentsiaalne. Taotluse esitaja taotluses uurimise käigus avastatud võimalikud ebatäpsused ei muuda siiski käesoleva aegumise läbivaatamise algatamist ebaseaduslikuks ja komisjoni uurimine kinnitas käesoleval juhul tegelikult, et algatamine on põhjendatud.

(22)

Pärast järelduste avalikustamist kordas Venemaa Väetisetootjate Liit (20) oma väidet, et õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul ei olnud esitatud ühtegi aegumise läbivaatamise taotlust, mis vastaks alusmääruse artikli 11 lõike 2 nõuetele. Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel on aegumise läbivaatamise algatamise aluseks esialgne läbivaatamistaotlus, mille alusel tuleb ka hinnata tõendite piisavuse nõuet. Acron ja Venemaa valitsus esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist sarnased väited. Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et kuigi liidu tootjad oleksid saanud esialgses läbivaatamistaotluses esitatud tõendeid selgitada, tuleks täiesti uued tõendid dumpingu või kahju tõenäosuse kohta, mis esitati väljaspool õigusaktides ettenähtud tähtaega (st kolm kuud enne viieaastase perioodi lõppu) tähelepanuta jätta. Sellega seoses viitas Venemaa Väetisetootjate Liit ka Euroopa Ombudsmani otsusele (21) varasema aegumise läbivaatamise kohta ning ärakuulamise eest vastutava ametniku soovitusele komisjoni talitustele avalikustada esialgne läbivaatamistaotlus käesolevas läbivaatamises.

(23)

Komisjon märgib, et Venemaa Väetisetootjate Liit ei esitanud ühtegi uut argumenti. Seetõttu tuletab komisjon meelde oma põhjenduses 20 esitatud seisukohta, et käesolev aegumise läbivaatamine algatati konsolideeritud läbivaatamistaotluse alusel. Komisjon leiab, et kolmekuulise tähtaja jooksul esitatud taotlus sisaldas piisavalt tõendeid, mis õigustasid aegumise läbivaatamise algatamist, võttes arvesse selgitusi, mida taotluse esitajad esitasid puuduste menetlust järgides esialgse taotluse täiendamiseks. See on kooskõlas ombudsmani otsusega, mille asjakohastes osades on märgitud:

„16.

Ombudsman möönab, et kolmekuuline tähtaeg on kehtestatud komisjoni haldusmugavuse huvides, kes peab enne aegumise läbivaatamise menetluse algatamise kohta otsuse tegemist hindama taotluse esitajate esitatud teavet. Loogiliselt võib komisjoni kontroll selle protsessi käigus hõlmata taotluse esitajatelt selgituste ja isegi lisateabe küsimist, mis toob kaasa konsolideeritud läbivaatamistaotlused.

17.

Need selgitused ja lisateave ei asenda, vaid täiendavad esialgse läbivaatamistaotluse sisu. Seetõttu kasutab komisjon tingimata esialgset läbivaatamistaotlust alusmääruse artikli 6 lõike 7 tähenduses, kui ta teeb otsuse algatada aegumise läbivaatamise uurimine. Tegelikult näib komisjon seda tunnistavat, kui ta väidab oma arvamuses, et „uurimise ... [algatamise] aluseks oli läbivaatamistaotlus koos järgnevate selgitustega, mis esitati konsolideeritud versioonina““.

(24)

Peale selle väitsid Venemaa Väetisetootjate Liit ja Venemaa valitsus pärast lõplike järelduste avalikustamist, et uurimise andmed ei toeta väidet, et läbivaatamise algatamise aluseks oli konsolideeritud läbivaatamistaotlus.

(25)

Konsolideeritud läbivaatamistaotlus lisati huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse läbivaatamise algatamise etapis. See, et aegumise läbivaatamine algatati selle taotluse alusel, on üheselt mõistetav. Seda võib kinnitada algatamisteate punkt 4.1, milles viidati selgelt konsolideeritud läbivaatamistaotlusest tulenevatele tõenditele.

(26)

Viidates alusmääruse artikli 5 lõikele 3, väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et komisjon ei uurinud taotluse esitaja esitatud tõendite täpsust ega piisavust. Sellega seoses märkis Venemaa Väetisetootjate Liit ka, et nii esialgses kui ka konsolideeritud läbivaatamistaotluses väideti ainult dumpingu jätkumise tõenäosuse olemasolu, kuid komisjon ei teinud dumpingu jätkumise kohta mingeid järeldusi.

(27)

Komisjon märgib, et see väide põhineb ühelt poolt taotluse eesmärgi ja teiselt poolt läbivaatamise uurimise eesmärgi vääriti mõistmisel. Taotluse eesmärk on põhjendada aegumise läbivaatamise uurimise algatamist kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise kohta taotluse esitajale mõistlikult kättesaadavate tõendite põhjal. Nagu eespool selgitatud, sisaldas taotlus selle kohta piisavalt tõendeid. Läbivaatamise uurimise eesmärk on seevastu kindlaks teha, kas läbivaatamise uurimise käigus erinevatelt huvitatud isikutelt kogutud teabe põhjal võib meetmete aegumine viia dumpingu ja kahju jätkumiseni või kordumiseni. Faktiliselt on võimalik ja õiguslikult on vastuvõetav, et taotluse esitajale kättesaadavad tõendid näitavad dumpingu jätkumise tõenäosust, samal ajal kui uurimise käigus tehakse huvitatud isikutelt kogutud ja nendega koos kontrollitud teabe põhjal kindlaks, et dumping on tõepoolest tõenäoliselt korduv. Selle kohta on algatamisteate punktis 5 märgitud, et „[…] jõudis komisjon seisukohale, et on piisavalt tõendeid dumpingu ja kahju tõenäosuse kohta, mis õigustab meetmete aegumise läbivaatamise algatamist, ning algatab kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 sellekohase läbivaatamise“. Algatamisteates märgitakse lisaks, et „[a]egumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise asjaomasest riigist pärit uurimisaluse toote puhul ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise“. Seega piisab dumpingu jätkumise või kordumise uurimise algatamiseks piisavate tõendite olemasolust, mis näitavad dumpingu jätkumist. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(28)

Venemaa Väetisetootjate Liit ja Acron väitsid, viidates WTO vaekogu 24. juulil 2020 avaldatud aruandele (22) (edaspidi „DS494 aruanne“), et i) kõnealusel juhul ei oleks tohtinud algatada eelmist aegumise läbivaatamist, kuna dumpingu tõenäosuse kohta ei olnud piisavalt tõendeid, ning et seetõttu peaks komisjon tunnistama Venemaalt pärit ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed kehtetuks ning ii) käesolevas aegumise läbivaatamises on tehtud samu vigu nagu eelmises läbivaatamises ja seetõttu ei oleks tohtinud seda algatada. Sellega seoses viitasid nii Venemaa Väetisetootjate Liit kui ka Acron korduvalt 21. juunil 2019 esitatud läbivaatamistaotlusele ja selles sisaldunud tõendite ebapiisavusele. Venemaa Väetisetootjate Liit ja eksportivad tootjad esitasid sarnased väited ka pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(29)

Venemaa Väetisetootjate Liidu ja Acroni märkused tuleb järgmistel põhjustel tagasi lükata. Esiteks on DS494 aruande järeldused edasi kaevatud ja seega ei ole vaekogu järeldused lõplikud. Teiseks, nagu on märgitud põhjenduses 20, ei põhine käesoleva aegumise läbivaatamise algatamine üksnes 21. juuni 2019. aasta esialgsest läbivaatamistaotlusest saadud teabel, vaid ka täiendavatel tõenditel, mille taotluse esitaja lisas enne menetluse algatamist ja mis on esitatud konsolideeritud läbivaatamistaotluses (mis sisaldab tõendeid tegelike omamaiste hindade põhjal arvutatud normaalväärtuse kohta ning arvestuslikku normaalväärust juhuks, kui omamaiseid hindu ei peeta usaldusväärseks).

(30)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis ka, et tema kaitseõigust on rikutud, sest komisjon keeldus andmast juurdepääsu läbivaatamistaotluse teatavate lisade täielikule versioonile.

(31)

Kõik käesoleval juhul huvitatud isikute, sealhulgas Venemaa Väetisetootjate Liidu esitatud taotlused toimikuga tutvumiseks vaadati hoolikalt läbi. Komisjon tagas, et isikutele esitati vaidlusaluste dokumentide läbivaadatud ja sisukad mittekonfidentsiaalsed versioonid, sealhulgas läbivaatamistaotluse lisad.

1.6.   Väljavõtteline uuring

(32)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.6.1.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(33)

Komisjon märkis algatamisteates, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt lähtus komisjon valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest müügimahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, võttes arvesse ka geograafilist paiknemist. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 40 % nende äriühingute tootmismahust, kes andsid endast käesolevas uurimises teada, ja ligikaudu 35 % liidu hinnangulisest kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(34)

Esialgse valimi kohta esitasid märkusi mõned huvitatud isikud. Komisjon tutvus märkustega ja selgitas 14. oktoobril 2019 avalikule toimikule lisatud teates põhjusi, miks ta ei saa nende märkustega nõustuda. Seega esialgset valimit ei muudetud.

(35)

Mitu huvitatud isikut kordas oma väiteid ja esitas lisaväiteid liidu tootjate valimi kohta pärast märkuste esitamise tähtaja lõppu ja pärast seda, kui nende esialgseid märkusi oli käsitletud avalikule toimikule lisatud teates.

(36)

Kaks huvitatud isikut kordasid oma väidet, et liidu tootjate valim ei olnud esindav, ning taotlesid nende kahe liidu tootja väljajätmist, kelle puhul tuvastati kahju ühe teise uurimise käigus, mis käsitles karbamiidi ja ammooniumnitraadi segusid (edaspidi „UANi juhtum“) (23). Nad väitsid, et ammooniumnitraadi lahus on pooltoode, mida kasutatakse nii ammooniumnitraadi kui ka karbamiidi ja ammooniumnitraadi lahuse (UAN) valmistamiseks. Seetõttu tähendaks kahju ühele tootele automaatselt kahju mõlemale tootele. Lisaks toodetakse ammooniumnitraati samade seadmetega, mistõttu kaasnevad ainult ühed ühised tootmiskulud. Järelikult, kui ammooniumnitraadi tootmisliin on karbamiidi ja ammooniumnitraadi tootmise ja müügi vähenemise tõttu alakasutatud, mõjutavad suuremad püsikulud ammooniumnitraadi kasumlikkust nii vabal turul kui ka tootmisharusisesel kasutamisel. Seetõttu ei ole võimalik jagada ühte mikromajanduslikku näitajat vabaturu ja suletud turu jaoks kasutatava ammooniumnitraadi vahel.

(37)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Kõikides uurimistes jaotatakse kulud ainult uuritavale tootele. On tõsi, et kui vertikaalselt integreeritud tootjate tootmiskulude õigesti ja põhjendatud jaotamiseks ei oleks vahendeid, satuks iga sellise uuritava tootja (sealhulgas käesoleva uurimise raames koostööd teinud Venemaa eksportivate tootjate) esitatud teave kahtluse alla. Seetõttu viitavad komisjoni tavapraktika kohaselt kõik majandusnäitajad, sealhulgas tootmiskulude näitaja, selgesti kõnealusele tootele. Seega tagas komisjon kõnealuste valimisse kaasatud vertikaalselt integreeritud liidu tootjate kontrollimisel, et iga nendes äriühingutes toodetud tootega seotud kulud oleksid selgelt eristatud. Seepärast ei võetud nende isikute väidet arvesse.

(38)

Üks huvitatud isik väitis, et nii ammooniumnitraadi kui ka karbamiidi ja ammooniumnitraadi koostootmine ei ole liidu ammooniumnitraaditootjate seas tavapärane. See asjaolu ohustab valimit ja muudab selle mitteesindavaks.

(39)

Kaks valimisse kaasatud liidu tootjat on nii käesoleva uurimise käigus teatatud tootmis- kui ka müügimahu poolest kaks kolmest suurimast liidu ammooniumnitraaditootjast. See asjaolu on vastuolus väitega, et nii ammooniumnitraadi kui ka karbamiidi ja ammooniumnitraadi koostootmine ei ole ELi ammooniumnitraaditootjate seas tavapärane ega oleks liidu tootmisharu esindav ega sellele tüüpiline. Kõnealuse isiku väidet ei võetud arvesse.

1.6.2.   Importijate väljavõtteline uuring

(40)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(41)

Ükski importija ei andnud endast märku ega esitanud algatamisteates palutud teavet.

1.6.3.   Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(42)

Pidades silmas Venemaa eksportivate tootjate ilmselget suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring.

(43)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil asjaomase riigi teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Nõutud teave hõlmas müügimahtu ja -väärtust, tootmismahtu ja tootmisvõimsust. Lisaks palus komisjon Venemaa esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(44)

Kaheksa asjaomase riigi eksportivat tootjat, kelle toodang moodustab peaaegu kogu Venemaa ammooniumnitraaditoodangu, esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kolmest eksportivast tootjast, keda oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Need tootjad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurimad tootjad ja suurimad eksportijad.

(45)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud. Seetõttu otsustas komisjon jääda kavandatud valimi juurde ning kõiki huvitatud isikuid teavitati lõplikust valimist.

(46)

Komisjon valis valimisse kolm järgmist eksportivat tootjat:

aktsiaselts Uralchem (hõlmab Berezniki Azoti keemiatehast ja Kirovo-Tšepetski keemiatehast) (edaspidi „Uralchem“),

EuroChemi kontsern (aktsiaselts Nevinnomõsskii Azot, aktsiaselts Azot) (edaspidi „Eurochem“),

Acroni kontsern (osaliselt avatud aktsiaseltsid Acron ja Dorogobuž) (edaspidi „Acron“).

(47)

Väljavõttelise uuringu täidetud vormide põhjal esindas valim läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 65 % Venemaa teatatud ammooniumnitraaditoodangu mahust. Valimisse kuulusid kaks eksportivat tootjat, Acron ja Eurochem, kes eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet liitu. Kolmas valimisse kaasatud äriühing Uralchem eksportis ELi üksnes oma Kirovo filiaalis toodetud ammooniumnitraati, mida läbivaadatavad meetmed ei hõlma, nagu on selgitatud põhjenduses 6.

1.7.   Küsimustikud ja kontrollkäigud

(48)

Komisjon saatis küsimustiku kõigile valimisse kaasatud liidu tootjatele, kõigile valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja kõigile teadaolevatele kasutajate ühendustele, kes andsid endast pärast uurimise algatamist teada.

(49)

Küsimustikule vastasid kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja kaks uurimisaluse toote kasutajat.

(50)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas dumpingu jätkumise või kordumise ja sellest tuleneva kahju tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute/ühenduste valdustesse:

a)

liidu tootjad:

AB Achema, Leedu;

Grupa Azoty Zakłady Azotowe Puławy S.A., Poola;

Yara France S.A., Prantsusmaa;

liidu tootjate ühendus:

Fertilizers Europe, Belgia;

b)

Venemaa eksportivad tootjad:

Eurochem Group AG (aktsiaselts Nevinnomõsskii Azot (Nevinka), aktsiaselts Azot (NAK) ja siseturul kaupleja Eurochem Trading RUS LLC);

Acroni kontsern (osaliselt avatud aktsiaseltsid Acron ja Dorogobuž, siseturul kauplejad – Agronovas);

c)

eksportivate tootjatega seotud kauplejad:

Eurochem Trading GmbH, Šveits ja EuroChem Agro GmbH, Saksamaa.

(51)

COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toime tulekuks võetud meetmete tõttu (edaspidi „COVID-19 teade“) ei olnud komisjonil siiski võimalik teha kontrollkäike kõigi eksportivate tootjate ja nendega seotud ettevõtjate valdustesse. Selle asemel tegi komisjon videokonverentsi teel järgmiste äriühingute esitatud teabe kaugkontrolle:

a)

Venemaa eksportivad tootjad:

Uralchemi kontsern (sealhulgas Berezniki Azoti ja Kirovo-Tšepetski keemiatehased ja Uralchem Trading House LLC);

b)

eksportivate tootjatega seotud kauplejad:

Uralchem Trading SIA, Läti;

Acron Switzerland AG, Šveits.

(52)

Lisaks kaugkontrollide tegemisele võrdles komisjon eksportivate tootjate esitatud teavet kaebuses esitatud teabega ning liidu tootmisharu ja muude huvitatud isikute esitatud kontrollitud teabega.

1.8.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(53)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2018 kuni 30. juunini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2.   UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Uurimisalune toode

(54)

Käesolevas läbivaatamises uuritav toode on sama mis viimases vahepealses läbivaatamises uuritud toode, nimelt Venemaalt pärit tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mis kuuluvad praegu CN-koodide 3102 30 90, ex 3602 00 00, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 20 (TARICi koodid 3102290010, 3102600010, 3102900010, 3105100010, 3105100020, 3105100030, 3105100040, 3105100050, 3105201030, 3105201040, 3105201050, 3105201060, 3105510010, 3105510020, 3105510030, 3105510040, 3105590010, 3105590020, 3105590030, 3105590040, 3105902030, 3105902040, 3105902050, 3105902060, 3602000010) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(55)

Ammooniumnitraat on tahke lämmastikväetis, mida kasutatakse tavaliselt põllumajanduses, kuid mida kasutatakse ka tööstuslikul eesmärgil, näiteks lõhkeainete tootmisel (kasutatakse näiteks kaevandamisel). Nii põllumajanduses kui ka lõhkeainete tootmisel kasutatav ammooniumnitraat on kehtivate dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud. Mõlemat liiki ammooniumnitraadil on samad tehnilised ja keemilised omadused, need on hõlpsasti vastastikku asendatavad ning mõlemat käsitatakse uurimisaluse tootena.

(56)

Kaks huvitatud isikut väitsid, et käesoleva aegumise läbivaatamisega hõlmatud tootevalik ja meetmed tuleks läbi vaadata. Nende isikute väitel tühistati Kirovo kohtuotsusega (24) määrus (EÜ) nr 945/2005, millega laiendati tootevalikut (25) võrreldes esialgse uurimisega. Seetõttu puudus õiguslik alus jätkata dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamist nende toodete suhtes. Kuna kõnealuste lisatud toodete (koos edaspidi „stabiliseeritud ammooniumnitraat“) puhul ei olnud kahju ega dumpingut kunagi tuvastatud, puudus alus uurida dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust. Stabiliseeritud ammooniumnitraadi puhul ei ole dumpingut ega kahju kunagi tuvastatud, mistõttu ei saa dumping ega kahju ei jätkuda ega korduda. Lisaks väitsid nad, et aegumise läbivaatamiseks seoses stabiliseeritud ammooniumnitraadi impordiga ei ole piisavalt tõendeid, samal ajal kui komisjoni käimasolev uurimine ja liidu tootmisharu määratlus ei hõlmanud stabiliseeritud ammooniumnitraadi tootjaid. Pärast järelduste avalikustamist kordas Acron väidet, et selle aegumise läbivaatamisega hõlmatud tootevalik oli ebaseaduslik, kuna see hõlmas segusid või stabiliseeritud ammooniumnitraati.

(57)

Kõnealuse kohtuotsusega tühistati määrus (EÜ) nr 945/2005 ainult ühe Venemaa eksportiva tootjaga seotud ulatuses, nagu selgitas Üldkohus kohtuasjas T-348/05 INTP (26). Kõigi muude Venemaa tootjate jaoks jääb toote määratlus selliseks, nagu on täpsustatud määruses (EÜ) nr 945/2005. Kõnealuse isiku väide lükatakse tagasi.

(58)

Pärast järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut (27) väidet, et stabiliseeritud ammooniumnitraadi suhtes dumpinguvastaste meetmete kohaldamiseks puudub õiguslik alus, kuna vastavalt Üldkohtu otsusele (28) ei peeta seda esialgse uurimisega hõlmatud tootega samasuguseks tooteks.

(59)

Nagu Üldkohus selgitas kohtuasjas T-348/05 INTP, (29) puudutas Üldkohtu 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-348/05 ainult ühte Venemaa eksportivat tootjat (taotluse esitajat). Seetõttu piirdub taotluse esitaja vaidlustatud määruse tühistamine ainult taotluse esitajaga. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(60)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et teise võimalusena oli komisjoni hinnang ekslik, kuna ta ei võtnud analüüsis arvesse stabiliseeritud ammooniumnitraati. Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel oleks komisjon stabiliseeritud ammooniumnitraadi lisamisel uurimisaluse toote ja samasuguse toote hulka teinud dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta täiesti teistsugused järeldused.

(61)

Tuletatakse meelde, et kohtuasja T-348/05 tehtud kohtuotsuse tulemusena ei hõlma kehtivad meetmed Uralchemi Kirovo filiaali toodetud stabiliseeritud ammooniumnitraati ning seega ei kuulunud see käesoleval juhul komisjoni dumpingu- ja kahjuanalüüsi alla. Kui Kirovo toodetud ja eksporditud toode välja arvata, hõlmas komisjoni analüüs käesoleval juhul kogu põhjenduses 54 määratletud uurimisalust toodet, mis hõlmab stabiliseeritud ammooniumnitraati. Seetõttu tuli Venemaa Väetisetootjate Liidu esitatud väide tagasi lükata.

(62)

Üks teine huvitatud isik väitis, et läbivaatamistaotluses viidatakse esimest korda tollimaksude kohaldamise aastate jooksul tööstusliku ammooniumnitraadi tootjatele ja esialgses uurimises oleksid liidu tööstusliku ammooniumnitraadi tootjaid pidanud kuuluma väidetavalt kahju saanud omamaise tootmisharu alla. Kuna nad ei kuulunud sel ajal omamaisesse tootmisharusse, ei tuvastatud liidu tööstusliku ammooniumnitraadi tootjate puhul kahju. Ka tööstusliku ammooniumnitraadi suhtes ei tohiks dumpinguvastaseid tollimakse kohaldada. Uurimisaluste toodete seast tuleks välja jätta ka tööstuslik ammooniumnitraat.

(63)

See väide on alusetu. Uurimine ja meetmed on alati hõlmanud tööstuslikuks otstarbeks kasutatavat ammooniumnitraati, niivõrd kui see vastab uurimisaluse toote määratlusele, ja seega ka seda tootvat tootmisharu. Asjaolu, et asjaomastel tooteliikidel võib olla erinev lõppkasutus, ei ole oluline, kui toode vastab endiselt „uurimisaluse toote“ määratlusele. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

2.2.   Samasugune toode

(64)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

uurimisalune toode;

toode, mida toodetakse ja müüakse Venemaa siseturul;

toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida ta müüb liidu turul.

(65)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(66)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

3.2.   Dumpingu jätkumise tõenäosus

(67)

Mis puutub eksporti liitu, siis valimisse kaasatud eksportivad tootjad müüsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil klientidele liidus üksnes väheses koguses asjaomast toodet. Nagu on märgitud põhjenduses 47, eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu tegelikult ainult Acron ja Eurochem. Kõnealune müük toimus otse või Šveitsis ja liidus asuvate seotud kauplejate kaudu. Kolmas valimisse kaasatud tootja Uralchem eksportis liitu üksnes oma Kirovo filiaalis toodetud stabiliseeritud ammooniumnitraati, mida kehtivad meetmed ei hõlma.

(68)

Uralchemi esitatud andmete kohaselt ja kooskõlas artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist (30) saadud teabega oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurem osa Venemaalt liitu suunatud impordist (kokku [50 000 – 100 000] tonni) seotud stabiliseeritud ammooniumnitraadiga, mille suhtes ELi dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldatud.

(69)

Seega oli dumpinguvastaste meetmetega (ja käesoleva läbivaatamisega) hõlmatud toote koguimport läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [38 000 – 43 000] tonni, mis vastab [0,4–0,8] %-le liidu tarbimisest ja [0,3–0,5] %-le Venemaa ammooniumnitraaditoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks toimus kõnealune müük väikesele arvule klientidele Balti riikides, Soomes ja Rootsis.

(70)

Need järeldused põhinesid valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmetel ja artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi väljavõttel ning on kooskõlas Venemaa Väetisetootjate Liidu väitega, et Venemaalt pärit ammooniumnitraadi import vähenes väheolulise tasemeni.

(71)

Sellest tulenevalt ei peetud Venemaa eksportmüüki liitu tüüpiliseks hinna (ja koguste) poolest, millega eksportivad tootjad müüksid uurimisalust toodet liitu ilma mis tahes meetmeteta. Neid asjaolusid arvesse võttes leitakse, et liidu müüki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei saa kasutada hindamaks, kas dumping tõenäoliselt jätkub, kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda.

(72)

Vastuseks avalikustatud järeldustele väitsid Venemaa Väetisetootjate Liit ja Eurochem alusmääruse artikli 11 lõikele 9 viidates, et kuna Venemaa müügi struktuur ei ole muutunud, oleks sama metoodikat, mida kasutati tollimaksu määra kehtestamiseks viimases vahepealses läbivaatamises (31) (st mis põhines Kirovi stabiliseeritud ammooniumnitraadi ekspordimüügil liitu), pidanud kasutama dumpingu jätkumise tõenäosuse kindlaksmääramiseks käesoleval juhul. Samamoodi väitis Uralchem, et kui rakendusmääruses (EL) 2018/1722 käsitletakse Kirovo stabiliseeritud ammooniumnitraati kui parimat ja ainsat olemasolevat tõendusmaterjali tollimaksu taseme kehtestamiseks kogu Venemaa jaoks, pidi komisjon vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 9 tegema sama ka käesoleval juhul. Uralchem tegi täiendavalt eraldi dumpinguanalüüsi, mis käsitles ainult tema stabiliseeritud ammooniumnitraadi müüki.

(73)

Komisjon märgib, et need väited lähtuvad väärast eeldusest, kuna komisjon ei kasutanud viimases vahepealses läbivaatamises meetmete taseme määramiseks Kirovost pärit stabiliseeritud ammooniumnitraadi ekspordihinda. Komisjoni järelduste aluseks oli mõlemal juhul eksport kolmandatesse riikidesse. Vahepealse läbivaatamise käigus leiti siiski, et kuna puudus kasutatav Venemaa müük ELi turul ja vajadus arvutada liitu müügil põhinev kahjumarginaal, siis oli Kirovo stabiliseeritud ammooniumnitraadi müük liitu parim kättesaadav näitaja sellise hinnavõrdluse arvutuse tegemiseks, mida saaks kasutada uue tollimaksu taseme kehtestamiseks. Selleks et muuta see näitaja võrreldavaks sellise Venemaa müügiga ELi, mida saab kasutada, kohandati Kirovo stabiliseeritud ammooniumnitraadi hindu, võttes arvesse hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutust. Selline kohandamine ei ole nõutav aegumise läbivaatamisel, kus dumpingu kordumise tõenäosuse hindamine võib põhineda puhtalt kolmandatesse riikidesse toimunud tegelikel müügitehingutel. Komisjon märgib ka, et käesolevas läbivaatamises järgiti dumpingu kordumise tõenäosuse hindamisel sama metoodikat, mida kasutati viimases aegumise läbivaatamises, st kasutati eksporti kolmandatesse riikidesse. Seega on komisjon täielikult järginud alusmääruse artikli 11 lõiget 9. Seepärast lükati need väited tagasi.

(74)

Lisaks väitsid Acron ja Eurochem vastuseks avalikustatud järeldustele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli nende müük liitu stabiilne, tüüpiliste hindade ja piisava mahuga, et võimaldada dumpinguanalüüsi, ja et dumpingut ei ole tuvastatud.

(75)

See väide tuleks tagasi lükata. Nagu on märgitud põhjenduses 67, müüsid valimisse kaasatud eksportivad tootjad klientidele liidus üksnes väheses koguses asjaomast toodet. Venemaa ekspordimüüki liitu ei peetud seega tüüpiliseks ja seetõttu ei saanud seda kasutada hindamaks, kas dumping tõenäoliselt jätkub, kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda (vt täpsemalt põhjendused 69 ja 71).

3.3.   Dumpingu kordumise tõenäosus

(76)

Põhjendustes 67–71 esitatud kaalutlusi arvesse võttes uuris komisjon, kas esineb tõendeid dumpingu kordumise tõenäosuse kohta meetmete aegumise korral. Komisjon analüüsis järgmisi tegureid: ekspordihind Venemaalt muudesse sihtkohtadesse müümisel, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal tervikuna ning liidu ja muude kolmandate riikide turgude atraktiivsus.

3.3.1.   Eksport kolmandatesse riikidesse

(77)

Kõik koostööd teinud eksportivad tootjad eksportisid kolmandatesse riikidesse märkimisväärseid koguseid ja nad esitasid selle ekspordi kohta üksikasjalikku teavet. Kuna liitu suunatud ekspordi maht ei olnud tüüpiline, võeti arvesse eksporti muudesse kolmandatesse riikidesse, et analüüsida dumpingu kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(78)

Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüsid valimisse kaasatud eksportivad tootjad kolmandatele turgudele peaaegu 50 % (32) oma müügi kogumahust. Üle 70 % sellest kolmandate turgude müügimahust oli suunatud peamiselt Ladina-Ameerikasse (Brasiilia, Peruu, Colombia, Ecuador), aga ka sellistesse riikidesse nagu Ameerika Ühendriigid, Kasahstan, Maroko, Aserbaidžaan ja Zimbabwe. Muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi maht oli väga väike.

(79)

Tehti analüüs, milles võrreldi tegelikke hindu siseturul ja müüki kolmandatesse riikidesse tehasehindade tasandil. Pärast võrdlust tegi komisjon iga kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul eraldi kindlaks, et nende peamistele kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi kaalutud keskmine hind tehasest hankimise tasandil oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalam kui nende tegelik kaalutud keskmine omamaine tehasehind, mida maksti või tuli maksta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(80)

Eespool esitatud järeldused põhinesid andmetel, mida esitasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, kelle arvele langes ligikaudu 80 % Venemaa ammooniumnitraadi koguekspordist kolmandatesse riikidesse. Seega ei olnud komisjonil vaja kasutada ekspordistatistikat.

(81)

Kokkuvõttes oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi keskmine tehasehind 133 eurot tonni kohta, samal ajal kui nende keskmine omamaine tehasehind oli 145 eurot tonni kohta. Seepärast peeti tõenäoliseks, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral müüvad Venemaa eksportivad tootjad liitu dumpinguhinnaga.

(82)

Venemaa omamaiste hindade kohta väitis Euroopa Väetisetootjate Liit, et mis puudutab ammooniumnitraadi hinnakujundust, siis valitseb Venemaa siseturul eriline olukord, mis on tingitud riigi sekkumisest hinnapiirangute näol. Seetõttu ei olnud ammooniumnitraadi omamaised hinnad Euroopa Väetisetootjate Liidu väitel käesolevas menetluses kasutamiseks sobivad. Pärast järelduste avalikustamist kordas Euroopa Väetisetootjate Liit oma seisukohta, et tegemist on riigi sekkumisega, mida iseloomustavad peamiselt Venemaa hinnapiirangud. Sellega seoses viitas Euroopa Väetisetootjate Liit paljudele eri ametiasutuste koostatud allikatele ja dokumentidele, nagu hinnakirjad, lepingud, tegevuskavad ja ametnike antud ülevaated. Euroopa Väetisetootjate Liidu esitatud dokumendid olid dateeritud väljapoole läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jääva kuupäevaga ja/või Euroopa Väetisetootjate Liit ei selgitanud selliste tõendite asjakohasust ja mõju eksportivate tootjate omamaisele müügile ning nende käesolevas menetluses kasutamise sobivust. Igal juhul on nende dokumentide asjakohasus käesoleva menetluse raames küsitav. Kui komisjon on kindlaks teinud ELi suunatud dumpingu kordumise tõenäosuse, nagu on märgitud põhjenduses 81, ei muudaks eriti suur või suurem dumping seda järeldust (vt selle kohta ka põhjendus 85). Seepärast lükati Euroopa Väetisetootjate Liidu väited tagasi.

(83)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Euroopa Väetisetootjate Liit avalikele ekspordistatistika aruannetele ja kohalikele sõltumatutele riigisisestele aruannetele tuginedes, et Venemaa dumpingu kõige tüüpilisem näide on Brasiilia.

(84)

Komisjoni järeldused põhinevad valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud ettevõttespetsiifilistel ja kontrollitud andmetel, mida peeti täpsemaks ja usaldusväärsemaks kui avalikku koondstatistikat. Lisaks viis komisjon läbi mitme sellise kolmanda riigi turule suunatud ekspordi hinnaanalüüsi, mida käsitati iga valimisse kaasatud tootja puhul kolmandatesse riikidesse toimunud kogumüügi tüüpilise näitena (vt põhjendus 78). Mitmesse kolmandasse riiki toimunud müügi hindamist käsitati tüüpilisemana kui ühe riigi andmete hindamist.

(85)

Lisaks väitis Euroopa Väetisetootjate Liit vastusena avalikustatud järeldustele, et komisjon ei käsitlenud dumpingu hindamisel Venemaa konkreetset gaasituru olukorda.

(86)

Nagu põhjendustes 77–81 selgitatud, ei teinud komisjon käesoleva aegumise läbivaatamise käigus dumpingu arvutust. Seetõttu ei pidanud komisjon vajalikuks hinnata tootmiskulude (sh gaasikulude) usaldusväärsust.

(87)

Vastuseks avalikustatud järeldustele väitsid Venemaa Väetisetootjate Liit ja Acron, et komisjon ei teinud dumpingumarginaali arvutust, rikkudes seega alusmääruse artikli 11 lõiget 9 ja artiklit 2, mis kohustavad kasutama standardset metoodikat, et teha aegumise läbivaatamise kontekstis kindlaks dumpingu olemasolu. Samuti väitsid Acron ja Eurochem, et komisjon ei avalikustanud käesolevas uurimises dumpingu arvutusi ja rikkus sellega nende kaitseõigusi. Nende sõnul oli ka ebaselge, miks komisjon võrdles omamaist tehasehinda kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi tehasehinnaga, ilma et oleks dumpingut tegelikult arvutanud.

(88)

Komisjon ei arvutanud dumpingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELi toimunud impordi põhjal, kuna leidis, et uurimisaluse toote Venemaa ekspordi kogumaht liitu ei olnud tüüpiline. Seetõttu ei olnud see maht dumpingu arvutamisel usaldusväärne alus. Selle tulemusel ei saanud komisjon teha läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimud dumpingu kohta ELi lõplikku järeldust ja hindas selle asemel dumpingu kordumise tõenäosust, lähtudes Venemaa ammooniumnitraadi ekspordist kolmandatele turgudele. Samuti viidatakse põhjendusele 81 seoses järeldustega, mille komisjon nimetatud hinnavõrdluse põhjal tegi.

(89)

Seoses alusmääruse artikli 11 lõikega 9 ja artikliga 2 on põhjenduses 73 esile toodud, et komisjon kasutas eelmises aegumise läbivaatamises sama metoodikat. Komisjon viitab viimast aegumise läbivaatamist käsitleva määruse (33) punktile 3.1.1, kus ta hindas dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsi raames täielikult Venemaa eksporti teistesse sihtkohtadesse. Seetõttu ei toimunud ei alusmääruse artikli 2 ega ka artikli 11 lõike 9 rikkumist.

(90)

Mis puutub menetlusõigustesse, siis avalikustas komisjon kõik võrdluse aluseks olnud olulised faktid ja näitajad, järgides samal ajal isikute kaitseõigusi. Komisjon avalikustas huvitatud isikutele isegi täiendavat teavet (30. septembril ja 21. oktoobril 2020), et täiendavalt täpsustada ja veenduda, et huvitatud isikud olid komisjoni arvutustest õigesti aru saanud. Seetõttu tuli need väited tagasi lükata.

(91)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Acron, et tema kaitseõigusi on rikutud, kuna komisjon kogus rohkem teavet, kui oli tema hindamiseks vajalik, eelkõige võttes arvesse dumpingu arvutuse puudumist. Esiteks ei selgitanud Acron, kuidas see asjaolu rikub tema kaitseõigust. Teiseks, isegi kui komisjonil oleksid dumpingu arvutamiseks kõik andmed olemas olnud, ei olnud komisjonil kohustust seda arvutust teha, kuna ta leidis, et ekspordimahud olid liiga väikesed ja seetõttu dumpingu arvutamiseks mitte piisavalt tüüpilised.

(92)

Venemaa Väetisetootjate Liidu ja Eurochemi väitel jättis komisjon tegemata tehasehindade lihtsa võrdluse. Nad väitsid, et komisjon tegi dumpingu kohta järelduse Venemaa tootjate ekspordihinna kohandamise alusel, lahutades müügi-, üld- ja halduskulude liialdatud ja ekslikud protsendid ning tingliku kasumimarginaali. Peale selle, Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel ei kohaldata alusmääruse artiklit 2, niivõrd kui komisjon ei teinud dumpingumarginaali arvutusi. Uralchem ja Eurochem väitsid veel, et kui komisjon peaks jääma oma otsuse juurde arvata nende kauplejate müügi-, üld- ja halduskulud ning tingimusliku kasumi ekspordihinnast maha, tuleks samamoodi kohandada ka siseturul kauplejate nõutud omamaiseid müügihindu.

(93)

Komisjonil ei teinud järeldust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumpingu kohta ELi ja ta ei teinud selles mõttes dumpingu arvutust. Erinevalt Venemaa Väetisetootjate Liidu väitest võrdles komisjon omamaiseid tehasehindu ja kolmandate riikide turgudele suunatud Venemaa ekspordi tehasehindu. Ehkki on tõsi, et dumpingu arvutuste suhtes kohaldatakse alusmääruse artiklit 2, ei nõustu komisjon huvitatud isikutega selles, et kolmandate riikide hindade alusel hinnavõrdluse läbiviimisel oleks nende sätete kohaldamine analoogia põhjal takistatud. Komisjon otsustas õiglase ja objektiivse võrdluse huvides teha muu hulgas kohandusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i sätetele. Siseturul kaupleja omamaise müügihinna suhtes sarnaseid kohandusi ei kohaldatud, kuna siseturul kauplejad olid peamiselt tootmisüksuste omamaise müügi läbiviijad. Seetõttu ei olnud omamaise müügi puhul müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohandamine hinnavõrdluse eesmärgil õigustatud.

(94)

Acron märkis vastuseks avalikustatud järeldustele, et nende seotud kaupleja kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude mahaarvamine oli hinna allalöömise arvutamiseks mõeldud hinnavõrdluses ilmselgelt vale.

(95)

Esiteks näib, et Acron ajab segi hinna allalöömise arvutamise ja dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsimiseks tehtud hindade võrdlemise küsimuse. Teiseks, nagu on selgitatud äriühingupõhises avalikustatud teabes ja põhjenduses 93, tehti seotud importijate/kauplejate puhul kohandused õiglase hinnavõrdluse tagamiseks kooskõlas vastavalt artikli 2 lõikega 9 ja artikli 2 lõike 10 punktiga i.

(96)

Uralchemi ja Eurochemi väitel ei põhjendanud komisjon piisavalt ekspordihinna kohandamist alusmääruse artikli 2 lõike 10 alusel. Uralchem ja Eurochem väitsid vastuseks avalikustatud järeldustele ka seda, et 4 % tingliku kasumimarginaali mahaarvamine erines vahepealse läbivaatamise juhtumi R674 puhul kasutatud metoodikast, kus arvati maha 2,4 % tinglik kasumimarginaal, ja et selline mahaarvamine ei olnud seetõttu artikli 11 lõikega 9 kooskõlas. Samuti väitis Acron, et kaupleja tinglik kasum kaubaturul oli selgelt ülehinnatud lisakasu ja seda ei oleks pidanud üldse maha arvama.

(97)

Käesoleval juhul ja vastavalt ettevõttepõhisele avalikustatud teabele tehti artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt Uralchemi ja Eurochemi kauplejate müügi-, üld- ja halduskuludega (sealhulgas kasumimarginaaliga) seoses kohandus, kuna nende kauplejate roll oli sarnane esindaja omaga. Kauplejad reklaamivad ja müüvad väljaspool Venemaad tootjate tehaste toodetud ammooniumnitraati ning eksportivate tootjate kontserni organogrammil on teatavad üksused määratud kauplejateks. Seega tegutsevad kauplejad selgelt Uralchemi ja Eurochem kontserni nimel ja huvides ning seetõttu oli kohandamine õigustatud.

(98)

Ekspordihindadest tegelikult maha arvatud tingliku kasumiga seoses võttis komisjon sõltumatute importijate koostöö puudumise tõttu käesolevas uurimises arvesse sõltumatu importija 4 % kasumimarginaali samasuguse lämmastikväetisega (UAN) seotud hiljutises uurimises (34). Erinevalt asjaomaste isikute väidetest ei eksinud komisjon, kui kasutas käesolevas läbivaatamises 4 % tinglikku kasumimarginaali, mitte 2,4 % tinglikku kasumimarginaali. Tegelikult oli komisjoni kasutatud metoodika mõlemas läbivaatamises täpselt sama: kuna sõltumatud importijad ei teinud koostööd, kasutas komisjon muud keemiatoodet käsitlenud asjakohase juhtumiga seotud sõltumatute importijate kasumimarginaali. Seetõttu oli 4 % kasumi kasutamine kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 9, milles nõutakse sama metoodika, mitte sama (aegunud) kasumlikkuse kasutamist.

(99)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et komisjon oleks pidanud kasutama hindade võrdlemisel igakuiste vahetuskursside asemel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmist näitajat ja/või võrdlema hindu tooteliigi põhiselt.

(100)

Komisjon analüüsis neid väiteid ja sai sarnase hinnavahe, isegi kui ta oleks kasutanud igakuiseid vahetuskursse ja kui võrdlus oleks tehtud tootepõhiselt. Lisaks võeti hinnavõrdluses arvesse kõiki tooteliike ja kuigi võrdlust ei tehtud konkreetselt tooteliikide kaupa, hõlmas peaaegu kogu müük kolmandatesse riikidesse ühte tooteliiki.

(101)

Eurochem esitas omamaiste müügihindade individuaalsete arvutuste kohta mitu väidet, mis puudutasid krediidikulude mahaarvamist ja käitiste saastekvootide arvutamist. Lisaks esitas Eurochem ekspordimüügi hindade individuaalsete arvutuste kohta mitu väidet, mis puudutasid veokulude väidetavat valearvestust. Need väited lükati tagasi. Konfidentsiaalsuse huvides esitati komisjoni põhjenduste üksikasjad eraldi dokumendis üksnes äriühingule.

3.3.2.   Venemaa tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(102)

Venemaa tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kindlakstegemiseks kasutas komisjon valimisse kaasatud äriühingute kontrollitud andmeid ja kõigi teiste Venemaa eksportijate väljavõttelise uuringu vormidel esitatud andmeid. Lisaks võeti vaba tootmisvõimsuse arvutamisel arvesse Kirovo kogu vaba tootmisvõimsust, sest praegu dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast välja jäetud muud liiki ammooniumnitraadi vaba tootmisvõimsust saab väga lihtsalt kasutada CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva ammooniumnitraadi tootmiseks.

(103)

Kooskõlas varasemate uurimistega võeti valimisse kaasatud äriühingute tootmisvõimsuse arvutamisel aluseks vaatlusalusel perioodil täheldatud suurim tegelik tootmismaht, välja arvatud juhul, kui ülesseatud tootmisvõimsus oli tegelikust toodangust suurem.

(104)

Pärast valimisse kaasatud tootjate kontrollimisi ja kaugkontrolle kohandati Acroni kontserni andmeid. Kohandamine tulenes asjaolust, et käesoleval juhul on tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kindlakstegemisel otsustava tähtsusega piisksulatustornide toodang ja tootmisvõimsus, mis on peamine kitsaskoht tahke ammooniumnitraadi tootmisel (mitte vahetootega seotud toodang ja tootmisvõimsus).

(105)

Komisjon leidis, et Venemaa tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 10,5 miljoni tonni ja vaba tootmisvõimsus 440 000 tonni. Viimane näitaja vastab enam kui 6 %-le liidu tarbimisest, mis on kokku ligikaudu 6,9 miljonit tonni. Käesoleval juhul tehtud järeldused olid kooskõlas viimase vahepealse läbivaatamisega, mille raames tehti kindlaks, et Venemaa tootmisvõimsus oli ligikaudu 11 miljonit tonni ja vaba tootmisvõimsus 600 000 tonni.

(106)

Lisaks tuleb märkida, et pärast seda, kui mõned valimisse kaasatud eksportivad tootjad uuendasid olemasolevaid tootmisseadmeid, suurenes ammooniumnitraadi tootmisvõimsus Venemaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel veel peaaegu 400 000 tonni võrra.

(107)

Seega jätkub Venemaal vaba tootmisvõimsust ja Venemaa eksportivate tootjate tootmisvõimsus suurenes veelgi pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Kui see tootmisvõimsus suunataks täielikult liidu turule, eksporditaks liitu märkimisväärseid koguseid.

(108)

Vastuseks avalikustatud järeldustele vaidlustas Euroopa Väetisetootjate Liit komisjoni järeldused Venemaa tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta. Euroopa Väetisetootjate Liit väitis, et Venemaa ammooniumnitraadi tootjate tootmisvõimsus oli üle 11,7 miljoni tonni ja Venemaa vaba tootmisvõimsus oli 1,6 miljonit tonni. Euroopa Väetisetootjate Liidu väide põhines eksperdi hinnangul. Teisalt põhinevad komisjoni järeldused näitajatel, mille Venemaa tootjad on komisjonile otse esitanud ja mis hõlmavad kogu Venemaa ammooniumnitraadi toodangut. Neid näitajaid kontrolliti lisaks kolme suurema tootja puhul. Seetõttu ei saa Euroopa Väetisetootjate Liidu hinnanguid pidada usaldusväärsemateks kui komisjoni tuvastatud näitajaid.

(109)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustasid Acron ja Venemaa valitsus meetodi, mida komisjon kasutas tootmisvõimsuse rakendamise arvutamiseks. Need huvitatud isikud väitsid, et nii UANi kui ka ammooniumnitraati tootvate tehaste jaoks on kitsaskohaks ja piiranguks ammooniumnitraadi sulatise kättesaadavus ning tootmisvõimsuse rakendamist tuleks arvutada selle või ammooniumnitraadi tegeliku toodangu põhjal, kuid mitte piisksulatusvõimsuse põhjal, mida tooraine (st ammooniumnitraadi sulatise) puudumisel ei saa lihtsalt ammooniumnitraadi tootmiseks kasutada.

(110)

See väide, mis näib olevat varem tõstatatud, on vigane ja tuleb tagasi lükata samadel põhjustel nagu eelmises aegumise läbivaatamises (35). Esiteks on ammooniumnitraadi tootmise peamiseks kitsaskohaks ja piiranguks piisksulatustornide võimsus, nagu on märgitud põhjenduses 104. Teiseks, pidades silmas võimalust kasutada ammooniumnitraadi sulatist UANi tootmise asemel hõlpsasti ammooniumnitraadi tootmiseks, ei saa ammooniumnitraadi sulatise väidetav piiratud kättesaadavus mõjutada uurimisaluse toote puhul kogu tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise arvutamist. Ammooniumnitraadi sulatise kasutamine nii UANi kui ammooniumnitraadi tootmiseks on äriühingu sisemine otsus, mida ei saa ammooniumnitraadi tootmisvõimsuse arvutamisel objektiivsete kaalutluste raames arvesse võtta.

(111)

Vastuseks avalikustatud järeldustele väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et komisjon ei võtnud arvesse, et ajavahemikul 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini on Venemaa tootmisvõimsus 500 000 tonni võrra vähenenud. Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et komisjon ei võtnud arvesse, et Venemaa väidetava vaba tootmisvõimsuse suurus ja osakaal protsendina liidu ammooniumnitraadi tarbimisest on viimase viie aasta jooksul pidevalt vähenenud. Lõpuks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et Venemaa tootmisvõimsuse väidetavat suurenemist 400 000 tonni võrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuleks vaadelda ka seoses Venemaa omamaise ammooniumitarbimise olulise suurenemisega 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga.

(112)

Tootmisvõimsuse vähenemine ei mõjuta olemasoleva vaba tootmisvõimsuse tähtsust. Venemaa Väetisetootjate Liidu väidetes eiratakse ka tõsiasja, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel kasvas Venemaa tootjate tootmisvõimsus taas ligi 11 miljoni tonnini. Lisaks, kuigi vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võis viimase aja jooksul väheneda, on see siiski endiselt oluline, eriti kui seda arvesse võtta koos äsja loodud tootmisvõimsustega. Mis puutub ammooniumnitraadi omamaise tarbimise väidetavasse kasvu 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga, siis isegi kui Venemaa Väetisetootjate Liidu esitatud näitajaid aktsepteeritakse tõeste näitajatena, näitavad need, et Venemaa ammooniumnitraadi tootmise kasv ületas 2019. aastal (võrreldes 2018. aastaga) omamaise tarbimise kasvu samal perioodil ja seetõttu on eksport Venemaa ammooniumnitraadi tööstuse jaoks endiselt oluline.

(113)

Samuti väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et komisjon hindas tunduvalt üle Venemaa liitu eksportimise võimsust.

(114)

Venemaa Väetisetootjate Liidu väidet ei toeta sellega seoses ükski usutav tõend (vt ka põhjendused 166–167). Samuti tuletatakse meelde, et komisjon analüüsis käesoleva aegumise läbivaatamise raames dumpingu kordumise tõenäosust. Punktis 3.3.3 esitatud analüüsist nähtub, et Venemaa tootjate kogu või enamiku vaba tootmisvõimsuse suund on tõenäoline oht, mis tõenäoliselt realiseerub, kui meetmetel lastakse aeguda.

(115)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et komisjon rikkus Venemaa Väetisetootjate Liidu kaitseõigusi, jättes avalikustamata Venemaa tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta järelduste tegemise alused. Samuti väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et komisjon ei põhjendanud tootmisvõimsuse väidetavat kasvu.

(116)

Esiteks täpsustati lõplike järelduste avalikustamisel komisjoni kasutatud andmete allikat ja komisjoni arvutuste alust. Lisaks esitati nõuetekohane põhjendus, kui toodangut/tootmisvõimsust kohandati vastavalt äriühingu arvutustele ja hinnangutele (vt täpsemalt põhjendused 102–104 ja 106). Peale selle avalikustati iga valimisse kaasatud tootja kohta konkreetne teave koos üksikasjaliku selgitusega selle kohta, kuidas määrati tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus nii läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kui ka pärast seda. Võttes arvesse üksikute tootjate tootmist ja tootmisvõimsust käsitleva ettevõttespetsiifilise teabe konfidentsiaalsust, ei olnud sellise teabe üldine avalikustamine siiski võimalik.

(117)

Igal juhul põhinevad komisjoni käesolevas määruses tehtud järeldused huvitatud isikutele nõuetekohaselt avalikustatud kaalutlustel ning nende kaitseõigusi järgiti täielikult. Seetõttu tuleb Venemaa Väetisetootjate Liidu väide tagasi lükata.

3.3.3.   Liidu turu atraktiivsus

(118)

Liidus on tarbimine püsivalt suur ja liidu turg on Venemaa jaoks oma suuruse, potentsiaali ja geograafilise läheduse poolest üks atraktiivsemaid turge.

(119)

Uurimine näitas, et Venemaa eksportivad tootjad on arendanud märkimisväärse logistika- ja turustamissuutlikkuse, mis hõlbustaks nende juurdepääsu ammooniumnitraadi müügitehingutele liidu turul. Näiteks on Uralchemil ja Eurochemil liidus (vastavalt Lätis ja Saksamaal) asuvad seotud müügiüksused ning Acronil ja ka Eurochemil on Šveitsis asuvad seotud kauplejad. Lisaks on Acron seotud sadamaterminali käitajaga Eestis, nimelt aktsiaseltsiga DBT, (36) samal ajal kui Uralchem omab koos Riia kaubasadamaga väetiseterminali Riga Fertilizer Terminal LLC (37).

(120)

Lisaks sellele on Venemaalt pärit ammooniumnitraadi suhtes kehtestanud kaubanduse kaitsemeetmed sellised riigid nagu Ukraina (kelle arvele langes 2016. aastal 7 % ülemaailmsest ammooniumnitraadi tarbimisest) (38), Austraalia ja India (39). Vastupidi Venemaa tootmisharu väidetele ei ole Ukraina siiani tühistanud Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse. Need muudel potentsiaalsetel eksporditurgudel kehtestatud meetmed suurendavad veelgi liidu atraktiivsust ja motiveeriksid Venemaa eksportivaid tootjaid suunama oma eksporti liitu, kui ELi dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(121)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et Venemaa ammooniumnitraadi ekspordil ei olnud peamistel eksporditurgudel ühtegi olulist piirangut. Samuti väitis ta, et erinevalt eelmisest aegumise läbivaatamisest (40) on praegune lisanõudlus ammooniumnitraadi järele kolmandates riikides oluline eristav tegur.

(122)

Nagu eespool märgitud, kohaldatakse praegu Venemaa ammooniumnitraadi impordi suhtes dumpinguvastaseid (või muid kaubandust piiravaid) meetmeid Ukrainas, Austraalias ja Indias, mis muudab need turud Venemaa eksportijate jaoks vähem atraktiivseks. Erinevalt sellest, mida väitis Venemaa Väetisetootjate Liit seoses eelmise aegumise läbivaatamisega lisanõudluse kohta ammooniumnitraadi järele, on komisjoni järeldused nii läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kui ka tulevikku käsitleva analüüsi kohta võrreldavad komisjoni 2014. aasta järeldustega, eelkõige seoses suurte turgudega, nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Täpsemalt öeldes leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Venemaalt pärit ammooniumnitraadi eksport Hiinasse sisuliselt puudus (41). Kuigi Ameerika Ühendriigid tühistasid 2016. aasta augustis Venemaalt pärit ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed, on kildagaasi buum riigis toonud kaasa Ameerika Ühendriikide tootjate lämmastikväetiste tootmisvõimsuse suurenemise (42).

(123)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et aastatel 2019–2025 suureneb ammooniumnitraadi tarbimine Euraasias, Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias märkimisväärselt. Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel võib selline peaaegu 2,5 miljoni tonni suurune tarbimise kasv (43) kergesti katta mis tahes täiendava vaba tootmisvõimsuse, mis võib Venemaal olemas olla. Venemaa Väetisetootjate Liit väitis veel, et Venemaa ammooniumnitraaditurg on sama suur kui liidu turg ja see üha suureneb. Nagu väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, on Aasia turgude kogutarbimine palju suurem kui ammooniumnitraadi tarbimine Euroopas.

(124)

Esiteks ei tähenda ammooniumnitraadi tarbimise prognoositud suurenemine muudes maailma piirkondades seda, et liidu turg ei jääks atraktiivseks või ei muutuks isegi veel atraktiivsemaks kui need turud. Erinevalt Venemaa Väetisetootjate Liidu väidetest näib, et Venemaa ammooniumnitraadi tarbimine on pigem vähenenud kui suurenenud (vt täpsemalt põhjendus 130).

(125)

Teiseks, isegi kui prognoositud suurenemine realiseeruks (mis ei ole kaugeltki kindel), puudutaks see peamiselt piirkondi, kus Venemaa eksportivad tootjad ei tegutse või tegutsevad üksnes vähesel määral (Aafrika, Aasia, Okeaania, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida) (44). Lisaks ei viita miski toimikus sellele, et Venemaa ammooniumnitraadi tootjad muudaksid lähitulevikus järsult oma ekspordieelistusi.

(126)

Kolmandaks, mis puudutab Ladina-Ameerikat, mis on Venemaa ammooniumnitraadi ekspordi peamine sihtkoht (moodustades Venemaa ammooniumnitraadi ekspordist umbes poole), oleks Venemaa tootmisvõimsuse kontrollitud suurenemine pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kiirem kui prognoositud suurenemine. Pealegi lisandub see kasv 440 000 tonni suurusele vabale tootmisvõimsusele. Lisaks, võttes arvesse asjaolu, et Venemaa eksportivad tootjad konkureerivad teiste tootjatega kas Ladina-Ameerikas või mujal, ei ole tõenäoline, et Ladina-Ameerika ammooniumnitraadi tarbimise suurenemise kasutaksid täielikult või isegi suuremas osas ära üksnes Venemaa ammooniumnitraaditootjad.

(127)

Euraasia, mille puhul eeldatakse ammooniumnitraadi tarbimise edasise suurenemist kuni 2025. aastani, hõlmab eelkõige Ukrainat, (45) mis on üks suurimaid ammooniumnitraadi tarbijaid maailmas ja mille ammooniumnitraadi tarbimine moodustab 7 % ülemaailmsest tarbimisest (46). Nagu aga eespool märgitud, on ammooniumnitraadi tarbimise kasv Euraasias Ukraina poolt Venemaa ammooniumnitraadi ekspordi suhtes kehtestatud meetmete tõttu Venemaa tootjate jaoks vaid suhtelise tähtsusega. Eespool öeldut arvesse võttes tuleb Venemaa Väetisetootjate Liidu väide tagasi lükata.

(128)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis veel, et Venemaa asjaomane tööstus ei ole „eksporditööstus“, sest üle poole ammooniumnitraadist tarbitakse praegu siseturul ja ekspordi tähtsus Venemaa ammooniumnitraaditööstuses väheneb.

(129)

Esialgu tuleb märkida, et Venemaa Väetisetootjate Liidu väide näib olevat vastuolus tema enda argumendiga, et tarbimise prognoositud suurenemine väljaspool Venemaad võib kergesti katta Venemaa ammooniumnitraadi tootjate võimaliku vaba tootmisvõimsuse. Igal juhul on Venemaa valitsuse vastu võetud mineraalväetiste tootmise arendamise tegevuskavas kuni 2025. aastani (edaspidi „väetiste tegevuskava“) (47) märgitud, et lämmastikväetiste (sh ammooniumnitraadi) ekspordi osakaal peaks 2025. aastal suurenema 2 % võrreldes 2016. aastaga. Seda eesmärki tuleb vaadelda ka Venemaa eksportivate tootjate turuosa kadumise või vähemalt märkimisväärse vähenemise taustal Euroopa UANi (samuti lämmastikväetis) turul, mis tuleneb sellest, et komisjon kehtestas 2019. aasta oktoobris dumpinguvastased meetmed (48). Lisaks sellele näitab Venemaa ammooniumnitraadi kogutoodangu ekspordi osakaalu võrdlus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja viimase aegumise läbivaatamise perioodi vahel (49) püsimist ühtlasel ligikaudu 40 % suurusel tasemel, mis vastas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 50 %-le liidu tarbimisest. Seega, olenemata sellest, kas ekspordi osakaal suureneb mõõdukalt, väheneb mõõdukalt või jääb stabiilseks, on meetmete puudumise korral reaalne oht, et märkimisväärsed ammooniumnitraadikogused suunatakse ümber liidu turule, eriti arvestades liidu turu üldist atraktiivsust Venemaa ammooniumnitraaditootjate jaoks.

(130)

Viimase vahepealse läbivaatamise (50) kohaselt ulatus Venemaa ammooniumnitraadi omamaine tarbimine 2016. aastal 7 miljoni tonnini (2014. aastal 5,5 miljonit tonni). Peale selle väitis Venemaa Väetisetootjate Liit sama menetluse raames, et 2017. aastal suurenes lämmastikväetiste üldine omamaine tarbimine 8,7 % ja et Venemaa tarbimine peaks 2030. aastani veidi suurenema. Kontrollitud andmete ja väljavõttelise uuringu vastuste põhjal tegi komisjon siiski kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ammooniumnitraadi omamaine tarbimine 5,8 miljonit tonni. See hinnang langeb suures osas kokku näitajaga, mille Venemaa Väetisetootjate Liit esitas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta (5,9 miljonit tonni).

(131)

Seega vähenes ammooniumnitraadi omamaine tarbimine hoolimata prognoositud suurenemisest, mis väidetavalt motiveerib ka eksportivaid tootjaid otsima müügivõimalusi ekspordisihtkohtades, näiteks liidu turul.

(132)

Ammooniumnitraadi sisenõudluse piirangute kohta tehtud järeldust toetab ka väetiste tegevuskava. Väetiste tegevuskava kohaselt piirab Venemaa mineraalväetiste (sealhulgas ammooniumnitraadi) turu arengut kuni 2025. aastani põllumajandustootjate vähene tegelik nõudlus ja mineraalväetiste kasutamise kultuuri puudumine.

(133)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et Venemaa ammooniumnitraadi nõudlus (v.a stabiliseeritud ammooniumnitraat) ulatus 2019. aastal (pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi) 6,3 miljoni tonnini ning et omamaiste ammooniumnitraaditarnete suurenemine jätkub ka 2020. aastal.

(134)

Nagu on märgitud eespool, ei ületanud omamaine tarbimine (sealhulgas stabiliseeritud ammooniumnitraadi tarbimine) Venemaa ammooniumnitraaditootjate läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitatud teabe põhjal 5,86 miljonit tonni. Võrreldes Venemaa omamaise ammooniumnitraadi tarbimisega, mis oli 2016. aastal 7 miljonit tonni, näitab see pigem sisetarbimise vähenemist kui suurenemist. Sellest hoolimata ja isegi kui omamaine nõudlus suureneks Venemaa Väetisetootjate Liidu prognoositud tempos, vastaks iga-aastane kasv umbkaudu ammooniumnitraadi tootmisvõimsuse suurenemisele pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Lisaks ei ole stabiilne ja suurenev sisenõudlus tagatud (pidades eelkõige silmas väetiste tegevuskavas esitatud prognoose) ning erinevalt Venemaa väljakujunenud tootmisvõimsusest on see puhtalt hüpoteetiline. Peale selle põhjendas Venemaa Väetisetootjate Liit oma väidet suureneva sisenõudluse kohta, viidates üheainsa tootja omamaise müügi suurenemisele. Ühe tootja varasema omamaise müügi puhul täheldatud muster ei kajasta tingimata kogu tootmisharu arengut ega näita kogu tootmisharu tulevast tootlust. Kokkuvõttes ei ole tõenäoline, et tulevane sisemaine ammooniumnitraadi nõudlus katab Venemaa olemasoleva tootmisvõimsuse.

(135)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et eelmise vahepealse läbivaatamise käigus järeldati, et väetiste tegevuskavas „ei viidata otseselt ammooniumnitraadi [tootmisvõimsuse] suurenemisele“ (51).

(136)

Kuigi väetiste tegevuskava võib olla üldine, sisaldamata spetsiifilist teavet ammooniumnitraadi kohta, tunnistatakse selles mineraalväetiste sisenõudluse olemasolevaid piiranguid ja kinnitatakse lämmastikväetiste tööstuse (mis hõlmab ka ammooniumnitraadi tootmist) ekspordile orienteeritust ja kõnealuse juhtumi seisukohast asjakohaseid fakte, mis kinnitavad komisjoni järeldusi.

(137)

Liidu turg on Venemaa ammooniumnitraati eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne ka hindade poolest. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hinnatase liidus kõrgem kui suuremates kolmandates riikides, mida Venemaa sel perioodil varustas. Täpsemalt öeldes oli kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi keskmine tehasehind (133 eurot/tonn) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 39 % madalam kui valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tehasehind (219 eurot/tonn) (vt tabel 8).

(138)

Selle tulemusena on eksportivatel tootjatel stiimul suunata vähemalt osa oma praegusest kolmandate riikide ekspordimahust (mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 3,4 miljonit tonni ammooniumnitraati, mis moodustab peaaegu 50 % liidu tarbimisest) ümber liitu.

(139)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et Venemaa ammooniumnitraadi liitu eksportimise mahu vähenemine pärast dumpinguvastase tollimaksu vähendamist 2018. aastal on parim tõend selle kohta, et meetmete lõpetamise korral import ei suureneks.

(140)

Venemaalt pärit ammooniumnitraadi piiratud import tuleneb tõhusate meetmete kehtestamisest ega näita mingil juhul Venemaa ammooniumnitraaditootjate tulevast käitumist selliste meetmete puudumise korral. Seega jäi komisjon kindlaks oma järeldustele liidu turu atraktiivsuse kohta.

(141)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et müügiüksuste olemasolu liidus ei muutnud liidu turgu atraktiivsemaks võrreldes teiste turgudega, kus Venemaa tootjatel on juba konkreetselt ammooniumnitraadiga seotud olulised pikaajalised kohustused ja taristu.

(142)

Esiteks hõlbustaks müügiüksuste olemasolu liidus või liidu läheduses ammooniumnitraadi kaubavooge liitu. Teiseks on Venemaa tootjatel ka Balti riikides arendatud välja logistikasuutlikkus (vt põhjendus 119). Kolmandaks ei suutnud Venemaa Väetisetootjate Liit tõendada, kuidas mõjutavad pikaajalised kohustused väljaspool liitu asuvates ekspordisihtkohtades Venemaa tootjate võimet tungida liidu turule ja mil määral veenaks meetmete puudumine Venemaa tootjaid mitte suunama ammooniumnitraadi müüki liitu. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et jaotusvõrk, mille Venemaa tootjad lõid näiteks Ladina-Ameerikas, oleks ette nähtud üksnes ammooniumnitraadile (ja mitte teistele väetistele või muudele kemikaalidele). Pealegi ei ole Venemaa tootjate poolt väljaspool Venemaad tootmisvarade ja/või äriühingute omandamise küsimus seotud sellega, kui atraktiivne on liidu turg Venemaa ammooniumnitraadi tootjate jaoks.

(143)

Kolmandates riikides ja eelkõige Ukrainas kehtivate kaubanduse kaitsemeetmetega seoses väitsid Venemaa Väetisetootjate Liit ja Venemaa valitsus pärast järelduste avalikustamist, et Venemaa ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed lõpetati 23. septembril 2020. Acron märkis ka, et Ukraina lõpetas hiljuti Venemaalt pärit ammooniumnitraadi suhtes võetud meetmed ja Venemaa tootjad said seega müüa ammooniumnitraati Ukraina turule.

(144)

Hoolimata dumpinguvastaste meetmete kaotamisest kehtestas Ukraina 1. juulist 2019 teatavate tootekategooriate, sealhulgas uurimisaluse toote suhtes üldise Venemaalt importimise keelu (52). Lisaks sellele on Ukrainas kehtestatud sihipärased sanktsioonid teatavate Venemaa Föderatsiooni üksikisikute ja üksuste, sealhulgas kõigi kolme valimisse kaasatud eksportiva ammooniumnitraadi tootja suhtes (53).

(145)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis vastuseks avalikustatud järeldustele, et komisjon lisas pärast algatamisteate 8. jaos sätestatud viiepäevast tähtaega mittekonfidentsiaalsesse toimikusse täiendavat faktilist teavet (millele on viidatud põhjenduses 144). Seetõttu ei käitunud komisjon Venemaa Väetisetootjate Liidu sõnul erapooletult ega õiglaselt, vaid käitus seega vastuolus Venemaa Väetisetootjate Liidu, EuroChemi ja Uralchemi õigustega, eriti õigusega heale haldusele. Veel lisas Venemaa Väetisetootjate Liit, et seda käitumist ei saa olematuks teha pelgalt täiendava teabe avalikustamisega, mille puhul anti huvitatud isikutele märkuste esitamiseks vaid üks päev.

(146)

Esiteks põhineb väide algatamisteate vääriti mõistmisel. 8. jagu ja viiepäevane tähtaeg puudutavad selgelt huvitatud isikute tähelepanekuid teiste huvitatud isikute esitatud märkuste kohta. Lisades mittekonfidentsiaalsesse toimikusse täiendavat faktilist teavet, selgitades eesmärki, milleks ta kavatseb seda teavet kasutada, ja võimaldades huvitatud isikutel esitada sellise täiendavalt avalikustatud teabe kohta märkusi, tegutses komisjon käesoleval juhul kooskõlas alusmääruse artikliga 20. Pealegi oli täiendavalt avalikustatud teave üldsusele kättesaadav ja seega oli see huvitatud isikutele kättesaadav juba enne täiendavat avalikustamist.

(147)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et täiendav avalikustamine Venemaa ammooniumnitraadi impordikeelu kohta Ukrainas ei olnud asjakohane. Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et komisjon lihtsalt selgitas toimikusse lisatud täiendavates dokumentides sisalduvat teavet, ilma et oleks selgitanud, kuidas need kaks dokumenti tema järeldusi kinnitavad.

(148)

Komisjon lükkas sellise väite ümber. Venemaa Väetisetootjate Liidu nimetatud selgitused olid kokkuvõte dokumendis sisalduvast asjakohasest teabest, mida komisjon otsuse tegemisel arvesse võttis. Seega osutas täiendavalt avalikustatud teave (mis oli sisuliselt identne põhjenduses 144 sisalduva teabega) selgelt järeldustele ja toimikusse lisatud tõendavatele dokumentidele.

(149)

Samuti väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et impordikeelu tulemusena ei keelatud Venemaa lämmastikväetiste importi, sest 2019. aasta teisel poolel on imporditud rubriiki 3105 (mis hõlmab stabiliseeritud ammooniumnitraati) kuuluvaid Venemaalt pärit lämmastikväetisi.

(150)

Venemaa Väetisetootjate Liidu väide tuli tagasi lükata. Esiteks ei tõendanud Venemaa Väetisetootjate Liit, et impordikeeld ei ole uurimisalust toodet tervikuna mõjutanud. Kuigi stabiliseeritud ammooniumnitraat kuulub rubriiki 3105, hõlmab see rubriik ka muid tooteid kui uurimisalune toode. Sellisena ei pruugi rubriiki 3105 kuuluvad imporditud tooted olla uurimisaluse toote osad, mistõttu Venemaa Väetisetootjate Liidu väide on ebatõhus. Lisaks ei suutnud Venemaa Väetisetootjate Liit tõendada, et ettevõttepõhised sanktsioonid ei kujutanud endast kaubandust piiravat meedet, eriti võttes arvesse asjaolu, et kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad olid selles sanktsioonide loetelus nimetatud.

(151)

Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel ei olnud ohtu, et Venemaa eksport suunatakse Ukrainast ümber ELi, juhul kui ELi dumpinguvastased meetmed lastakse aeguda, sest Ukraina ammooniumnitraadi turul on Venemaa suhtes rakendatud meetmeid alates 2008. aastast ja seega on müük juba ammu ümber suunatud. See väide on vale. Nagu mainitud põhjenduses 120, suurendavad kehtivad kaubandust piiravad meetmed teatavatel turgudel, näiteks Ukrainas, liidu atraktiivsust, kui ELi dumpinguvastastel meetmetel lubataks aeguda. Asjaolu, et sellised meetmed on teatava aja jooksul kehtinud, ei ole vastuolus asjaoluga, et need turud jäävad Venemaa ekspordi jaoks suletuks, mis muudab seega muud naaberturud, näiteks liidu turu, meetmete kaotamise korral atraktiivseks.

(152)

Seoses Venemaa eksportijatele kättesaadavate suurenevate võimalustega väljaspool liitu väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et liit on ainult üks turg paljude muude võimaluste seas. Ta kordas ka väidet, et eeldatav tarbimise kasv Ladina-Ameerikas (Brasiilia, Peruu) ja Euraasias (Kasahstan ja Ukraina), kus Venemaa eksportijad tegutsevad, samuti muudes potentsiaalsetes ekspordisihtkohtades kataks Venemaa tootmisvõimsuse väidetava tulevase kasvu isegi sisetarbimise eeldatavat kasvu arvesse võtmata. Acron väitis ka, et nõudlus ammooniumnitraadi järele kasvab nii riigisiseselt kui ka kogu maailmas, ning viitas nõudluse hooajalisusele erinevates piirkondades. Venemaa valitsus väitis ka seda, et Venemaa ammooniumnitraadi tootjad müüvad üha rohkem oma turul ja kolmandates riikides, kuhu nad on investeerinud.

(153)

Nagu on märgitud põhjenduses 118, on liidu turg Venemaa jaoks suuruse, potentsiaali ja geograafilise läheduse poolest üks kõige atraktiivsemaid turge ning olemasolevad või tulevased võimalused muudel eksporditurgudel ei muuda seda järeldust. Komisjoni hinnangut ei saa muuta ka toote hooajalisus eri piirkondades erinevatel perioodidel. Lisaks viidatakse komisjoni hinnangule põhjendustes 124–132 koos asjaoluga, et Ukraina on Venemaalt ammooniumnitraadi impordi jaoks suletud (vt põhjendus 144).

(154)

Väetiste tegevuskavaga seoses väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et see dokument ei käsitlenud konkreetselt ammooniumnitraati ega olnud Venemaa tootjatele kohustuslik. Lisaks väitis Acron, et tegevuskava oli adresseeritud föderaalsetele ametiasutustele selles loetletud meetmete rakendamiseks.

(155)

Komisjon ei nõustu sellega. Ei saa eitada, et dokument puudutab ka ammooniumnitraati (mis kuulub lämmastikväetiste hulka) ja Venemaa ammooniumnitraadi tootjaid. Tegevuskava on ametlik dokument, mille võttis vastu Venemaa valitsus. Venemaa Väetisetootjate Liit ja Acron ei saa alahinnata selle asjakohasust Venemaa ammooniumnitraadi turu, selle tootjate ja tulevaste arengusuundumuste hindamisel, eriti kuna lämmastikväetiste tööstus on tegevuskavas märgitud kui Venemaa Föderatsiooni põhitootmisharu.

(156)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit vastusena avalikustatud järeldustele, et väetiste tegevuskava kohaselt jääb lämmastikväetiste ekspordisuhe ajavahemikul 2020–2025 püsima stabiilselt 65 % tasemel.

(157)

Komisjoni seisukoht selles küsimuses on esitatud põhjenduses 129. Nagu on märgitud ka põhjenduses 136, näitab see osakaal lämmastikväetiste tööstuse (mis hõlmab ammooniumnitraadi tootmist) üldist suunatust ekspordile.

(158)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis samamoodi, et väetiste tegevuskavas on ette nähtud lämmastikväetiste omamaise kasutamise oluline kasv. Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et väetiste tegevuskava ükski säte ei ole vastuolus väitega, et üleliigset või täiendavat tootmisvõimsust kasutatakse kasvava sisenõudluse rahuldamiseks.

(159)

Komisjoni seisukoht on esitatud põhjendustes 132 ja 134. Lisaks täheldatakse, et väide omamaise tarbimise prognoositava kasvu kohta on otseses vastuolus tegevuskava tekstiga, mille kohaselt „Venemaa mineraalväetiste turu arengut kuni aastani 2025 piirab põllumajandustootjate tegeliku nõudluse madal tase ja mineraalväetiste kasutamise kultuuri puudumine“ ja „Venemaa mineraalväetiste alamsektori arengu väljavaated on otseselt seotud ekspordipotentsiaali suurendamise võimaluste kasutamisega“ (54).

(160)

Venemaa Väetisetootjate Liit seadis vastuseks avalikustatud järeldustele kahtluse alla nende ammooniumnitraadi omamaise tarbimise näitajate täpsuse, mida komisjon kasutas Venemaa ammooniumnitraadi müügi arengu hindamisel (vt põhjendused 130 ja 134). Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel võrdleb komisjon andmeid, mis hõlmavad 2016. aasta puhul stabiliseeritud ammooniumnitraati (7 miljonit tonni), läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andmetega (5,86 miljonit tonni), mis ei hõlma stabiliseeritud ammooniumnitraati.

(161)

See väide on ekslik. Erinevalt Venemaa Väetisetootjate Liidu väitest hõlmavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andmed, mis põhinevad kõigi Venemaa eksportivate tootjate valimi vastustel (ja vastavad suures osas ka Venemaa Väetisetootjate Liidu esitatud andmetele), kõiki uurimisaluse toote alla kuuluvaid tooteid, sealhulgas stabiliseeritud ammooniumnitraati. Pealegi esitasid mõlemad andmekogumid komisjonile vastavalt Venemaa Väetisetootjate Liit ja Venemaa eksportivad tootjad ning seega ei saa Venemaa Väetisetootjate Liit ega Venemaa tootjad ise nende usaldusväärsust vaidlustada.

(162)

Samuti väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et on mõttetu võrrelda Venemaa tootjate ekspordi tehasehindu liidu tootjate omamaiste tehasehindadega. Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et kui Venemaa tõenäolised impordihinnad Euroopa Liitu vastavad teistesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi hindadele, siis ei ole hinna poolest stiimulit ekspordi ümbersuunamiseks.

(163)

Nagu on märgitud põhjenduses 137, oli võrdluse eesmärk lihtsalt hinnata, kas hinnatase liidus oli kõrgem kui peamistes kolmandates riikides, kuhu Venemaa tootjad praegu tarnivad. Komisjon leidis selle võrdluse põhjal, et liidu turg oli Venemaa ammooniumnitraati eksportivate tootjate jaoks atraktiivne ka hindade poolest.

(164)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis ka, et liidu turg ei ole nii atraktiivne, kui komisjon püüab kujutada. Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel kinnitasid seda väikesed impordimahud naaberriikidest, mille suhtes ei kohaldata imporditakistusi.

(165)

Tuleb märkida, et käesoleva läbivaatamise käigus hinnatakse liidu turu atraktiivsust konkreetselt Venemaa eksportivate tootjate jaoks ning teiste riikide ekspordieelistused ei ole selle hindamise raames olulised. Käesolev uurimine ei hõlma neid riike ning seetõttu ei ole komisjonil võimalik sellist hindamist läbi viia (ja ta ei ole selleks kohustatud).

(166)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis vastusena avalikustatud järeldustele, et komisjon hindab ebajärjekindlalt Venemaa eksportivate tootjate prognoositavat käitumist Ladina-Ameerikas (vt põhjendus 126) ja liidus (vt põhjendus 107).

(167)

Komisjon ei nõustu sellise järjekindlusetuse olemasoluga. Kui põhjenduses 126 esitatud komisjoni vastuväide Ladina-Ameerika kohta puudutab prognoositavat tarbimise kasvu ja selle väidetavat katmist Venemaa tootjate poolt, siis põhjenduses 107 esitatud komisjoni hinnang puudutab Venemaa täieliku vaba tootmisvõimsuse potentsiaalset suunda ning selles ei arutata liidu tarbimise kasvu ega sellise kasvu katmist Venemaa tootjate poolt.

(168)

Eespool esitatud põhjustel ei muuda huvitatud isikute esitatud väited seoses käesoleva jaoga komisjoni hinnangut ja need tuleb tagasi lükata. Üldiselt märgitakse ka seda, et komisjoni poolt käesolevas punktis 3.3.3 esile toodud tegureid tuleb hinnata tervikuna, mitte uurida eraldi, et teha kindlaks liidu turu atraktiivsus Venemaa ammooniumnitraadi tootjate jaoks.

3.3.4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(169)

Võttes arvesse i) Venemaa ammooniumnitraaditootjate olemasolevat vaba tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse edasist suurenemist pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, ii) Venemaa eksportivate tootjate hinnakujundustavasid kolmandate riikide turgudel ja iii) liidu turu üldist atraktiivsust, on tõenäoline, et Venemaa ammooniumnitraaditootjad ekspordiksid ELi meetmete puudumise korral liitu suures koguses ammooniumnitraati dumpinguhinnaga. Seepärast järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

4.   KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(170)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet kakskümmend kolm tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

4.2.   Liidu tarbimine

(171)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, liites

i)

valimisse kaasatud liidu tootjate müügi liidu turul, mis saadi pärast küsimustiku vastuste kontrollimist,

ii)

valimisse kaasamata koostööd teinud liidu tootjate müügi liidu turul, tuginedes liidu tootmisharu esitatud andmetele,

iii)

impordi Venemaalt artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal

iv)

ja impordi kõikidest muudest kolmandatest riikidest Eurostati andmete põhjal (TARICi tasand).

(172)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu tarbimine (tonnides)

7 318 015

7 193 921

6 707 045

6 890 413

Indeks (2016 = 100)

100

98

92

94

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud andmed ja tootmisharu andmed, Eurostat (TARIC), artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(173)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %.

(174)

Nõudluse vähenemise suundumus on levinud lämmastikväetiste puhul, mille tarbimismäärad on viimastel aastatel stabiilselt langenud. Mitme teguri koosmõjul jätkub see suundumus tõenäoliselt ka tulevikus. Kõige märkimisväärsem on suurenev keskkonna- ja kliimamuutustega seotud surve põllumajandustootjatele.

4.3.   Venemaalt pärit import

4.3.1.   Venemaalt pärit impordi maht ja turuosa

Tabel 2

Venemaalt pärit impordi maht ja turuosa (*1)

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Impordimaht (tonnides)

[36 000 – 40 000]

[10 000 – 15 000]

[32 000 – 38 000]

[38 000 – 43 000]

Indekseeritud impordimaht (2016 = 100)

100

36

102

113

Turuosa (%)

[0,3–0,7]

[0,1–0,4]

[0,3–0,7]

[0,4–0,8]

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

(175)

Impordimaht vähenes 2017. aastal 64 %, kuid suurenes seejärel taas ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks oli see 13 % suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses (2016. aastal). Vaatlusalusel perioodil oli Venemaalt pärit impordi turuosa liidus [0,4–0,8 %].

4.3.2.   Venemaalt pärit impordi hinnad

(176)

Komisjon tegi Venemaa impordihindade suundumuse kindlaks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis registreeritud andmete põhjal.

(177)

Venemaalt liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Venemaalt pärit impordi hind (*2)

Riik

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

192

259

169

175

Indeks (2016 = 100)

100

135

88

91

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas, v.a Kirovo stabiliseeritud ammooniumnitraadi müük, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastast tollimaksu.

(178)

Keskmised impordihinnad vähenesid kokkuvõttes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 9 %. Impordihinnad tõusid 2014. ja 2017. aasta vahel 35 %, langesid 2018. aastal 35 % ja tõusid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 %.

4.3.3.   Hinna allalöömine

(179)

Tabelites 4 ja 9 esitatud andmete põhjal võis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldada liidu tootmisharu hindade ja Venemaa impordihindade vahel ligikaudu 20 % suurust erinevust. Lisaks tegi komisjon kindlaks hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrreldes i) valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta, mida küsitakse sõltumatutelt klientidelt liidu turul, ning ii) vastavaid koostööd teinud Venemaa tootjatelt pärit impordi kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta, mida küsitakse esimeselt sõltumatult kliendilt liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel ja mida kohandati asjakohaselt dumpinguvastase tollimaksu ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks.

(180)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(181)

Võrdlus näitas, et kahe valimisse kaasatud Venemaa eksportiva tootja puhul, kes eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ammooniumnitraati liitu, löödi hinnad alla 14,3 %. Kehtiva dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamisel oleks keskmine hinna allalöömise marginaal 29,4 %.

(182)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis oma märkustes, et selleks et õiglaselt võrrelda omamaiseid hindu impordihindadega hindade allalöömise või turuhinnast madalama hinnaga müügi kindlakstegemise eesmärgil, on vaja teha kohandusi piisksulatatud ja muul viisil granuleeritud ammooniumnitraadi erinevuste arvessevõtmiseks. Nimelt on granuleeritud ja piisksulatatud ammooniumnitraadi hinnavahe tingitud füüsilistest erinevustest (graanuli suurus) ja asjaolust, et piisksulatatud ammooniumnitraat sisaldab rohkem lämmastikku (34–34,5 %) kui granuleeritud ammooniumnitraat (33,5 %).

(183)

Uurimisel leidis kinnitust, et valimisse kaasatud liidu ja Venemaa tootjate valmistatav toode on graanulite suuruse ja lämmastikusisalduse poolest tõesti samasugune. Seepärast lükati see väide tagasi.

4.4.   Import muudest kolmandatest riikidest

Tabel 4

Impordimaht ja turuosa

Riik

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Muud kolmandad riigid kokku

Import (tonnides)

285 959

311 000

317 726

295 195

Indeks

100

109

111

103

Turuosa (%)

3,9

4,3

4,7

4,3

Hind (eurot tonni kohta)

221

208

194

210

Indeks (2016 = 100)

100

94

88

95

Gruusia

Import (tonnides)

122 883

241 376

234 208

205 293

Indeks (2016 = 100)

100

196

191

167

Turuosa (%)

1,7

3,4

3,5

3,0

Hind (eurot tonni kohta)

208

195

184

196

Indeks (2016 = 100)

100

94

88

94

Türgi

Import (tonnides)

12 082

18 424

43 760

52 279

Indeks (2016 = 100)

100

152

362

433

Turuosa (%)

0,2

0,3

0,7

0,8

Hind (eurot tonni kohta)

241

206

173

194

Indeks (2016 = 100)

100

85

72

80

Muud kolmandad riigid

Import (tonnides)

150 994

51 201

39 758

37 623

Indeks (2016 = 100)

100

34

26

25

Turuosa (%)

2,1

0,7

0,6

0,5

Hind (eurot tonni kohta)

230

271

277

313

Indeks (2016 = 100)

100

118

120

136

Allikas: Eurostat (TARICi koodide tasandil).

(184)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenes 3 %, st 286 000 tonnilt 2016. aastal 295 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,3 % liidu turust. Põhiosa impordist pärines Gruusiast, millele järgnes Türgi.

(185)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind langes 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 5 %, st 221 eurolt tonni kohta 2016. aastal 210 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellised keskmised impordihinnad olid keskmiselt kõrgemad kui Venemaalt pärit impordi hinnad.

(186)

Gruusia oli peamine riik, mille import ELi oli suur. Tema turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,0 %. Import Gruusiast suurenes vaatlusalusel perioodil 123 000 tonnilt 2016. aastal 205 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil (v.a 2017. aastal) olid tema hinnad keskmiselt kõrgemad kui Venemaalt pärit impordi hinnad.

4.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1.   Üldised tähelepanekud

(187)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuriti dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnates kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajaid.

(188)

Komisjon eristas kahju kindlakstegemiseks makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid liidu tootmisharu esitatud kontrollitud andmete ning valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste alusel. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud andmete alusel. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamiseks tüüpilised.

(189)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(190)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.5.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.5.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(191)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 5

Liidu tootjate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

7 479 220

7 358 841

6 958 592

7 030 782

Indeks (2016 = 100)

100

98

93

94

Tootmisvõimsus (tonnides)

14 768 601

14 601 686

14 598 085

14 497 300

Indeks (2016 = 100)

100

99

99

98

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

51

50

48

48

Allikas: liidu tootmisharu esitatud kontrollitud andmed ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(192)

Tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %. Tootmismahu suurema vähenemise ja tootmisvõimsuse väiksema vähenemise tõttu vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 3 protsendipunkti võrra.

4.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(193)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tootjate müügimaht ja turuosa

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht liidu turul (tonnides)

6 905 971

6 770 978

6 271 050

6 463 715

Indeks (2016 = 100)

100

98

91

94

Turuosa (%)

94,4

94,1

93,5

93,8

Allikas: liidu tootmisharu esitatud kontrollitud andmed ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(194)

Liidu tootmisharu kogumüük liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 0,6 protsendipunkti võrra.

4.5.2.3.   Kasv

(195)

2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine peaaegu 6 %. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes 6 %, mis tähendas turuosa vähenemist 0,6 protsendipunkti võrra.

4.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(196)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tootjate tööhõive ja tootlikkus

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

5 020

5 132

5 161

5 214

Indeks (2016 = 100)

100

102

103

104

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

1 490

1 434

1 348

1 348

Indeks (2016 = 100)

100

96

91

91

Allikas: liidu tootmisharu esitatud kontrollitud andmed ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(197)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tööhõive liidu tootmisharus 4 %. Toodangu vähenemise tõttu (6 % vaatlusalusel perioodil) vähenes samal perioodil 9 % ka tootlikkus.

4.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(198)

Nagu on järeldatud põhjenduses 71, ei peetud Venemaa eksportmüüki liitu hinna ja koguste poolest tüüpiliseks. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha dumpingut liidu turul sellel perioodil ega hinnata dumpingumarginaali suurust.

4.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(199)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja ühikukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad liidus ja ühikuhind

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidus (eurot tonni kohta)

191

199

204

219

Indeks (2016 = 100)

100

104

107

115

Ühiku tootmiskulu

(eurot tonni kohta)

174

176

202

198

Indeks (2016 = 100)

100

101

116

114

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(200)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele tõusis stabiilselt 15 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 219 euroni tonni kohta. Hinnatõusu mõjutas tootmiskulude suurenemine. Tootmiskulud suurenesid samal määral: alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 14 %. Peamine tegur, mis mõjutas ühiku tootmiskulude suurenemist, oli tooraine hinna kallinemine, nimelt kallines gaas, mis on ammooniumnitraadi kõige olulisem tooraine ja millega seotud kulud moodustavad üle 60 % tootmise kogukuludest.

4.5.3.2.   Tööjõukulud

(201)

Keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

29 870

32 194

32 651

33 129

Indeks (2016 = 100)

100

108

109

111

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(202)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusaluse perioodi vältel 11 %.

4.5.3.3.   Laovarud

(203)

Laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud

62 120

93 430

114 522

43 649

Indeks (2016 = 100)

100

150

184

70

Lõppvarud protsendina toodangust (%)

3

4

6

2

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(204)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 30 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid laovarud umbes 2 % liidu tootmisharu toodangust.

4.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(205)

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2016

2017

2018

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidusisestele sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

11,3

13,1

3,7

11,2

Rahavoog (eurodes)

69 934 432

81 683 756

30 443 832

72 041 192

Indeks (2016 = 100)

100

117

44

103

Investeeringud (eurodes)

24 830 016

34 090 768

48 685 110

39 800 944

Indeks (2016 = 100)

100

137

196

160

Investeeringutasuvus (%)

38,1

46,9

12,3

38,1

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(206)

Et selgitada välja liidu tootmisharu kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus oli vaatlusaluse perioodi alguses ligikaudu 11,3 %, 2018. aastal langes see 3,7 %ni (gaasihinna ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames ostetud lubatud heitkoguse ühikute hinna tõusu tõttu), seejärel see paranes ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 11,2 %ni.

(207)

Netorahavoog näitab liidu tootja suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog muutus kasumlikkusega sarnaselt: vähenes 2018. aastal ja paranes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes suurenes see vaatlusalusel perioodil 3 %.

(208)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid liidu tootmisharu aastased investeeringud ammooniumnitraadi tootmisse 60 %, st 25 miljonilt eurolt 2016. aastal peaaegu 40 miljoni euroni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis moodustas 28 % kõnealuse tootega seotud kogu netovarast. Investeeringud olid seotud tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnanõuete täitmise parandamisega ning tootmisettevõtete võimsuse ja tõhususe suurendamisega.

(209)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus järgis samasugust suundumust nagu kasumlikkus: see vähenes 2018. aastal ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tagasi esialgsele 38 % suurusele tasemele.

(210)

Nagu varasematel uurimistel, väitis liidu tootmisharu, et kõnealune liidu tootmisharu vajab märkimisväärseid investeeringuid ning kasutatud kapitalilt saadav tulu (finantsnäitaja äriühingu kasumlikkuse ja kapitali kasutamise tõhususe mõõtmiseks) peab olema vähemalt 12 %. Ta esitas uuesti eksperdiuuringu, milles väideti, et 12 % suuruse keskmise kasutatud kapitalilt saadava tulu saavutamiseks peab keskmine kasum enne tulumaksuga maksustamist olema 94 eurot tonni kohta, mis on samaväärne 36 % suuruse tulumaksueelse müügitulu marginaaliga.

(211)

Komisjon märkis, et kuna aegumise läbivaatamise käigus ei arvutata uut kahjumarginaali, ei ole kasumieesmärk käesoleval juhul asjakohane, eriti kui võtta arvesse, et liidu tootmisharu ei saanud olulist kahju. Seepärast lükati see väide tagasi.

4.5.4.   Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

(212)

Uurimine näitas, et tootmisharu olukord makrotasandil halvenes kooskõlas tarbimise üldise vähenemissuundumusega (–6 % vaatlusalusel perioodil), mis mõjutas liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahu vähenemist.

(213)

Uurimine näitas ka seda, et mikrotasandil oli tootmisharu olukord üldiselt positiivne. Seega ei olnud liidu tootmisharu majanduslik olukord kahjustatud ning sellise positiivse olukorra peamine põhjus oli dumpinguvastaste meetmete olemasolu Venemaalt pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(214)

Eelöeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

4.6.   Huvitatud isikute esitatud märkused

(215)

Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et pikaajalised majandusnäitajad tõendavad põhjusliku seose puudumist Venemaa impordi ja väidetava kahju vahel.

(216)

Komisjon järeldas, et liidu tootmisharu ei saanud olulist kahju. Seega ei ole põhjusliku seose analüüs põhjendatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(217)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et makronäitajad osutavad, et liidu turgu iseloomustab oligopol. Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel kontrollivad taotluse esitajad praegu kahte kolmandikku turust, samal ajal kui liidu tootmisharu kontrollib sisuliselt kogu liidu ammooniumnitraaditurgu ning impordimahud, mis õnnestub liidu turule tuua, on väga väikesed.

(218)

Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et konkurentsi peadirektoraadile esitati mitu üleskutset uurida liidu tootjate konkurentsivastast käitumist.

(219)

Kasutajate ühendused (55) väitsid mitmes teabeedastuses, et liidu ammooniumnitraadi tootmisharule on tagatud topeltkaitse (tollimaksud ja dumpinguvastased tollimaksud). Ühenduste sõnul soodustasid kehtivad kaubandustõkked kõrge hinnaga eksporti naaberriikidest, näiteks Gruusiast ja Türgist, mille suhtes ei kohaldata tollimakse ega dumpinguvastaseid tollimakse, kahjustades sellega ülemaailmseid konkurente, st Venemaad, Ameerika Ühendriike jne. Seepärast soodustas kehtiv tollimaksude süsteem ülemaailmsete konkurentidee kahjuks kohalikku kõrge hinnaga eksporti.

(220)

Uurimise tulemusena tehti kindlaks, et liidu turul esinev konkurents on eluterve, sest liidus on 23 tootjat ja neist ühegi turuosa ei ole üle 20 %. Liidu tootmisharul ei ole selgelt turgu valitsevat seisundit. Seepärast lükati need väited tagasi.

(221)

Koostööd teinud eksportiv tootja ja kasutajate ühendused (56) väitsid, et liidu tootjad kasutasid dumpinguvastaseid meetmeid kõrgete hindade säilitamiseks liidus, kaitstes liidu tootmisharu konkurentsi eest Venemaa tootjatega, mis võimaldas seega liidu tootjatel hoida ammooniumnitraadi hinnad liidus kunstlikult kõrgel tasemel. Eksportiva tootja väitel on ammooniumnitraadi hinnad ELis olnud eksponentsiaalselt kõrged ja üldiselt kõrgemad kui teistel turgudel.

(222)

Varasemate uurimiste ja käesoleva läbivaatamise tulemuste kohaselt järgivad ammooniumnitraadi hinnad liidus peamise tooraine (gaasi) hinda, mis moodustab üle 60 % ammooniumnitraadi tootmiskuludest. Vaatlusalusel perioodil oli gaasi hind liidus kõrgem kui paljudel teistel turgudel. Lisaks mõjutavad ammooniumnitraadi hindu ka karbamiidi hinnad, mis on üks hinnaläbirääkimistel arvesse võetav tegur. Karbamiid on ülemaailmne põhitarbeaine ja selle hind sõltub ülemaailmsest pakkumisest/nõudlusest.

(223)

Peale selle, nagu tehti kindlaks uurimise käigus, järgisid liidu tootjate müügihind ja tootmiskulud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul sama suundumust. Gaasihinna ja ammooniumnitraadi müügihinna suundumus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tõepoolest samasugune. Täpsemalt öeldes näitab avalikult kättesaadava gaasihinna indeks (57) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2018. aasta oktoobris langust; ammooniumnitraadi hinnad osutavad langusele 2019. aasta märtsis. Mõnekuuline ajavahe on tingitud asjaolust, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alguses pidid ammooniumnitraadi hinnad katma vajalikud tootmiskulud (kuna need olid väiksemad kui mõne valimisse kaasatud ELi tootja kulud, mida kajastas kasumi vähenemine 2018. aastal) ja järgisid seejärel sama langussuundumust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(224)

Kasutajate ühendused (58) väitsid oma märkustes, et liidu tootmisharu turuosa oli suurem kui 90 %. Seepärast leiavad need ühendused, et selle impordi maht, mis õnnestus liidu turule tuua, on nii väike, et ei suudaks avaldada mingit olulist konkurentsisurvet. Sel põhjusel ei olnud liidu ammooniumnitraaditurg väidetavalt täielikult konkurentsile avatud.

(225)

Liidu tootmisharu turuosa tulenes tema tegevuse tulemuslikkusest, mis saavutati liidu turul kolmandate riikide ebaausa konkurentsi puudumise tingimustes. Ei olnud ühtegi tõket, mis takistanuks impordi sisenemist ja liidu tootmisharuga konkureerimist. Lisaks ei ole liidu tootjate turuosa näitaja, mis võimaldaks järeldada, et ELi turul puudub konkurents, eriti siis, kui see turuosa kuulub rohkem kui 20 tootjale, kellest ühegi turuosa ei ole suurem kui 20 %. Kehtivad dumpinguvastased tollimaksud ei loo kaubandustõket, vaid tagavad ausa konkurentsi liidu ja asjaomase riigi eksportivate tootjate vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(226)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et dumpinguvastastel meetmetel oli negatiivne mõju ülemaailmsele kaubandusele, sest need võimaldasid liidu tootjatel tegeleda kahjustava ekspordiga, kasutades ära oma suletud siseturgu, et tegutseda eksporditurgudel ebaausalt. Väetisetootjate liidu väitel suurenes liidu tootjate eksport kõige rohkem sellistesse riikidesse nagu India, Serbia, Austraalia ja Ukraina, kus hinnad on madalaimad. Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et seda tehti hindadega, mis lööksid alla need hinnad, mida pakkusid liidu tootjad ELi siseturul. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli eksport kõnealustesse kolmandatesse riikidesse endiselt märkimisväärselt suur või suurenes isegi üha edasi.

(227)

Komisjon märkis, et liidu tootjate eksport suurenes vaatlusalusel perioodil 6 % ja moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 30 % nende kogumüügist. Kõige olulisemad eksporditurud olid Hiina, Ukraina ja Brasiilia. Eurostati andmete kohaselt olid keskmised ekspordihinnad kõnealustele turgudele ja üldiselt kolmandatesse riikidesse eksportimisel kõrgemad kui hinnad liidu turul. Seepärast lükati see väide tagasi.

(228)

Mitu isikut väitis, et liidu tootmisharu eksporditegevus näitab tema võimet konkureerida üleilmselt, ilma et kasutataks dumpinguvastaseid meetmeid. See tegevus näitas, et kahju ei korduks, sest liidu ammooniumnitraadi tootmisharu on suuteline konkureerima mis tahes teise turuosalisega sellisel määral, mis tegelikult kahjustab vähem konkurentsivõimelisi tootjaid kogu maailmas.

(229)

Asjaolu, et Venemaa eksportivad tootjad ja liidu tootmisharu võivad konkureerida muude kolmandate riikide turgudel, millel on teistsugused omadused, ei osuta sellele, et meetmete aeguda laskmise korral kahju ei korduks, seda eriti juhul, kui Venemaa ammooniumnitraaditootjad hakkaksid eksportima liitu suuri koguseid ammooniumnitraati dumpinguhindadega, nagu järeldati põhjenduses 169. Lisaks moodustas liidu tootmisharu eksport läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 30 % selle toodangust. Võttes arvesse asjaolu, et ammooniumnitraaditööstus on kapitalimahukas ja selle püsikulud on suured, ei oleks tegevus ainult 30 % ulatuses selle toodangust majanduslikult tasuv. Seepärast lükati see väide tagasi.

(230)

Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et liidu tootjad said valitsuselt riigiabi, et aidata muu hulgas toime tulla suurenevate keskkonnakuludega.

(231)

Komisjon märkis, et kogu abi, mida valimisse kaasatud ja kontrollitud liidu tootjad said, võeti arvesse ja see andis tulemuseks netokulu, nagu on esitatud kulude tabelis põhjenduses 199. Seepärast lükati see väide tagasi.

(232)

Kasutajate ühendused (59) väitsid, et impordi suhtes kohaldatakse tollimakse ning selle impordiga seoses tekivad ka tollivormistusjärgsed kulud ja muud kulud, mis on seotud toodete edasimüügiga turustajatele ja mida liidu tootmisharu ei pruugi kanda, kuid mida tuleb arvesse võtta.

(233)

Komisjon kinnitas, et impordi ja liidu tootmisharu hindu võrreldakse samal tasandil, nagu on selgitatud põhjenduses 179.

(234)

Kasutajate ühendused (60) väitsid, et võrreldes ammooniumnitraadi ülemaailmsete hindadega kaasneb liidus ammooniumnitraadiga kauplemisel märkimisväärne „turutoetus“. See „turutoetus“ tuleneb otseselt nii tavaliste tollimaksude kui ka dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest ammooniumnitraadi suhtes. See on suurem kui kaalutud keskmine nominaalne tollimaks ja dumpinguvastane tollimaks, sest väidetavalt on tollimaksudel nominaalne ja täiendav mõju „impordi struktuurile ja omamaisele tarbimisele, mis mõjutab eksportivaid riike, millel on parim ekspordialane konkurentsivõime“. Kasutajad panid vastavalt 73 % ja 27 % „turutoetusest“ dumpinguvastaste tollimaksude ja tavaliste tollimaksude arvele.

(235)

Komisjon märkis, et dumpinguvastasele tollimaksule omistatud nn turutoetuse arvutus on ekslik. Venemaalt pärit impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel, mille arvutamisel võeti arvesse kohaldatavaid tollimakse. Seetõttu arvestatakse põllumajandustootjate ühenduse esitatud arvutuses topelt tollimaksu, mille nad seejärel omistavad „turu kaitsele dumpinguvastase tollimaksu eest“. Lisaks ei ole kahju kõrvaldamist võimaldav tase, mille järgi kehtestatakse praegused tollimaksud, „turutoetus“, nagu väitis kasutajate ühendus. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase on kehtestatud liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksustamiseelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Seepärast lükati need väited tagasi.

(236)

Lisaks väitsid kasutajate ühendused, (61) et liidu ammooniumnitraadi tootjad said kehtestada suure kasumi saamiseks kunstlikult kõrgeid hindu. Kuigi Euroopa Komisjon on leidnud, et liidu ammooniumnitraadi tootmisharu peaks saavutama 8 % kasumieesmärgi tavapärastes turutingimustes.

(237)

Komisjon märkis, et kasumieesmärk, mida kasutati kahju suuruse arvutamisel kasutatava sihthinna kindlaksmääramiseks, leiti olevat asjakohane miinimumkasum, mis määrati kindlaks viimases vahepealses läbivaatamises (62) ja mida liidu tootmisharu oleks võinud kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saada. Asjaolu, et kõnealune tootmisharu suutis saavutada veelgi suurema kasumimarginaali, näitab kehtivate meetmete tõhusust ja liidu tootmisharu elujõulisust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(238)

Kasutajate ühendused (63) väitsid, et ammooniumnitraadi kõrged hinnad mõjutavad ka kaltsium-ammooniumnitraadi hindu ning kaltsium-ammooniumnitraadi puhul oli samasugune „turutoetus“ (Iirimaa põllumajandustootjad kasutavad kaltsium-ammooniumnitraati, sest ammooniumnitraat on Iirimaal keelatud).

(239)

Esiteks ei kuulu kaltsium-ammooniumnitraat käesoleva uurimise kohaldamisalasse. Teiseks ei takista kehtivad meetmed Venemaa (või muude kolmandate riikide) äriühingutel kaltsium-ammooniumnitraati toota ja liidu turule eksportida (selle toote suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid ega tasakaalustavaid tollimakse); veelgi enam, selle hind liidu turul võib olla atraktiivne, nagu väidetakse. Kolmandaks on loomulik, et nende lämmastikväetiste hinnad, mille peamine tooraine on gaas, on omavahel tihedalt seotud ning seega võivad ammooniumnitraadi ja kaltsium-ammooniumnitraadi hinnad järgida sama suundumust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(240)

Pärast järelduste avalikustamist kordasid kasutajate ühendused (64) oma väidet liiga kaitstud väetisetootjate konkurentsivastase käitumise ja kõrgete turutõkete põhjustatud kaubanduse moonutuste kohta liidu väetiseturul (märkides, et need kaubandustõkked (tollimaksud ja dumpinguvastased tollimaksud) summutavad konkurentsi, võimaldades liidu tootjatel kehtestada ühiselt liiga kõrgeid hindu), ilma et oleks esitanud selle kohta tõendeid. Pealegi on liidu hindade väidetavalt liiga kõrget taset arutatud põhjenduses 244. Seepärast lükati see väide tagasi.

(241)

Seejärel väitsid samad kasutajate ühendused, et komisjon ei viinud läbi põhjalikku tulevikku vaatavat (st läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgset) hindamist, milles võetakse arvesse gaasihindade järsku langust (65) ja samaaegset ammooniumnitraadi hindade tõusu (lähtuvalt turu-uuringute (66) põhjal tehtud prognoosist) liidus.

(242)

Tõsi on, et Maailmapanga andmetel (67) hakkas maagaasi hind Euroopas 2019. aastal langema ning seejärel hakkab see 2021. aastal tõusma ja jõuab 2023. aastal 2016. aasta (vaatlusaluse perioodi algus) tasemele. Põhjenduses 223 üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva uurimise tulemuste kohaselt järgis ammooniumnitraadi müügihind vaatlusalusel perioodil maagaasi hinna suundumusi liidus. Seega ei ole põhjust ette näha edaspidist lahknevat suundumust. Ammooniumnitraadi hindade muutumise kohta võrreldes maagaasi hindadega liidus ei esitatud täiendavaid tõendeid, mis võimaldaksid nende hindade seost kahtluse alla seada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(243)

Samad kasutajate ühendused väitsid lisaks, et komisjon eitas kõiki olemasolevaid fakte eirates (68) ammooniumnitraadiga seotud suure „turutoetuse“ olemasolu liidus võrreldes ammooniumnitraadiga teistes piirkondades.

(244)

Esiteks oli kasutajate ühenduste arvutatud „turutoetus“ erinevus Prantsusmaa ja Musta mere piirkonna ammooniumnitraadi spot-hindade (s.o sõlmitud müügitehingud, pakkumised, pakkumused) vahel vaatlusalusel perioodil (69). Seega ei saanud need olla lõplikud, kui võrrelda neid tegelike ammooniumnitraadi hindadega valimisse kaasatud liidu tootjate sõlmitud ja kontrollitud müügitehingutes, (70) nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 199. Teiseks olid käesoleva uurimisega seotud uurimisperioodil tegelikud ammooniumnitraadi hinnad liidus kõigi valimisse kaasatud äriühingute puhul madalamad kui ammooniumnitraadi spot-hinnad Musta mere piirkonnas (71) (mille ühendused esitasid 2019. aasta novembris) (72). Need hinnad on esitatud allpool.

Tabel 12

Ammooniumnitraadi spot-hinnad Musta mere piirkonnas ja liidu tootjate keskmine müügihind liidus

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Ammooniumnitraadi mahtlast, Musta mere piirkond, franko vedaja tasand, ELi sadam (eurot tonni kohta)

[192–197]

[212–217]

[200–205]

[210–215]

Liidu tootjate keskmine müügihind liidus (eurot tonni kohta)

191

199

204

219

Allikas: AGBP ja IFA poolt 5. novembril 2019 esitatud märkused ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused.

(245)

Nagu tõendavad põllumajandustootjate ühenduse esitatud andmed ja liidu tootmisharu kontrollitud müüginäitajad, olid liidu hinnad 2016. ja 2017. aastal tegelikult madalamad kui põllumajandustootjate ühenduse esitatud ülemaailmsed hinnad. 2018. aastal olid need samal tasemel ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid liidu hinnad vaid veidi kõrgemad (vähem kui 9 eurot tonni kohta ehk vähem kui 4 %). Seega olid neljast vaatlusalusest perioodist kolmel hinnad liidus kas madalamal või samal tasemel kui hinnad, mida põllumajandustootjad peavad ülemaailmseteks hindadeks. Pelgalt vähem kui 4 % kasv üle ülemaailmseks hinnaks peetud taseme läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud püsiv ega oluline. Põllumajandustootjate ühenduse esitatud tõendid ei toetanud uurimise käigus kontrollitud andmetega võrreldes seega turutoetuse väidetavat olemasolu liidu turul. Kolmandaks oli Musta mere piirkonna spot-hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mille ühendused esitasid uuesti avalikustatud järelduste kohta esitatud märkustes, (73) vähenenud võrreldes 2019. aasta novembris (74) esitatud hinnaga (algselt esitatud [210–215] eurolt tonni kohta 178 eurole tonni kohta. Selle erinevuse kohta ei antud ühtegi selgitust. Lisaks oli Musta mere piirkonna ammooniumnitraadi spot-hind peamiselt Venemaa ja Gruusia ammooniumnitraadi eksportijate hind ning esindas selle ühe piirkonna hindu. Seega ei saanud seda pidada ülemaailmseks hinnaks. Sellest lähtudes lükati nende isikute väide tagasi.

(246)

Pärast järelduste avalikustamist märkis Venemaa Föderatsiooni alaline esindus, et liidu tootmisharu seisund oli stabiilne ja selle olukord oli rahaliselt elujõuline. Liidu tootmisharu sai gaasihindade langusest kasu. Mõned näitajad, näiteks tööhõive, ühiku müügihind, keskmised tööjõukulud ja investeeringud, kasvasid pidevalt.

(247)

Tuletatakse meelde, et need olid tõepoolest käesoleva uurimise tulemused vaatlusalusel perioodil. Liidu tootmisharu tõenäolist olukorda juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, analüüsiti põhjendustes 298–303 eraldi kahju tekitamisest.

(248)

Sama huvitatud isik kordas tõendeid esitamata väidet, et ammooniumnitraadi tootjad domineerivad liidu turul ja on peaaegu ainutarnijad, kahjustades seega liidu lõppkasutajaid ja põllumajandussektorit. Ammooniumnitraadiga seotud meetmete rakendamine liidus põhjustas konkurentsimoonutusi, ammooniumnitraadi hindade inflatsiooni liidus ning liidu ja maailmaturu hindade vahelise seose katkemist.

(249)

Täiendavate tõendite puudumisel ja võttes arvesse, et sarnaseid väiteid liidu tootmisharu turuosa ja ammooniumnitraadi hindade kohta liidus vaatlusalusel perioodil on käsitletud põhjendustes 222–223 ja 225, lükati selle isiku esitatud väide tagasi.

(250)

Mitu huvitatud isikut (75) väitis, et liidu tootmisharu analüüs põhineb ilmsel hindamisveal, kuna komisjon välistas oma järeldustes sõnaselgelt stabiliseeritud ammooniumnitraadi. Täpsemalt öeldes ei lisatud mikro- ega makromajanduslikesse näitajatesse stabiliseeritud ammooniumnitraadi andmeid. Samuti väitsid nad, et nende esitatud turu-uuringute andmebaasi põhjal oli ammooniumnitraadi tarbimine liidus stabiliseeritud ammooniumnitraadi lisamisel põhjenduses 172 märgitust oluliselt suurem.

(251)

Nagu punktis 4.5.2 märgitud, saadi makromajanduslikud näitajad lisaks nimetatud allikatele liidu tootmisharu esitatud kontrollitud andmetest, mis põhinesid Euroopa Väetisetootjate Liidu uuringutel, mis hõlmasid uurimisaluse toote täielikku valikut, nagu on kirjeldatud põhjenduses 54. Eelkõige mis puutub „stabiliseeritud“ ammooniumnitraati, siis koguti nendes uuringutes andmeid toiteelemente fosforit ja/või kaaliumi sisaldava ammooniumnitraadi kohta.

(252)

Liidu tarbimisega seoses kinnitas valimisse kaasatud ja sellest välja jäetud liidu tootjate müügiandmete kontroll liidu turul, et mõlemad andmekogumid hõlmasid uurimisaluse toote kogu valikut, nagu on kirjeldatud põhjenduses 54. Eelkõige mis puutub „stabiliseeritud“ ammooniumnitraati, siis koguti Euroopa Väetisetootjate Liidu uuringutes ja liidu tootjate küsimustikes andmeid toiteelemente fosforit ja/või kaaliumi sisaldava ammooniumnitraadi kohta. Pealegi, liites kokku liidu tootjate ammooniumnitraadi, toiteelementi kaaliumi sisaldava ammooniumnitraadi (NK) ja toiteelementi fosforit sisaldava ammooniumnitraadi (NP) müügi (76) liidus nende huvitatud isikute (77) turu-uuringute andmebaasist, olid müügimahud suures osas kooskõlas põhjenduses 193 esitatud liidu tootjate kogu müügimahuga.

(253)

Samamoodi põhines Venemaalt ja kõigist teistest kolmandatest riikidest pärit impordistatistika TARICi kooditasemel ja hõlmas seetõttu kõiki põhjenduses 54 nimetatud koode. Seetõttu kinnitatakse, et liidu tootmisharu ja liidu tarbimise analüüs hõlmab uurimisaluse toote kogu valikut, mis on määratletud põhjenduses 54. Seepärast lükati see väide tagasi.

(254)

Samad huvitatud isikud väitsid, et komisjon tegi liidu tootjate valimi moodustamisel ilmse hindamisvea. Nimelt ei kajastanud valim liidu tootmisharu kui terviku tootmiskulusid, sest väidetavalt olid kahe valimisse kaasatud tootja (AB Achema ja Grupa Azoty Zakłady Azotowe Puławy S.A.) maagaasikulud kunstlikult liiga suured. Samuti väitsid nad, et uurimise tulemustes ei märgitud midagi selle kohta, kas nende kahe liidu tootja makstud gaasihinnad olid tüüpilised liidu gaasituru hinnad ja kuidas seda küsimust uuriti.

(255)

Valim koosneb kolmest liidu tootjast Leedus, Poolas ja Prantsusmaal ning esindab kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 liidu tootmisharu kui terviku olukorda. Sellega seoses tuleks selgitada, et tavapärane kontrollipraktika hõlmab kontrollimist, kas küsimustiku vastustes esitatud toorainehinnad on turutingimustele vastavad hinnad (nimelt kas tootmiskulude alla kajastatud toorainehinnad on kooskõlas vabaturuväärtusega). Seetõttu võrreldi kahe valimisse kaasatud liidu tootja tooraine kulusid üldiselt kättesaadava teabega (78) ning leiti, et need olid kooskõlas valitsevate turuhindadega ja nende arenguga liidus kogu vaatlusalusel perioodil. Ehkki gaasihinnad ja muud gaasi hankimiskulud võivad liikmesriigiti erineda, põhinesid komisjoni järeldused kolme liidu tootja esinduslikul valimil. Võttes arvesse, et Poolas ja Leedus toodetakse märkimisväärses koguses ammooniumnitraati (31 % liidu kogutoodangust ja 43 % koostööd teinud liidu ammooniumnitraadi tootjatest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), leidis komisjon õigesti, et tulemus, mis sisaldas kahe valimisse kaasatud gaasi hankiva liidu tootja esitatud andmeid, oli kogu liidu tootmisharu esindav. Seepärast lükati see väide tagasi.

(256)

Samad huvitatud isikud väitsid lisaks, et põhjenduses 200 viidatakse tooraine, täpsemalt maagaasi hinnatõusule kui liidu tootmisharu tootmiskulude kasvu põhjusele. Komisjon oleks siiski pidanud avalikustama seda väidet tõendavad andmed, nimelt valimisse kaasatud liidu tootjate maagaasi ostuhinnad. Nad väitsid, et üldiselt kättesaadavad gaasihinnad liidus ei vaigista muret seoses valimisse kaasatud liidu tootjate maagaasi ostuhinna muutumisega. Nad lisasid, et komisjon oleks pidanud kinnitama ka seda, mil määral kehtivad põhjenduses 200 esitatud järeldused Yara France’i kohta, kes ei osta gaasi ammooniumnitraadi tootmiseks, ning et (sama põhjenduse) väide, et gaas on ammooniumnitraadi tootmisel kõige olulisem tooraine, mis moodustab üle 60 % tootmise kogukuludest, ei ole seotud kõigi kolme valimisse kaasatud liidu tootjaga.

(257)

Komisjon kinnitab, et põhjenduses 200 nimetatud tootmiskulud tonni kohta on kõigi kolme valimisse kaasatud liidu tootja kaalutud keskmine tootmiskulu tonni kohta. Asjaolu, et kaks valimisse kaasatud liidu tootjat on vertikaalselt integreeritud ja toodavad ammooniumnitraadi tootmiseks vajalikke vahesaadusi (nt ammoniaaki) kohapeal, samal ajal kui kolmas valimisse kaasatud liidu tootja ostab seda, ei ole vastuolus väitega, et maagaas on ammooniumnitraadi tootmisel kõige olulisem tooraine, mis moodustab üle 60 % tootmise kogukuludest. Nimelt on ammooniumnitraadi tootmiskulud tingitud kas otseselt maagaasi maksumusest (vertikaalselt integreeritud tootjate puhul) või ammoniaagi maksumusest, mis on maagaasist toodetud vahesaadus ja mille hind on samuti tingitud maagaasi hinnast. Valimisse kaasatud liidu tootjate tooraine kulusid, mille nad esitasid küsimustikule antud vastustes, võrreldi üldiselt kättesaadava teabega (79) ning leiti, et need olid kooskõlas valitsevate turuhindadega ja nende arenguga liidus kogu vaatlusalusel perioodil. Seepärast lükati need väited tagasi.

(258)

Samad huvitatud isikud väitsid ka, et komisjon oleks pidanud selgitama, mille põhjal ja miks nad järeldasid ning tegid kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli gaasihinna languse ja ammooniumnitraadi hinna languse vahel liidus ajaline nihe (põhjendus 223).

(259)

Tuleks selgitada, et valimisse kaasatud liidu tootjate ammooniumnitraadi hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koguti nende tehingute põhjal, lähtudes küsimustikule antud vastustest, ja seetõttu sai neid arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodi iga kuu kohta. Gaasihinna muutuse kohta liidus olid kuuandmed kättesaadavad Maailmapangalt (80). Põhjenduses 223 esitatud järeldus põhines nendel kahel andmekogumil. Nagu kõnealuses põhjenduses selgitatud, oli mõnekuulise ajavahe põhjuseks asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alguses pidid ammooniumnitraadi hinnad kõigepealt katma vajalikud tootmiskulud (st need kasvasid, kuna olid väiksemad kui mõne valimisse kaasatud ELi tootja tootmiskulud, mida kajastas kasumi vähenemine 2018. aastal) ja seejärel järgisid need sama langussuundumust.

(260)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis seevastu, et maagaasi maksumus ja ammooniumnitraadi hinnad järgivad erinevaid suundumusi. Oma väite tõendamiseks esitas ta ammooniumnitraadi spot-hinnad (s.o sõlmitud müügitehingud, pakkumised, pakkumused) erinevates piirkondades võrreldes Maailmapanga ja IMFi avaldatud maagaasi hindadega.

(261)

Esiteks ei saanud ammooniumnitraadi spot-hinnad olla lõplikud, kui võrrelda neid valimisse kaasatud liidu tootjate sõlmitud ja kontrollitud ammooniumnitraadi müügitehingute tegelike tehasehindadega, mida on täpsustatud põhjenduses 199, kuna need sisaldasid pakkumiste ja pakkumuste hindu, mis ei olnud tingimata realiseerunud. Lisaks on spot-hinnad saadud ainult ühelt liikmesriigilt, nimelt Prantsusmaalt, samal ajal kui komisjoni kasutatud tegelikud hinnad on saadud kolme liikmesriigi, nimelt Prantsusmaa, Leedu ja Poola esinduslikult valimilt. Teiseks, nagu on selgitatud samas põhjenduses, mõjutas vaatlusalusel perioodil ammooniumnitraadi hindade tõusu liidus tootmiskulude kasv, nimelt maagaasi kallinemine. Nagu põhjenduses 257 täpsustatud, oli valimisse kaasatud liidu tootjate tooraine (sh maagaasi) maksumus kooskõlas valitsevate turuhindadega ja nende arenguga liidus kogu vaatlusalusel perioodil. Seega järgisid maagaasi maksumus ja ammooniumnitraadi hinnad vaatlusalusel perioodil liidus sama suundumust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(262)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et käesolevas uurimises tuvastatud ammooniumnitraadi hindade puhul liidus (põhjendus 199) ei olnud selgitatud nende arvutamise viisi. See isik väitis, et need hinnad olid tehasehinnad Poolas ja Leedus. Lisaks väitis kõnealune isik, et komisjon arvas tehasehindade arvutamiseks maha nende liidu tootjatega seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

(263)

Tuleks selgitada, et valimisse kaasatud liidu tootjate ammooniumnitraadi hinnad koguti küsimustikule antud vastuste põhjal. Komisjon ei arvutanud neid hindu, vaid neid kontrolliti liidu tootjate juures tehtud asjaomaste kontrollkäikude ajal. Põhjenduses 199 toodud ammooniumnitraadi hinnad tabelis 8 on seotud kõigi kolme valimisse kaasatud liidu tootja kontrollitud andmetega. Küsimustik koos juhistega valimisse kaasatud liidu tootjatele, kus neid hindu koguti, on kättesaadav seda juhtumit käsitleval kaubanduse peadirektoraadi lehel (81). See näitab, et müügihinnad kogutakse tehasehinna tasemel (s.o müügiväärtus, millest on maha arvatud transpordikulu kliendi valdustesse) ilma käibemaksuta ning ilma kreeditarvete ja müügisoodustusteta. Seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumikulusid ei arvata maha. Seega on need kõigi kolme valimisse kaasatud liidu tootja tehasehinnad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(264)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et liidu tootjate keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel ei saa olla kõrgemad kui nende hinnad liidu turul, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 227. Ta väitis, et liidu tootjate hinnad kolmandate riikide turgudel võivad olla dumpinguhinnad, viidates tähelepanekule, et Austraalia valitsus kehtestas 2019. aastal Rootsist pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu (82).

(265)

Nagu on märgitud põhjenduses 227, põhinesid liidu tootjate ammooniumnitraadi hinnad kolmandate riikide turgudel Eurostati andmetel (83). Nende põhjal olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinasse, Ukrainasse ja Brasiiliasse suunatud ekspordi hinnad FOB-põhiselt vastavalt 426 eurot tonni kohta, 308 eurot tonni kohta ja 375 eurot tonni kohta. Kolmandatesse riikidesse eksportimisel oli keskmine hind (kokku) samal perioodil FOB-põhiselt 397 eurot tonni kohta. Need hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgemad kui liidu tootmisharu keskmine müügihind ELis. Rootsile Austraalias kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud on seotud ainult ühe liikmesriigi ja erineva perioodiga ning seetõttu ei seadnud need komisjoni poolt käesoleva läbivaatamise käigus tehtud järeldusi kahtluse alla. Seetõttu lükati kõnealuse isiku väide tagasi.

(266)

Mitu huvitatud isikut (84) väitis ka, et komisjon oleks pidanud selgitama, mille põhjal nad järeldasid ja kontrollisid väidet, et „lisaks mõjutavad ammooniumnitraadi hindu ka karbamiidi hinnad, mis on üks hinnaläbirääkimistel arvesse võetav tegur“ (põhjendus 222).

(267)

See konkreetne väide esitati valimisse kaasatud liidu tootja antud küsimustiku vastuses (85). Karbamiid on ülemaailmne kaup, mille hind järgib ka selle peamise tooraine, st maagaasi hinda (86). Selle põhjal järeldas komisjon, et lisaks muudele teguritele on ka karbamiidi hind tegur, mis mõjutab ammooniumnitraadi hinda.

(268)

Samad huvitatud isikud väitsid ka, et komisjon oleks pidanud selgitama, kuidas jõuti järeldusele, et „gaasi hind liidus [oli] kõrgem kui paljudel teistel turgudel“ (põhjendus 222).

(269)

Sellele järeldusele jõuti Euroopa gaasiturgude kohta avalikult kättesaadava kvartaliaruande (87) põhjal, milles võrreldi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ELi keskmist tööstusgaasi jaemüügihinda, mis oli umbes 2,5 eurosenti/kWh, mõnede oluliste ELi kaubanduspartnerite ja suurte ammooniumnitraadi tootjate, sealhulgas Venemaa hindadega. Nagu aruandes märgitud, olid tööstusgaasi jaehinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Venemaal alla 1 eurosendi/kWh ja Ameerika Ühendriikides ligikaudu 1,2 eurosenti/kWh.

(270)

Mitu huvitatud isikut (88) väitis veel, et komisjon tegi liidu tootjate valimi moodustamisel ilmse hindamisvea. Nimelt ei tunnistanud ta, et kahju tuvastamine UANi juhtumis (89) võib avaldada mõju ammooniumnitraadile.

(271)

Asjaolu, et ammooniumnitraadi tootmine võib mõjutada kõiki tootmisahela eelnevaid (ammoniaak, lämmastikhape), järgnevaid (karbamiidi ja ammooniumnitraadi segu) ja seotud (kaltsium-ammooniumnitraat, A5, karbamiid) etappe (nagu on viidatud põhjenduses 350), ei ole vastuolus asjaoluga, et kahju (mis kajastub erinevates majandusnäitajates, sealhulgas tootmiskulude näitajas) võib selgelt omistada konkreetsele tootele. Lisaks ei tuvastanud komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mingit kahju liidu ammooniumnitraadi tootmisharule ning järeldas kahju kordumise tõenäosuse analüüsi põhjal, et meetmetel ei tohiks lasta aeguda. Seega leidis komisjon, et see väide ei olnud mitte ainult vale, vaid käesoleva juhtumi faktide tõttu ka ebaoluline. Seepärast lükati see väide tagasi.

(272)

Mitu huvitatud isikut (90) kordas väidet, et komisjon tegi liidu tootjate valimi moodustamisel ilmse hindamisvea. Nende isikute sõnul ei esindanud valimisse kaasatud liidu tootjad samasuguse toote kogu valikut, kuna nad ei tootnud stabiliseeritud ammooniumnitraati ega tööstuslikku ammooniumnitraati ning kajastasid seetõttu liidu tootmisharu vaid osaliselt. Peale selle väitsid nad, et komisjon valis välja kaks liidu tootjat, kes olid seotud Venemaa tootjatega: Grupa Azoty Zakłady Azotowe Puławy S.A. oli seotud Venemaa tootjatega, samal ajal kui teine valimisse kaasatud liidu tootja ostis Venemaalt pärit ammooniumnitraati selle impordiks kogu maailmas, sealhulgas liidu turul.

(273)

Nagu on märgitud põhjenduses 33, olid valimisse kaasatud liidu tootjad toodangu ja müügimahu poolest liidu suurimad ammooniumnitraadi tootjad. Nad andsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 30 % samasuguse toote (st sealhulgas stabiliseeritud ammooniumnitraadi ja tööstusliku ammooniumnitraadi) kogutoodangust liidus. Liidu tootjate valim esindas seega kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 liidu tootmisharu kui terviku olukorda. Pealegi puudub õiguslik nõue, mille kohaselt peab tootjate valim hõlmama kõiki uurimisaluseid tooteliike, et valim oleks esindav. Selles mõttes hõlmas valim liidu tootjaid, kes tegelesid tooteliikidega, mis konkureerisid otse kõnealuse impordiga. Komisjon ei tuvastanud käesoleval juhul ka mingit kahju liidu tootmisharule. Seetõttu lükati väide, et liidu tootjate valim ei esindanud liidu tootmisharu olukorda, tagasi.

(274)

Mis puutub kahe valimisse kaasatud liidu tootja väidetavasse seotusesse Venemaa tootjatega, siis leidis komisjon uurimise käigus kogutud teabe põhjal, et mõlemaid valimisse kaasatud äriühinguid käsitati liidu tootjatena alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Seoses äriühinguga Grupa Azoty Zakłady Azotowe Puławy S.A. võib märkida, et Venemaa eksportivale tootja omas valdusettevõtja kaudu vähemusosalust selles liidu tootjas ja nende vahel puudusid kaubandussidemed. Mis puudutab teist valimisse kaasatud liidu tootjat, siis nagu põhjenduses 309 on selgitatud, kauplesid Venemaa ammooniumnitraadiga selle kontserni üksused, kuhu liidu tootja kuulub, ja see ei olnud selle valimisse kaasatud liidu tootja puhul oluline (91). Nende äriühingute väljajätmiseks liidu tootmisharu määratlusest ei olnud ühtegi põhjust ja seetõttu lükati väide tagasi.

(275)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendamine oli valesti arvutatud, sest see põhines piisksulatusvõimsusel. Kaks valimisse kaasatud liidu tootjat tootsid UANi ja ammooniumnitraati, milleks kasutati sama vahesaadust, st ammooniumnitraadi sulatist. Kõnealune isik väitis, et nende tootjate jaoks on kitsaskohaks ammooniumnitraadi sulatise kättesaadavus ja et selliste tootjate tootmisvõimsuse rakendamine tuleks arvutada kättesaadava ammooniumnitraadi sulatise või ammooniumnitraadi tegeliku toodangu põhjal. See väide lükati põhjenduses 110 selgitatud põhjustel tagasi.

(276)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et komisjoni hinnavõrdlus (hinna allalöömise arvutamine) oli staatiline ega võtnud arvesse selle arengut ajas ega selle kombinatsiooni muude asjakohaste faktidega (nagu hinnaliikumised, turuosa suurenemine, toote asendatavus ning toodeliigid, mille puhul tuvastati hinna allalöömise). Selline uurimine peaks näitama impordihindade ja omamaiste samasuguste toodete hindade liikumist ja nendevahelisi suundumusi.

(277)

Hinna allalöömine arvutati tavapäraselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta ja see oli seotud tooteliikidega (PCN – käesoleva uurimise jaoks kindlaks määratud toote kontrollnumbrid), millega Venemaa tootjad kauplesid. Hinna allalöömise arvutus põhines piiratud impordikogustel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mille puhul tuvastati, et need on ebatüüpilised. Selle arvutuse põhjal tehtud järeldustel saab seega olla vaid piiratud tähtsus. Sellest tulenevalt ei saanud Venemaa impordihindade ja omamaiste samasuguste toodete hindade vahelisi seoseid selle põhjal prognoosida. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(278)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et kui hinna määravad pakkumine ja nõudlus, ei ole dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamine tooraine hinna allalöömise arvutustes õigustatud, ilma et seda selgitataks.

(279)

Nagu on selgitatud põhjenduses 181, võrreldi punktis 4.3.3 kirjeldatud hinna allalöömise arvutamiseks liitu eksporditud Venemaa toodete hindu liidu tootjate hindadega kahel meetodil, millest ühes võeti arvesse kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse ja teises ei võetud. Põhjenduses 294 kirjeldatud võimaliku hinna allalöömise (meetmete puudumisel) arvutuse puhul ei hõlmanud kolmandatesse riikidesse eksporditud Venemaa toodete hindade võrdlus liidu tootjate hindadega dumpinguvastaseid tollimakse, kuna see oli tulevikku käsitleva analüüsi osa. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(280)

Mitu huvitatud isikut väitis, et komisjon tugines ebatäpsetele ja hüpoteetilistele arvutustele väitmaks, et Venemaa import siseneb liidu turule kahjustava hinnatasemega:

i)

komisjon peaks ka tagama, et Venemaa ammooniumnitraadi hinda võrreldi liidu tootjate hinnaga samal kaubandustasandil, ja seega ei saa hinna allalöömise eesmärgil arvesse võetavat impordihinda kohandada seotud müügiüksuste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi ega ka krediidikulude võrra;

ii)

hindade õiglane võrdlus hinna allalöömise arvutuse eesmärgil nõudis kohanduste tegemist seoses piisksulatatud ja granuleeritud ammooniumnitraadi erinevustega;

iii)

Venemaa impordi tõenäolist hinnataset ei tohiks võrrelda liidu tootmisharu tegeliku müügihinnaga, kuna see oli turutõketest põhjustatud konkurentsi puudumise tõttu kunstlikult liialdatud;

iv)

hinna allalöömise marginaali arvutamisel oleks tulnud lähtuda üksnes Uralchemi stabiliseeritud ammooniumnitraadi müügist liitu;

v)

Venemaalt pärit impordi tõenäolise hinnataseme hindamisel ei olnud õigustatud üle kahe miljoni tonni ulatuses impordi väljajätmine, nagu on viidatud põhjenduses 294;

vi)

komisjon ei tohiks kasutada ELi müügikvoote, kui leiti, et ELi müük ei ole tüüpiline. Lisaks ei arvutanud komisjon neid ELi müügikvootide õigesti, eriti mis puudutab transpordiga seotud kulusid ELi piirini.

(281)

Seoses hinna allalöömise arvutamisega, kasutades Venemaa tegelikku ekspordimüüki liidu turule, rõhutas komisjon, et tema otsus kehtivate meetmete pikendamise kohta ei tugine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud hinna allalöömisele. Esiteks leidis komisjon, et liidu tootmisharu ei olnud saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahju. Teiseks põhines hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piiratud impordikogustel, mis leiti olevat ebatüüpilised, nagu mitu isikut tunnistas. Seetõttu on järeldusel, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus hinna allalöömine, piiratud tähtsus, mis puutub liidu tootmisharu olukorda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(282)

Mis puutub põhjenduses 294 osutatud hinna allalöömise arvutusse, siis oli selle arvutuse eesmärk hinnata hinna allalöömise potentsiaalset taset tulevikus, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Seega oli see hinna allalöömise potentsiaalne tase ja arvutatud CIF-hinnad (mis põhinevad kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hindadel) ainult abistavad näitajad. Selle arvutuse eesmärk oli tõenäolise impordihinna kindlaksmääramine. Mis puutub põhjenduses 280 kokku võetud punkti i, siis ei mõjuta huvitatud isikute vaidlustatud kohandused oluliselt järeldust, et Venemaa importi siseneks dumpinguvastaste meetmete puudumisel tõenäoliselt liidu turule dumpinguhindadega ja langetaks siiski märkimisväärselt liidu tootjate hindu (92).

(283)

Põhjenduses 280 kokku võetud punkte ii, iii ja iv on käsitletud vastavalt põhjendustes 183, 244 ja 73. Mis puutub punkti v, siis ei välistanud komisjon üle kahe miljoni tonni ulatuses importi. Põhjenduses 294 ja sellega seotud joonealuses märkuses esitatud teave tähendab tegelikult seda, et komisjon võttis arvesse valimisse kaasatud Venemaa eksportivate tootjate eksporti kõikidesse sihtkohtadesse, kui see eksport oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle kahe miljoni tonni. Mis puutub punkti vi, siis kasutas komisjon ainult teatavaid transpordiga seotud kulusid, mis olid asjakohased sõltumata ELi suunatud müügimahtude ja -hindade tüüpilisusest. Seepärast lükati need väited tagasi. Konfidentsiaalsuse huvides esitati üksikasjad veokulude väidetavate valearvestuste kohta vastuses äriühingule. Komisjon nõustus osaliselt äriühingu esitatud väidetega arvutuste kohta. Sellest tulenev alla 1 % CIF-taseme muutus üleriigilisel tasandil ei avaldanud siiski olulist mõju komisjoni järeldustele hinna allalöömise kohta.

(284)

Vastuseks huvitatud isikute väidetele, et komisjon ei avalikustanud nõuetekohaselt valimisse kaasatud eksportivate tootjate CIF-hindade arvutamise meetodit, avalikustas komisjon 30. septembril ja 21. oktoobril 2020 täiendava teabe, milles käsitleti seda väidet.

5.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(285)

Komisjon järeldas põhjenduses 214, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seega uuris komisjon täiendavalt Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(286)

Selleks et teha kindlaks kahju kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsiti järgmist: a) Venemaa tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, b) Venemaalt pärit impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumisel ja c) liidu turu atraktiivsus.

(287)

Venemaa tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(288)

Venemaa tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 10,5 miljonit tonni ja hinnanguline vaba tootmisvõimsus 440 000 tonni. See tuvastatud Venemaa vaba tootmisvõimsus moodustaks 6 % liidu tarbimisest. Kui see suunataks täies mahus liidu turule, oleks siiski võimalik eksportida märkimisväärses koguses asjaomast toodet ja sellel oleks eriti tugev mõju mõnele Venemaaga piirnevale liikmesriigile.

(289)

Pidades silmas Venemaa valitsuse vastu võetud mineraalväetiste tootmise arendamise tegevuskava aastani 2025, (93) on ette nähtud lämmastikväetiste (mille hulgas ammooniumnitraat on üks olulisemaid) tootmise suurenemine, (94) kusjuures ekspordi osakaal toodangus kasvab 65 %ni 2025. aastal. See näitab, et suurem osa Venemaa lämmastikväetiste tööstusest on ekspordile orienteeritud.

(290)

Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel ei ole tegevuskava eesmärk edendada ammooniumnitraadi eksporti liitu.

(291)

Tegevuskavas nähakse ette lämmastikväetiste tootmise suurendamine 11,7 miljoni tonnini 2020. aastal ja 12,3 miljoni tonnini 2025. aastal. Ekspordi osakaal lämmastikväetiste toodangus peaks 2020. aastal suurenema 65 %ni, mis näitab, et suurem osa Venemaa lämmastikväetiste tööstusest on ekspordile orienteeritud. Väetisetootjate liit märgib ka seda, et mineraalväetiste nõudlus (mille hulgas ammooniumnitraat on üks olulisemaid) Venemaa turul ei ületa 4–5 miljonit tonni (arvutatud 100 %na toimeainest) ega ületa 40 % olemasolevast tootmisvõimsusest. Venemaa mineraalväetiste turu arengut piirab kuni 2025. aastani põllumajandustootjate vähene tegelik nõudlus ja mineraalväetiste kasutamise kultuuri puudumine. Nagu on märgitud põhjenduses 296, on liidu turg Venemaa eksportivate tootjate jaoks atraktiivne. Võttes arvesse seda ja eespool käsitletud arvnäitajaid, on tõenäoline, et isegi kui tegevuskavas ei seata liitu otseselt sihiks, kandub selles käsitletud ekspordi suurenemine potentsiaalselt üle kolmandate riikide turgudele, sealhulgas liidu turule, eriti juhul kui meetmed tühistataks.

(292)

Seepärast lükati see väide tagasi.

5.1.   Venemaalt pärit impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumisel

(293)

Põhjenduses 169 jõuti järeldusele, et kui meetmetel lastakse aeguda, ekspordiksid Venemaa eksportivad tootjad tõenäoliselt liitu suures koguses ammooniumnitraati ning et selline eksport toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(294)

Selleks et võtta arvesse Venemaa ammooniumnitraadi hinnataset ilma meetmeteta, tehti hinna allalöömise arvutus – mille eesmärk oli hinnata võimalikku hinna allalöömise taset tulevikus, juhul kui meetmetel lastakse aeguda –, kasutades koostööd tegevate eksportivate tootjate hindu kolmandatesse riikidesse eksportimisel, (95) ning leiti, et hinna allalöömine oli märkimisväärne ehk 24,0 %. Sellise hinnataseme juures suureneks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi import lühikese aja jooksul järsult.

(295)

Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes pidas komisjon tõenäoliseks, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneks Venemaa import liidu turule dumpinguhindadega ja lööks liidu tootjate hinnad alla, mis avaldaks liidu tootjatele märkimisväärset hinnasurvet.

5.2.   Liidu turu atraktiivsus

(296)

Nagu on märgitud põhjendustes 118 ja 137, on liidu turg oma suuruse ja hindade poolest atraktiivne. Liit on maailma suurim ammooniumnitraaditurg. Liidu turg on hinna poolest jätkuvalt atraktiivne (96). Venemaa eksportijatel on liidus hästi toimivad väetiste turustuskanalid, mis muudab ekspordi logistiliselt lihtsamaks. Samuti löövad Venemaalt pärit impordi hinnad tõenäoliselt alla liidu tootmisharu hinnad ELi turul, mis näitab veelgi, et liidu turg on Venemaa tootjate jaoks atraktiivne.

(297)

Nagu on märgitud põhjenduses 120, on sellistes riikides nagu Ukraina, Austraalia ja India (97) kehtestatud Venemaalt pärit ammooniumnitraadi suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. Kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, muudaksid need meetmed liidu turu Venemaa tootjate jaoks veelgi atraktiivsemaks, kuna neile valmistab rohkem raskusi eksport muudele kolmandatele turgudele.

5.3.   Mõju liidu tootmisharule

(298)

Nagu on järeldatud eespool põhjenduses 169, on tõenäoline, et Venemaa ammooniumnitraadi tootjad ekspordiksid meetmete aegumise korral liitu suures koguses ammooniumnitraati dumpinguhindadega. Pealegi võib õigustatult eeldada, et põhjenduses 296 kirjeldatud liidu turu atraktiivsuse tõttu suunataks meetmete kehtetuks tunnistamise korral vähemalt osa Venemaa vabast tootmisvõimsusest liidu turule. Võttes arvesse Venemaa ekspordihindade tõenäolist edasist arengut, mida on selgitatud põhjenduses 294, on tõenäoline, et Venemaa impordi hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla.

(299)

Sellega seoses võimaldaks meetmete aegumine suure tõenäosusega Venemaa eksportivatel tootjatel oma turuosa liidu turul kiiresti suurendada. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa väheneksid kohe ning tema ühiku püsikulud suureneksid. Ammooniumnitraaditööstus on kapitalimahukas tootmisharu, mis peab säilitama teatava tootmismahu, et hoida püsikulud jätkusuutlikul tasemel. Püsikulude suurenemine tootmise ja müügi vähenemise tõttu mõjutab kasumlikkust negatiivselt.

(300)

Lisaks sellele eeldatakse, et ammooniumnitraadi tarbimine väheneb veelgi, nagu on selgitatud põhjenduses 174. Seetõttu konkureerib liidu tootmisharu Venemaa impordiga kahaneval turul. See omakorda avaldab suure tõenäosusega survet hindade alandamiseks, mis mõjub negatiivselt liidu tootmisharu kasumlikkusele ja finantsolukorrale. Samal ajal ei oleks liidu tootmisharul võimalik teha vajalikke investeeringuid, et täita ELi tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnanõudeid.

(301)

Kõik need tegurid koos tooksid kaasa kahju kordumise.

(302)

Simulatsioon, mis põhines stsenaariumil, mille kohaselt peaks liidu tootmisharu viima ennast vastavusse Venemaa impordi hinnaga (kolmandate riikide puhul praegu täheldatud tasemel, kaasa arvatud tollimaksud ja impordijärgsed kulud), säilitades samal ajal oma müügimahud ja kandes samu kulusid nagu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, näitas, et liidu tootmisharu kasumlikkus asenduks kahjumiga vahemikus [–25 % kuni –29 %].

(303)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju kordumine tõenäoline.

5.4.   Huvitatud isikute märkused

(304)

Venemaa Föderatsioon väitis, et liidu tootjad kontrollivad kindlalt ammooniumnitraadi sektorit, kuna neil on suur turuosa ning suurenev tootmine ja müük. Venemaa Föderatsiooni väitel on liidu tootjad seetõttu valmis oma Venemaa konkurentidele kehtestatud tollimaksude kaotamiseks, mida kinnitab ammooniumnitraadi suurenev eksport liidust.

(305)

Uurimisel leidis kinnitust, et hoolimata tootmis- ja müügimahu vähenemisest oli liidu tootmisharu turuosa kogu vaatlusalusel perioodil üle 90 %. Samas ei sea see kahtluse alla komisjoni järeldust, et Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemine meetmete tühistamise korral põhjustaks liidu tootmisharule olulist kahju. Uurimine näitas, et ammooniumnitraaditurg on hinnamuutuste suhtes tundlik. Seetõttu tooks Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemine (kui meetmed tühistataks) kaasa liidu tootmisharu jaoks püsikulude konkurentsivõimelisel tasemel hoidmiseks vajaliku müügimahu ja seega ka tootmismahu vähenemise (püsikulud suurenevad, kuna need jaotuvad väiksemale toodangumahule, mis avaldab negatiivset mõju kasumlikkusele). Nagu on selgitatud põhjendustes 298–302, seisaks liidu tootmisharu silmitsi müügimahu ja turuosa kohese vähenemisega ning ühiku püsikulude suurenemisega. Kasumlikkus väheneks märkimisväärselt ja muutuks negatiivseks. Just seda täheldati esialgses uurimises, kus liidu tootjad pidid alandama oma hindu tunduvalt alla omahinna, et säilitada teatav müügitase ja konkureerida Venemaa impordiga, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla. See põhjustas liidu tootmisharule kahju, mis seisnes müügi ja turuosa vähenemises ning eelkõige liidu tootmisharu hindade langemises ja kasumi kahanemises. Seepärast lükati see väide tagasi.

(306)

Venemaa Väetisetootjate Liit väitis, et liidu ammooniumnitraadituru atraktiivsus on ülehinnatud. Selles kontekstis ei eristunud EL mingite lisaeeliste poolest. Näiteks Venemaalt (Läänemere rannikult) Brasiiliasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Kesk-Ameerikasse transportimise kulud olid peaaegu samad nagu ELi transportimise kulud. Veelgi enam, ohutuspiirangute ja Ühendkuningriigis kehtestatud nõude tõttu vedada ammooniumnitraati vaid väikelaevadega, olid ELi transportimise kulud sageli suuremad kui Brasiiliasse transportimise kulud.

(307)

See väide osutus faktiliselt vääraks. Uurimine näitas, et koostööd teinud eksportivate tootjate muudesse kolmandatesse riikidesse transportimise kulud olid peaaegu 30 % suuremad kui liitu transportimise kulud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(308)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit ühes teabeedastuses, et üks suurimatest liidu tootjatest müüs Venemaal ostetud ammooniumnitraati edasi väljaspool liitu asuvasse sihtkohta. Venemaa Väetisetootjate Liidu väitel tõendab see seda, et liidu tootjad tegid topelttehinguid liidu põllumajandustootjate kahjuks. Dumpinguvastased meetmed ei pidanud kaasa tooma liidu tootmisharu kasvu ülemaailmsetel eksporditurgudel, kasutades liidus suurenenud müügist saadud tulu väidetavalt dumpinguhinnaga toodete ostmiseks, et neid maailmaturul edasi müüa.

(309)

Uurimine näitas, et Venemaa Väetisetootjate Liidu osutatud Venemaalt ostetud ammooniumnitraadi edasimüügiga tegelesid kolmandate riikide ja liidu üksused, kes kuulusid liidu tootjaga samasse kontserni. Kõnealune edasimüük toimus Ladina-Ameerikas. Kontserni aastaaruannetest nähtub, et selle kontserni tulu (ligikaudu 75 % tulust saadi väetiste müügist) Ladina-Ameerikas moodustas vähem kui 10 % kontserni kogutulust. Samadest kontserni aruannetest nähtub, et kontserni peamised tulud teenitakse endiselt Euroopas (üle 30 %). Seetõttu ei oleks kontserni kuuluvate äriühingute poolt Venemaalt ostetud ammooniumnitraadi edasimüük saanud tuua kasu liidu tootjale tema tegevuses ülemaailmsetel eksporditurgudel ja liidu põllumajandustootjate kahjuks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(310)

Seejärel väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et kõnealune edasimüük on pikaajaline kohustus tegutseda Venemaa ammooniumnitraadi turustajana väljaspool Euroopa Liitu asuvatel eksporditurgudel, mis vähendab seega oluliselt ekspordi ümbersuunamise ohtu pärast dumpinguvastaste meetmete lõpetamist. See pikaajaline kohustus kinnistas Venemaa ammooniumnitraadimahud väljapoole ELi turgu ja seda tuleks pidada tõendiks kahju kordumise tõenäosuse puudumise kohta juhul, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(311)

Komisjon märkis, et selle kontserni käitumine, kuhu liidu tootja kuulub, ei kajasta Venemaa eksportivate tootjate käitumist dumpinguvastaste meetmete aegumise korral, sest nad on sõltumatud ettevõtjad. Näiteks võidakse juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, suunata selle või teiste eksportivate tootjate muu tootmisvõimsus (ümber) liitu. Lisaks võidakse liidus kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude raames sõlmitud lepingud uuesti läbi rääkida, kui meetmetel lastakse aeguda, ja atraktiivne turg muutub Venemaa ammooniumnitraaditootjatele kättesaadavamaks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(312)

Lisaks väitis Venemaa Väetisetootjate Liit, et ammooniumnitraadi suurenenud tarbimine Venemaa siseturul ja Venemaa ammooniumnitraaditootjate olemasolevad turustusvõrgud väljaspool ELi on tõendiks kahju kordumise tõenäosuse puudumise kohta juhul, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(313)

Ammooniumnitraadi tarbimist Venemaa siseturul käsitlev analüüs (põhjendused 130–134) näitas, et kasv ei olnud tagatud. Lisaks ei takista muude kolmandate riikide olemasolevad turustusvõrgustikud eksportijaid kasutamast olemasolevaid või loomast uusi turustamisvõrgustikke liidu turul. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(314)

Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et Venemaa tootmisvõimsus on täielikult ära kasutatud. Seetõttu ei olnud võimalik ammooniumnitraadi tootmist ja selle eksporti ELi märkimisväärselt suurendada. Nõudlus ammooniumnitraadi järele on kogu maailmas märkimisväärselt suurenenud ja suureneb veelgi. Nõudlus väetiste järele Ladina-Ameerika ning Aasia ja Vaikse ookeani (APAC) piirkondades soodustas ammooniumnitraadituru kasvu, kuna neis riikides suurenes põllumajandusmaa pindala. Nõudlus ammooniumnitraadi järele suurenes ka Venemaal. Samal ajal oli turunõudluse kasv ELis teiste piirkondadega võrreldes aeglasem. Seega, kui meetmetel lastaks aeguda, ei suureneks ammooniumnitraadi import Venemaalt märkimisväärselt.

(315)

Võttes arvesse liidu turu suurust, geograafilist lähedust, hindu ja hindade tuvastatud tõenäolist allalöömist ning asjaolu, et mõnel Venemaa eksportijal on liidus hästi toimivad turustuskanalid, mis hõlbustab eksporti logistiliselt, peeti liidu turgu Venemaa tootjate jaoks atraktiivseks. Komisjon leidis, et prognoositud tarbimine kõnealustes riikides on tasemel, mis võimaldaks Venemaa tootjate vaba tootmisvõimsust ainult osaliselt ära kasutada.

(316)

Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et mitme Venemaa eksportiva tootja investeeringud Brasiiliasse ja muudesse kolmandatesse riikidesse näitavad Brasiilia ja muude kolmandate riikide, mitte liidu turu atraktiivsust.

(317)

Komisjon märkis, et need investeeringud kinnitavad Venemaa tootjate soovi eksportida kolmandatesse riikidesse. Need investeeringud tehti aga siis, kui liidus kehtisid meetmed. Need ei näita, et need turud oleksid meetmete lõpetamise korral liidu turust atraktiivsemad.

(318)

Mitu huvitatud isikut väitis, et ammooniumnitraadi ELi importimisele kehtestatud meede on kehtinud üle 25 aasta ning et selline olukord on enneolematu ega vasta dumpinguvastaste meetmete olemusele.

(319)

Alusmääruses ei ole sätestatud dumpinguvastaste meetmete maksimaalset kohaldamisaega. Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 leidis komisjon, et meetmete aegumise korral on dumpingu ja kahju kordumine tõenäoline. Seetõttu lükati nende isikute väide tagasi.

(320)

Pärast järelduste avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, (98) et komisjon ei võtnud arvesse liidu tootjate tegelikku positsiooni liidu turul, st seda, et need on tugevaid turustusvõrke omavad suured kontsernid, keda kaitsevad imporditakistused ja kes võivad küsida ammooniumnitraadi eest lisatasu võrreldes ülemaailmse turuga, sealhulgas Musta mere ja Läänemere piirkonna ning Brasiilia turgudega. Nad väitsid, et kehtiv dumpinguvastane meede kujutab endast ülemäärast korrektsiooni, kuna liidu tootmisharu saavutas vaid poolt oma tootmisvõimsusest kasutades kasumi, mis oli 8 % liidu tootmisharu kasumieesmärgist, ja kõrge investeeringutasuvuse.

(321)

Esiteks ei tähenda asjaolu, et osa liidu tootjaid kuulub mõnda suurde kontserni, tingimata võimet küsida lisatasu. Pealegi, vastupidiselt väidetule ei tekita nelja suure kontserni ja paljude väiksemate tootjate olemasolu iseenesest oligopoli.

(322)

Teiseks leiti, et nende huvitatud isikute küsitava väidetava lisatasu puhul oli tegemist erinevusega erinevates tarnetingimustes Prantsusmaal ning Mustal mere ja Läänemere piirkonnas, Brasiilias ja teistes piirkondades esinevate ammooniumnitraadi spot-hindade (s.o sõlmitud müügitehingud, pakkumised, pakkumused) vahel, st võrdlusalus ei olnud samal tarnetasandil, nagu need isikud esitasid. See on eriti oluline, kuna need isikud ise tunnistavad oma märkustes, et ammooniumnitraadi transport on kulukas. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 199, ei saa nende hindade põhjal järeldust teha, sest need sisaldasid pakkumiste ja pakkumuste hindu, mis ei olnud tingimata realiseerunud ja olid seotud ainult ühe liikmesriigiga. Ammooniumnitraadi hinnad on liidus erinevad, nagu Acron põhjenduses 262 taasesitatud märkustes kaudselt tunnistas, väites, et komisjoni teatatud liidu hinnad on liiga madalad ja peavad seega tulenema ainult Poolast ja Leedust. Kolmandaks, nagu põhjenduses 199 on leitud ja kirjeldatud, olid liidu tootjate ammooniumnitraadi hinnad liidus 14–25 % madalamad kui ammooniumnitraadi spot-hinnad Prantsusmaal, (99) nagu need huvitatud isikud vaatlusalusel perioodil esitasid. Neljandaks, nagu on näidatud põhjenduses 244, olid ammooniumnitraadi tegelikud hinnad pärast Musta mere ja Läänemere piirkonna ning Brasiilia piirkonna ammooniumnitraadi spot-hindade kohandamist ELi CIF-piiril (100) aastatel 2016–2017 samal tasemel ning 2018. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 9–15 eurot tonni kohta kõrgemad. Seetõttu ei saa sellist ammooniumnitraadi tegeliku hinna erinevust liidus võrreldes teiste turgudega pidada püsivaks ja/või oluliseks.

(323)

Seoses väitega, et liidu tootmisharu ülalnimetatud 8 % kasumlikkus on tõend lisatasu võtmise kohta, märgib komisjon, et kasumieesmärk ei ole kasum, mille ületamisel saadakse lisatasu, ja kõrge investeeringutasuvus ei tõenda lisatasu saamist. Pealegi on valimisse kaasatud Venemaa eksportivate tootjate kasumlikkus palju suurem kui liidu tootmisharu tasuvus. Selle väite loogika kohaselt küsivad just Venemaa eksportivad tootjad, mitte liidu tootmisharu, tegelikult märkimisväärset lisatasu nii oma siseturul kui ka eksporditurgudel. Mis puutub tootmisvõimsuse rakendamisse, siis nagu on tunnistatud ammooniumnitraati käsitlevates varasemates uuringutes, on madal tootmisvõimsuse rakendusaste uurimisaluse toote puhul tootmisharu üldist majandusolukorda iseloomustav vähem tähendusrikas näitaja. Seda seetõttu, et tahke ammooniumnitraadi, aga ka muude tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks võib kasutada vedelat ammooniumnitraati (vahesaadust). Sellest tulenevalt võivad mitmeotstarbeliste käitiste olemasolu tõttu, mis võivad tootmise teistele väetistele ümber korraldada, esineda statistilised moonutused. Sellest lähtudes lükati nende isikute väide tagasi.

(324)

Mitu huvitatud isikut (101) väitis, et komisjon oli ebajärjekindel, kui ta väitis, et konkurentsi vastasmõju kolmandates riikides ei ole kahju kordumise tõenäosuse kindlaksmääramisel asjakohane, kuna Venemaa poolt kolmandate riikide suhtes kehtestatud ekspordihindu peeti asjakohaseks, et tuvastada dumpingu kordumise tõenäosus ja määrata kindlaks Venemaalt pärit impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumisel. Lisaks väitsid huvitatud isikud, et Eurostati andmed CN 310230 90 ja 310240 90 kohta ei toeta komisjoni kasutatud ekspordiandmeid. Nad väitsid, et Hiina ei olnud liidu tootjate ammooniumnitraadi ekspordi sihtkoht ja et FOB-põhiste tarnete ekspordimüügi hinnad olid allpool keskmist tehasehinnal põhinevat müügihinda liidus.

(325)

Mis puutub kahju kordumisse, siis on komisjoni uurimine seotud olukorraga liidu turul. Liidu tootmisharu tegutseb peamiselt siseturul ja see on tema põhitegevus. Asjaolu, et Venemaa eksportivad tootjad ja liidu tootmisharu võivad konkureerida teistsuguste turuomadustega kolmandate riikide turgudel, ei ole selle analüüsiga otseselt seotud. Eelkõige, nagu on tunnustatud põhjenduses 174, on liidu turg ammooniumnitraadi tarbimise osas kahanev turg, samal ajal kui teised turud ei pruugi seda olla, nagu väidavad eksportivad tootjad. Vastupidi, dumpingu kordumise tõenäosuse analüüs hõlmab selliste tegurite analüüsi nagu eksportivate tootjate käitumine ja hinnakujundus kolmandas riigis ning stiimulid ekspordi ümbersuunamiseks liitu.

(326)

Isegi kui liidu tootmisharu ja kolmandatel turgudel tegutsevate eksportivate tootjate vahel tekib teatav koostoime, ei saa seda pidada tõendiks liidu tootmisharu võimest konkureerida Venemaa eksportivate tootjatega kolmandatel turgudel ja veelgi vähem liidu turul. Esiteks on liidu tootmisharu ja Venemaa eksportivad tootjad keskendunud erinevatele eksporditurgudele. Liidu tootmisharu ekspordib peamiselt sellistesse sihtkohtadesse nagu Hiina, Ukraina, Brasiilia, Serbia ja Austraalia. Nagu märgitud põhjenduses 120, on Ukraina ja Austraalia Venemaa ekspordi jaoks tegelikult suletud. Ainus tegelik koostoime liidu tootmisharu müügiga toimub Brasiilias. Kuid isegi seal moodustab liidu tootmisharu ekspordimaht ekspordistatistika (102) kohaselt ainult umbes 4 % Venemaa eksportivate tootjate ekspordimahust. Veelgi olulisem on see, et ilmselgelt ei suudaks liidu tootmisharu vastu pidada Venemaa eksportivate tootjate ebaõiglasele konkurentsile liidu turul, kuna on tõenäoline, et ELi meetmete puudumisel ekspordiksid Venemaa ammooniumnitraadi tootjad suures koguses ammooniumnitraati dumpinguhindadega liitu, nagu on järeldatud põhjenduses 169.

(327)

Seoses huvitatud isikute väitega, et Eurostati andmed ei kinnita komisjoni järeldusi sihtkohtade ja hindade kohta, märkis komisjon, et huvitatud isikud võtsid arvesse ainult kaht uurimisaluse tootega seotud CN-koodi. Seetõttu vaatasid nad ainult liidu asjakohase ekspordi osa. Lisaks on CIF-hind ekspordi sihtkohta tarnimise tasandil, mitte FOB-hind tarnetasandil õige alus ekspordihindade võrdlemiseks liidu tehasehindadega, kuna hindu tuleks võrrelda samas tarnekohas.

(328)

Samuti olid Venemaa eksportivad tootjad väga kasumlikud (kasumlikkus vahemikus 24–50 %), kuna nende kolmandate riikide turgudele suunatud müügi keskmine hind olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 133 eurot tonni kohta. Isegi kui võtta arvesse liitu vedamisega seotud transpordi- ja kindlustuskulusid, (103) oleks Venemaa eksportivate tootjate keskmine CIF-hind liidu piiril madalam kui liidu tootmisharu tasuvushind (104). Selle tulemusel oleks Venemaa eksportivad tootjad liidu turul kasumlikud, samal ajal kui liidu tootmisharu üksnes kataks oma kulud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(329)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Venemaa impordil ei ole tõenäoliselt liidu tootjatele kahjulikku mõju, kuna:

i)

puudusid tõendid selle kohta, et Venemaa import saaks dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral „oma turuosa liidu turul kiiresti suurendada“. Vastupidi, liidu tootmisharu oli näidanud oma võimet suurendada oma kohalolekut kolmandate riikide turgudel, hoolimata Venemaa impordi samaaegsest kohalolust nendel turgudel;

ii)

Venemaa impordi turuosa võib suureneda kuni 6 %ni liidu tarbimisest, mis ei olnud piisav, et põhjustada „kohesest müügimahu ja turuosa vähenemisest ning ühiku püsikulude suurenemist, mis mõjutab negatiivselt kasumlikkust“;

iii)

mis tahes kaotatud turuosa liidu siseturul kompenseeritaks suurema ekspordimüügiga kolmandate riikide turgudele, mis tähendab, et püsikulud liidu tootjate ühiku kohta püsivad stabiilsena;

iv)

mis tahes võimalikke raskusi, mida liidu tootmisharu turu kahanemise tõttu koges, ei kvalifitseerita Venemaa impordi tekitatud kahjuks;

v)

liidu tootmisharu kasumi/kahjumi simuleerimisel tehtud arvutuste nõuetekohaseks mõistmiseks on vaja avalikustada täiendavat teavet, et need vastaksid väidetavatele Venemaa impordihindadele dumpinguvastaste meetmete puudumisel; on selge, et need hinnad põhinevad ebatäpsel metoodikal.

(330)

Esiteks, nagu on märgitud põhjendustes 325 ja 326, ei saa liidu tootmisharu ekspordi tulemusi kasutada näitena liidu tootmisharu võimest konkureerida Venemaa eksportivate tootjatega. Samal ajal, nagu on selgitatud põhjendustes 296 ja 297 ning põhjendustes 340–341, on liidu turg Venemaa eksportivate tootjate jaoks hinna ja läheduse poolest atraktiivne.

(331)

Teiseks piisaks Venemaa impordi mahu suurenemisest uurimise käigus hinnatud hinnataseme juures, et põhjustada liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa kohest langust ning ühiku püsikulude suurenemist, millele järgneb negatiivne mõju kasumlikkusele, nagu on näidatud põhjenduses 302.

(332)

Kolmandaks, mis puutub kahju kordumisse, siis on uurimine seotud olukorraga liidu turul. Komisjon ei saa aru, miks peaks mujal saadud väidetav tulu leevendama tootmisharule liidu turul tekitatud kahju. Asjaolu, et on olemas kolmandate riikide turud, kuhu liidu tootmisharu võib oma müügi (ümber) suunata, ei ole otseselt seotud kahju kordumise analüüsiga.

(333)

Neljandaks ei ole komisjon leidnud, et liidu tootmisharule oleks tekkinud olulist kahju.

(334)

Viiendaks lisati põhjenduses 302 kirjeldatud simulatsioon juhtumi toimikusse, mis oli kõigile huvitatud isikutele kättesaadav (105). Selles simulatsioonis olid valimisse kaasatud liidu tootjate andmed esitatud vahemikes, et mitte avaldada valimispetsiifilist teavet, mida peeti konfidentsiaalseks (see võis paljastada valimisse kaasatud liidu tootjatele valimispetsiifilist teavet, mis oleks võinud anda neile või teistele huvitatud isikutele kaubandusliku eelise). Vahemikuna esitatud väärtused ei tee toimikusse lisatud simulatsiooni mõttetuks ega võta eksportivatelt tootjatelt nende kaitseõigust, kuna mõlemad kasutatud vahemike äärmised väärtused tõestavad, et liidu tootmisharu saaks kasutatud hinnataseme juures suure kahjumi. Lisaks eeldati simulatsioonis, et liidu tootmisharu keskmine müügihind surutakse alla kolmandates riikides täheldatud Venemaa impordihinna tasemele. Simulatsioonis kasutatud muud parameetrid, nimelt valimisse kaasatud liidu tootjate müügimaht ja kulud, põhinesid valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud andmetel. Tuleb märkida, et simulatsioonis arvestati toodangumahu maksumuse asemel liidu tootjate kulusid seoses liidus müüdud kogustega. Seepärast lükati need väited tagasi.

(335)

Samad huvitatud isikud väitsid, et komisjon hindas ekslikult Venemaa impordi võimalikku mõju liidu tootmisharu olukorrale. Eelkõige ei võtnud ta arvesse soodsaid turutingimusi, milles liidu tootjad järgmise viie aasta jooksul tegutsevad tänu vähenevatele gaasikuludele liidus. Nad väitsid, et kahju tõenäosuse tulevikku suunatud analüüsis tuleks arvesse võtta selliseid madalamaid kulusid ja nende mõju liidu tootjate võimele konkureerida dumpinguvastaste meetmete puudumisel tõhusalt Venemaa tootjatega.

(336)

Maailmapanga avaldatud gaasihinna prognoosi (106) põhjal saavutab gaasihind Euroopas vaatlusaluse perioodi alguses ehk 2016. aastal täheldatud taseme 2023. aastal. Liidu tootjate tootmiskulud peaksid järgima sama suundumust, kuna need on omavahel seotud (põhjendus 200). Nende eelduste kohaselt oleksid liidu tootjate kulud siis umbes 174 eurot tonni kohta, nagu need olid 2016. aastal. Eeldades, et Venemaa poolt kolmandate riikide suhtes kehtestatud ekspordihinnad jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samale tasemele (kuna Venemaa reguleeritud gaasihind püsib stabiilne) (107), oleksid need hinnad ikkagi väiksemad kui liidu tootjate tootmiskulud (st alla 174 euro tonni kohta). Seetõttu on tõenäoline, et Venemaa eksport liitu avaldaks liidu tootmisharule endiselt tugevat hinnasurvet. Seetõttu lükati nende isikute väide tagasi.

(337)

Samad huvitatud isikud väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kaotamine ei jätaks liidu tootmisharu igasugusest kaitsest ilma, kuna liidu tootmisharu saaks jätkuvalt kasu enamsoodustusrežiimi (108) tollimaksust.

(338)

Dumpinguvastase meetme eesmärk on taastada aus konkurents liidu turul. Kehtivad tavapärased tollimaksud ei täida seda eesmärki ja seetõttu ei saa need olla põhjus, miks ebaõiglase hinnaga impordi suhtes ei säilitata/kehtestata dumpinguvastaseid meetmeid. Nende isikute väide lükatakse tagasi.

(339)

Samad huvitatud isikud väitsid, et liidu turu atraktiivsus on ülehinnatud:

i)

Venemaa eksportivad tootjad ekspordiksid liitu sama hinnaga, millega nad eksportisid teistesse kolmandatesse riikidesse, nagu väidetavalt tunnistas ka komisjon;

ii)

ühe valimisse kaasatud Venemaa eksportiva tootja põhjal olid transpordikulud kolmandate riikide turgudele (nagu Brasiilia, Ameerika Ühendriigid ja Kesk-Ameerika) peaaegu samad kui liitu transportimise kulud.

(340)

Esiteks, selleks et arvestada Venemaa eksportivate tootjate liitu suunatud ammooniumnitraadi müügi tõenäolist hinnataset meetmete puudumisel, hindas komisjon võimaliku hinna allalöömise taset meetmete puudumisel, kasutades koostööd teinud eksportivate tootjate tegelikke hindu müügil kolmandatesse riikidesse (põhjendus 294). Järeldus, et Venemaa eksportivad tootjad suunavad oma ekspordi tõenäoliselt ümber liidu turule, tulenes sellest, et liidus valitsevad ammooniumnitraadi hinnad olid kõrgemad kui Venemaa ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel, mis tekitas majandusliku stiimuli. Käesoleva uurimisega tehti kindlaks, et tehasehind oli liidus umbes 219 eurot tonni kohta (põhjendus 200), mis oli oluliselt kõrgem kui kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi keskmine tehasehind 133 eurot tonni kohta (põhjendus 81). Seetõttu on Venemaa eksportivatel tootjatel majanduslik stiimul müüa kolmandate riikide turgude asemel liitu. Võttes eelkõige arvesse asjaolu, et valimisse kaasatud Venemaa eksportivate tootjate küsimustiku vastuste põhjal katavad nad juba liitu suunatud müügi kulud ja saavad kasumit, müües kehtivate dumpinguvastaste meetmete tingimustes. See tähendab, et nad saaksid veelgi suurema kasumi, kui müüksid liitu veelgi kõrgema hinnaga.

(341)

Teiseks, nagu on märgitud põhjenduses 307, tehti kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate transpordikulude põhjal käesolevas uurimises kindlaks, et transpordikulud kolmandatesse riikidesse olid peaaegu 30 % kõrgemad kui liitu. Seetõttu lükati see väide ühe Venemaa eksportiva tootja kohta tagasi.

(342)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et komisjon rääkis iseendale vastu ja põhjusliku seose analüüsis puudus põhjendus. Komisjon järeldas ühelt poolt, et põhjuslikku seost ei ole vaja analüüsida, ja teiselt poolt, et kahju põhjustas Venemaa import.

(343)

See väide põhines käesoleval juhul komisjoni läbi viidud hindamise vääriti mõistmisel. Nagu põhjenduses 216 märgitud, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei saanud olulist kahju. Seega ei olnud põhjusliku seose analüüs põhjendatud ja seetõttu seda ei tehtud. Hilisemas kahju kordumise tõenäosuse analüüsis jõudis komisjon siiski järeldusele, et kui Venemaalt pärit impordi suhtes kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lubataks aeguda, on olulise kahju kordumine tõenäoline. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(344)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et kolmandad riigid on nende jaoks atraktiivsed ja nõudlus nendel turgudel kasvab. Eksportiv tootja selgitas, kuidas siseturg ja Ukraina turg (mis eksportiva tootja sõnul moodustasid 7 % ülemaailmsest ammooniumnitraadi kogutarbimisest) katsid kogu tema tootmisvõimsuse asjaomasel müügihooajal liidus. Lisaks selgitas ta, kuidas ta suurendas oma ekspordivõimet muudesse piirkondadesse kui liit. Teised huvitatud isikud väitsid, et liidu turg on ainult üks paljudest turgudest, kuhu Venemaa eksportivad tootjad saavad eksportida. Neil ei ole mingit konkreetset stiimulit suunata eksport ümber liitu ja rikkuda kehtivaid pikaajalisi lepinguid, kui dumpinguvastased meetmed lõpetatakse.

(345)

Komisjon märkis, et ta ei eita, et kolmandate riikide turud võivad olla Venemaa eksportivate tootjate jaoks atraktiivsed võrreldes liidu turuga, kus Venemaalt pärit impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed. Kui aga nendel meetmetel lastakse aeguda, nagu on selgitatud põhjendustes 296 ja 297 ning põhjendustes 340–341, oleks liidu turg Venemaa eksportivate tootjate jaoks hinna ja läheduse poolest atraktiivne. Hinnad liidu turul on palju kõrgemad ja seetõttu kasumlikumad kui siseturul ja muudel kolmandatel turgudel. Ettevõtjate lepingulised kohustused võidakse tulusid silmas pidades uuesti läbi rääkida. Lisaks, nagu põhjenduses 143 selgitatud, jääb Ukraina turg Venemaa ammooniumnitraadi ekspordile suletuks. Mis puudutab mahtude suurendamist kolmandate riikide turgudel, siis kuigi liidus kohaldatakse endiselt dumpinguvastaseid meetmeid, see lihtsalt tõestab, et eksport on Venemaa eksportivate tootjate jaoks oluline. See ei ole vastuolus tõsiasjaga, et hinnad liidus on palju atraktiivsemad kui nendel turgudel, nagu on märgitud põhjenduses 340, ja transpordikulud liitu on väiksemad kui nendesse muudesse sihtkohtadesse, nagu on märgitud põhjenduses 341. Seepärast lükati see väide tagasi.

6.   LIIDU HUVID

(346)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Venemaa suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(347)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(348)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides. Tuleb meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus.

6.1.   Liidu tootmisharu huvid

(349)

Nagu on selgitatud põhjenduses 213, võimaldasid meetmed liidu tootmisharul säilitada oma positiivse mikromajandusliku olukorra. Samal ajal järeldati põhjendustes 298–303 ka seda, et kui Venemaa suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb. Uurimine näitas tõepoolest, et meetmete jätkuv kohaldamine tagaks suure tõenäosusega liidu tootmisharu praeguse majandusliku olukorra. Liidu tootmisharu saaks teha uusi ja jätkata pooleliolevaid investeeringuid, eelkõige neid, mis on seotud ELi tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnanõuetega.

(350)

Meetmete lõpetamisega kaasneks kahtlemata majandusliku olukorra kiire halvenemine. Kuna ammooniumnitraat ei ole lämmastikväetiste portfellis ainus toode, vaid on üldise integreeritud tootmisprofiili üks element, mõjutaks ammooniumnitraadi tootmise korduv kahjustamine kohe kõiki tootmisahela eelnevaid (ammoniaak, lämmastikhape), järgnevaid (karbamiidi ja ammooniumnitraadi segu) ja seotud (kaltsium-ammooniumnitraat, A5, karbamiid) etappe. Seetõttu avaldaks ammooniumnitraadiga seotud äritegevus otsest negatiivset mõju kogu lämmastikväetistega seotud äritegevusele.

(351)

Seepärast oleks Venemaa suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamine liidu tootmisharule kasulik.

6.2.   Importijate/kauplejate huvid

(352)

Nagu on märgitud põhjenduses 41, ei teinud ükski importija käesolevas uurimises koostööd ega andnud endast teada. Seetõttu ei osutanud miski sellele, et viimase aegumise läbivaatamisega seotud uurimise (109) käigus tehtud järeldused enam ei kehti ning et meetmete säilitamine avaldaks importijatele negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju.

6.3.   Kasutajate huvid

6.3.1.   Üldised tähelepanekud

(353)

Nagu on märgitud põhjenduses 49, vastas küsimustikule kaks kasutajat (põllumajandustootjat). Mitu kasutajate (põllumajandustootjate) ühendust väljendasid oma vastuseisu meetmete jätkamisele, sest need tekitavad liidus ammooniumnitraadi (ja kaltsium-ammooniumnitraadi) puhul „turutoetuse“ võrreldes muude turgudega ning põllumajandustootjate kulusid oli vaja kiiresti vähendada. Nende väide põhines eeldusel, et dumpinguvastaste meetmete ja tollimaksudega tekitatud „turutoetus“ kantakse 100 % ulatuses üle väetise hinnale.

(354)

Kasutajate huvide analüüs põhines Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi andmetel ja kahel Prantsusmaa põllumajandustootjatele saadetud küsimustikul (kelle andmed on delikaatsed ja seega esitatakse nende andmed, kui neid kasutatakse allpool esitatud analüüsis, vahemikena).

(355)

Liidu huvide analüüs hõlmab peamiselt kahte aspekti: i) ammooniumnitraadikulud põllumajandusettevõtte kuludes, ii) meetmete mõju põllumajandusettevõtte kuludele vaatlusalusel perioodil.

6.3.2.   Ammooniumnitraadikulude representatiivsus põllumajandustootjate kuludes

(356)

Kasutajate ühendused väitsid, et i) tuleks hinnata kaubandustõkete mõju põllumajanduslike taimekasvatusettevõtete majandustegevusele, täpsemalt öeldes mõju teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetele, mitte põllumajandussektorile tervikuna; ii) teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtted on kõige väetisemahukamad ja seetõttu on nad ammooniumnitraadi tegelikud kasutajad; iii) nad on ka suurimad lämmastikväetiste kasutajad liidus (110). Liidu põllumajandusettevõtetest on ligikaudu 35 % sellised põllumajandusettevõtted (111).

6.3.2.1.   Ammooniumnitraadikulud teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtete kuludes

(357)

Väetiste kogumõju ja eelkõige ammooniumnitraadi mõju põllumajandustootjate kuludele hinnati kahe küsimustikule vastanud Prantsusmaa põllumajandustootja esitatud andmete põhjal. Analüüs näitas, et nendes Prantsusmaa põllumajandusettevõtetes kasutatud väetised (tervikuna) moodustasid ligikaudu [36–45 %] põllukultuuridega seotud erikuludest (112) ning ligikaudu [16–21 %] põllumajandusettevõtte kogukuludest (113) (viimasel majandusaastal, mille kohta andmed on kättesaadavad) (114). Võttes arvesse, et ammooniumnitraadikulud moodustasid ligikaudu [39–44 %] kõigi nendes Prantsusmaa põllumajandusettevõtetes (115) kasutatud väetistega seotud kuludest, moodustasid ammooniumnitraadikulud samal ajavahemikul ligikaudu [15–20 %] põllukultuuridega seotud erikuludest ja kuni [3–5 %] põllumajandusettevõtte kogukuludest.

(358)

Seda teavet võrreldi põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadilt saadud majandusandmetega Prantsusmaa teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtete kohta. Need andmed kinnitasid, et Prantsusmaal kõnealustes teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetes kasutatud väetised (tervikuna) moodustasid viimasel majandusaastal, mille kohta andmed on kättesaadavad, (116) ligikaudu 42 % põllukultuuridega seotud erikuludest ja ligikaudu 14 % põllumajandusettevõtte kogukuludest. Kui nüüd eeldada, et ammooniumnitraadikulud moodustasid ligikaudu [39–44 %] kõigist kasutatud väetiste kuludest, võisid ammooniumnitraadikulud seega moodustada kuni 17 % põllukultuuridega seotud erikuludest ja kuni 5,8 % põllumajandusettevõtte kogukuludest Prantsusmaal samal ajavahemikul.

(359)

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadilt saadud andmete kohaselt moodustasid ELis teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetes kasutatud väetised viimasel majandusaastal, mille kohta andmed on kättesaadavad, (117) ligikaudu 43 % põllukultuuridega seotud erikuludest ja ligikaudu 13 % põllumajandusettevõtte kogukuludest. Eeldades jällegi, et ammooniumnitraadikulud moodustasid ligikaudu [39–44 %] kõigist kasutatud väetiste kuludest, võisid ammooniumnitraadikulud seega moodustada kuni 18 % põllukultuuridega seotud erikuludest ja kuni 5,6 % teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtte kogukuludest ELis samal ajavahemikul. See oleks olnud ammooniumnitraadikulude osakaal põllumajandusettevõtte kogukuludest, kui teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud ELi põllumajandusettevõtted oleksid olnud sama ammooniumnitraadimahukad kui asjaomased Prantsusmaa põllumajandusettevõtted, mida nad aga ei olnud, nagu kinnitasid kasutajate ühendused (118).

(360)

Üldiselt on oluline märkida, et väetistega seotud kulude osakaal teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud ELi põllumajandusettevõtete kuludest on aja jooksul pidevalt vähenenud, näiteks leiti viimast ajavahemikku (2014–2018) analüüsides, et 2014. aastal moodustasid väetised 15 % taimekasvatusettevõtete kogukuludest, samal ajal kui 2018. aastal vähenesid need kulud 13 %ni. See näitab, et muud kuluelemendid (nt seemned või palgad, rent, makstud intressid) (119) olid teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud ELi põllumajandustootjate jaoks, kes olid suurimad ammooniumnitraadi kasutajad, koormavamad.

6.3.2.2.   Ammooniumnitraadikulud kõigi põllumajanduslike taimekasvatusettevõtete kuludes

(361)

Väetisena kasutatava ammooniumnitraadi kogus sõltub sellest, mis liiki põllukultuuri põllumajandusettevõtted kasvatavad, olgu see siis teravili (nisu, oder, kaer, rukis, tritikale), raps, kartul, suhkrupeet või rohumaa. Paljud liidu põllumajandusettevõtted kasvatavad mitut põllukultuuri ja põllumajandustootjate ammooniumnitraadikulud on riigiti erinevad. Seetõttu on raske hinnata ammooniumnitraadi täpset maksumust kõigi põllumajandusettevõtete puhul. Sellest hoolimata täheldati kogu liidu põllumajandussektoris väetistega seotud kulude osakaalu vähenemist põllumajandustööstuse toodangu väärtuses (120).

(362)

Peale selle hindas komisjon põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadilt saadud andmete põhjal, et kõigis ELi taimekasvatusettevõtetes kasutatud väetised moodustasid viimasel majandusaastal, mille kohta andmed on kättesaadavad, (121) ligikaudu 30 % põllukultuuridega seotud erikuludest ja ligikaudu 9 % taimekasvatusettevõtete kogukuludest.

(363)

Eeldades nüüd, nagu on selgitatud põhjenduses 357, et ammooniumnitraadikulud moodustasid ligikaudu [39–44 %] kõigi kasutatud väetistega seotud kuludest, võisid ammooniumnitraadikulud moodustada kuni 3,7 % kõigi ELi taimekasvatusettevõtete kogukuludest. Jällegi, see oleks olnud ammooniumnitraadikulude osakaal põllumajandusettevõtte kogukuludest, kui kõik ELi taimekasvatusettevõtted oleksid olnud sama ammooniumnitraadimahukad kui teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtted Prantsusmaal, mida nad aga ei olnud, nagu kinnitasid kasutajate ühendused (122).

(364)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et ammooniumnitraadikulud teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtete ja kõigi liidu põllumajanduslike taimekasvatusettevõtete kuludes tervikuna olid vastavalt alla 5,6 % ja 3,7 %. Seetõttu võib ammooniumnitraadikulude osakaal kogukuludes olla märkimisväärne ainult siis, kui ammooniumnitraadi hinna ja põllumajandusettevõtte netomarginaali vahel on selge seos, mida analüüsitakse põhjalikumalt.

6.3.3.   Dumpinguvastase tollimaksu mõju põllumajandustootjate kuludele

(365)

Käesolevas uurimises väitsid kasutajate ühendused, (123) et „ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud [dumpinguvastase] tollimaksu mõju ammooniumnitraadi omamaistele hindadele on näidanud kogemused“. Tollimakse ei kantud põllumajandustootjatele üle siiski ühetaolises ulatuses ja see sõltus mitmest muutujast, eelkõige eri allikate vahelisest tegelikust konkurentsist (124). Näiteks ei tõendanud koostööd teinud kasutajate ühenduste esitatud teave, et vähendatud dumpinguvastane tollimaks (nagu tehti kindlaks ka viimase vahepealse läbivaatamise (125) käigus) mõjutas ammooniumnitraadi hinda. Seda seetõttu, et põllumajandustootjad ostavad tavaliselt turustajatelt, kes võivad, kuid ei pruugi mis tahes kasu üle kanda. Seetõttu, kui meetmetel lastaks aeguda, puuduvad tõendid selle kohta, et kasutajad saaksid kasu ammooniumnitraadi madalamatest hindadest.

(366)

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi uuringu kohaselt sõltuvad põllumajandusettevõtete sissetulekud mitmesugustest teguritest ja võivad aja jooksul oluliselt muutuda. Põllumajandustootmisele ja selle marginaalidele on omane tsüklilisus ja ebakindlus. Näiteks teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtete sissetulekud muutusid perioodil 2007–2015 aasta-aastalt kõige rohkem; see sektor kannatas finantskriisi tõttu kõige enam 2009. aastal, kui peaaegu kahel kolmandikul teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandustootjatest (63 %) jäi saamata üle 30 % tulust (126). Sama allikas märkis, et nende põllumajandustootjate suur osakaal, kelle sissetulek on oluliselt vähenenud, ei tähenda tingimata seda, et saadud tulu on eriti väike. Põllumajandusettevõtete majandusandmed (127) osutavad teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud Prantsusmaa põllumajandusettevõtete netotulu suurenemisele aastatel 2016–2018, samal ajal kui kaks küsimustikule vastanud Prantsusmaa põllumajandustootjat teatasid viimasel majandusaastal (128) saadud kahjumist. Samadest põllumajandusettevõtete majandusandmetest nähtub, et liidu teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtete netotulu ja kõigi põllumajandusettevõtete netotulu suurenesid aastatel 2016–2018 vastavalt 67 % ja 34 %, mis on vastuolus kasutajate ühenduste esitatud andmetega vähemalt 2018. aasta puhul.

(367)

Uurimine näitas, et ammooniumnitraadi hinna ja taimekasvatusettevõtete netomarginaali (129) vahel puudub seos (st põllumajandustootjate sissetuleku suurenemist ei saa seostada ammooniumnitraadi hindade langusega ega vastupidi).

(368)

Uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed on kehtinud palju aastaid, tekitamata põllumajandustootjatele ebaproportsionaalseid kulusid, mis oleks võinud ohustada nende tulu ja sellest tulenevalt nende püsimist. Nagu on selgitatud põhjenduses 365, oli ilmne, et pärast dumpinguvastaste meetmete vähendamist pärast viimast vahepealset läbivaatamist ei kandunud kasu üle põllumajandustootjatele. Igal juhul oleks nende huvides vajadus paljude ja lähedalasuvate tarneallikate järele ning seega liidu väetisetööstuse elujõulisus.

(369)

Selle põhjal leidis komisjon, et meetmete kohaldamise jätkamisel ei oleks kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju ning seetõttu ei ole kaalukaid põhjusi, mille alusel saaks järeldada, et kehtivate meetmete pikendamine ei oleks üldiselt liidu huvides.

6.4.   Huvitatud isikute esitatud märkused

(370)

Kasutajate ühendused (130) väitsid, et ELi kaubanduspoliitika ei ole sidus: liidu põllumajandustootjad peavad ostma oma peamise sisendi, st väetise, kaitstud siseturul, kus esineb märkimisväärne „turutoetus“, samal ajal kui nad müüvad teravilja avatud turul, kus hinnad on viimase 20 aasta jooksul langenud kokku maailmaturu hinnaga.

(371)

Komisjon märkis, et dumpinguvastase meetme eesmärk on taastada aus konkurents liidu turul. Igal juhul võtab komisjon liidu huvide hindamisel arvesse meetmete mõju põllumajandustootjatele. Seega puudub komisjoni rakendatud põhimõtetes vastuolu. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(372)

Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et väetiste kõrge hind võib vähendada põllumajandustootjate sissetulekut.

(373)

Komisjon märkis, et põhjendustes 357–364 kirjeldatud põllumajandusettevõtete kulude analüüs näitas, et ammooniumnitraadikulude osakaalu ei saa pidada kahjulikuks põllumajandusettevõtete sissetulekule ega nende konkurentsivõimele maailmaturul. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 367, näitas käesolev uurimine, et ammooniumnitraadi hinna ja taimekasvatusettevõtete netomarginaali vahel puudub seos (st põllumajandustootjate sissetuleku suurenemist ei saa seostada ammooniumnitraadi hindade langusega ega vastupidi). Seepärast lükati see väide tagasi.

(374)

Sama koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et liidu põllumajandustootjad seisavad silmitsi suurenenud konkurentsiga ülemaailmsetel turgudel. ELi põllumajandusliku tooraine tootjad olid vastamisi välisekspordist tuleneva suureneva konkurentsiga. Samal ajal kui import on järsult suurenenud, on ELi põllumajandustoodete turuosa eksporditurgudel vähenenud.

(375)

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi prognooside kohaselt eeldati ELi teraviljaturu kasvu, (131) millega kaasnevad edasised üleminekud eri toodete vahel ning kasvav nõudlus sööda ja tööstusliku kasutuse järele. Kogu ELi teraviljatoodang võib 2030. aastaks ulatuda 319 miljoni tonnini. Suurem konkurents teiste peamiste tootmispiirkondadega, näiteks Musta mere piirkonnaga, toob tõenäoliselt kaasa ELi ekspordi mõõduka suurenemise. Maailma nisukaubandus kasvab ülemaailmse nõudluse suurenemisel eeldatavasti veelgi. EL jääb tänu maa suurele viljakusele ja suurte imporditurgude lähedusele eeldatavasti kolmandaks peamiseks ekspordipiirkonnaks (mille arvele langeb 2030. aastaks 14 % maailma nisukaubanduse turuosast).

(376)

Kasutajate ühendused (132) väitsid, et põllumajandustootjate kulukoormust tuleb kiiresti vähendada. Põllumajandustootjate kasumlikkust mõjutas mitu tegurit. Suured ammooniumnitraadikulud mõjutaksid tingimata põllumajandustootjate kulustruktuuri ja on üks põhielemente, mida arvesse võtta, kui tehakse kindlaks, kuidas saaks põllumajandustootjate kasumlikkust suurendada. Mida suuremad on põllumajandustootjate kulud, seda vähem on nad konkurentsivõimelised impordi suhtes ja eksporditurgudel. Lisaks väitis Iirimaa põllumajandustootjate ühendus, et kulude suurenemine vähendab Iirimaa põllumajandustootjate sissetulekuid (133).

(377)

Uurimine näitas, et ammooniumnitraat moodustab ligikaudu 17 % kõigi lämmastikku sisaldavate väetiste (ammooniumnitraat, kaltsium-ammooniumnitraat, karbamiid, karbamiidi ja ammooniumnitraadi lahus, NPK/NP/NK jne) kogutarbimisest liidus (134). Veelgi olulisem on see, et ammooniumnitraati kasutatakse koos teiste lämmastikväetistega (nt karbamiidiga). Ammooniumnitraati peetakse kvaliteettooteks, kuna see tagab teiste lämmastikväetistega võrreldes suurema saagikuse ning on seetõttu kallim.

(378)

Peale selle oleneb kasutatud ammooniumnitraadi kogus kasvatatavast teraviljast (nisu, oder, kaer, rukis, tritikale), rapsist, kartulist, suhkrupeedist või rohumaast. Paljud liidu põllumajandusettevõtted kasvatavad mitut põllukultuuri. Peale selle erinevad põllumajandustootjate ammooniumnitraadikulud riigiti. Nagu nähtub põhjendustes 357–367 esitatud analüüsist, ei saa ammooniumnitraadikulude osakaalu pidada kahjulikuks põllumajandusettevõtete sissetulekule ega konkurentsivõimele ülemaailmsel turul. Veelgi olulisem on see, nagu on selgitatud põhjenduses 365, et pärast dumpinguvastaste meetmete vähendamist peale viimast vahepealset läbivaatamist ei kandunud kasu ilmselgelt üle põllumajandustootjatele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(379)

Kasutajate ühendused (135) väitsid ka seda, et ammooniumnitraadi turutoetus, mis on „turukaitsest tulenev moonutus, mida põhjustab 6,5 % suuruse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära ja Venemaa ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kombineeritud kohaldamine“, tekitab põllumajandustootjatele otseselt lisakulu. Viie aasta jooksul (mis on dumpinguvastaste meetmete kavandatava võimaliku pikendamise aeg) oleks liidu põllumajandustootjate kogukulu 2,5–3,5 miljardit eurot (mis jaguneks võrdselt ammooniumnitraadi ja kaltsium-ammooniumnitraadi ostude vahel).

(380)

Esiteks leiti, et turutoetuse arvutused on ekslikud, nagu on kirjeldatud põhjenduses 235. Teiseks ei takista kehtivad meetmed Venemaa äriühingutel eksportida ammooniumnitraati liitu õiglase hinnaga. Kolmandaks ei takista kehtivad meetmed Venemaa (või muude kolmandate riikide) äriühingutel toota kaltsium-ammooniumnitraati ja eksportida seda liidu turule. Neljandaks, nagu on märgitud põhjenduses 365, puuduvad olulised tõendid selle kohta, et ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks kanti 100 % ulatuses üle ammooniumnitraatväetise hinnale ja et põllumajandustootjad võisid sellest kasu saada. Selle põhjal järeldas komisjon, et dumpinguvastaste tollimaksude väidetavad kulud põllumajandustootjatele ei ole tõendamist leidnud.

(381)

Kasutajate ühendused (136) väitsid ka seda, et mõne aastane pikkune periood ei ole põllumajanduse majandusliku hindamise seisukohast asjakohane, sest peamiste tulutegurite, nimelt hindade ja muutuvkulude iga-aastane volatiilsus on suur.

(382)

Käesolev uurimine näitas, et lühem või pikem ajavahemik osutas sarnasele, väetisekulude vähenevale osakaalule põllukultuuridega seotud erikuludes ja põllumajandusettevõtete kogukuludes nii Prantsusmaa kui ka ELi teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetes. Seetõttu ei olnud ajavahemiku pikkusel ammooniumnitraadiga seotud kulude osakaalu hindamisel põllumajandusettevõtte kuludes erilist tähtsust.

(383)

Lisaks väitsid kasutajate ühendused, et pikaajaline analüüs näitab põllumajanduslike pereettevõtete tulu vähenemise suundumust, olenemata võimalikest kõikumistest.

(384)

Nagu on selgitatud põhjenduses 366, näitavad põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi uuringu tulemused, et põllumajandustootjate sissetulek oleneb mitmesugustest teguritest ja võib aja jooksul oluliselt muutuda, näiteks varieerusid teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtete tulud aasta-aastalt kõige rohkem perioodil 2007–2015; see sektor kannatas finantskriisi tõttu kõige enam 2009. aastal, kui peaaegu kahel kolmandikul teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandustootjatest (63 %) jäi saamata üle 30 % tulust (137). Sama allikas leidis, et nende põllumajandustootjate suur osakaal, kelle tulu on oluliselt vähenenud, ei tähenda tingimata, et saadud tulu on eriti väike. Nagu on selgitatud põhjenduses 367, ei saanud käesolevas uurimises seostada põllumajandustootjate sissetuleku vähenemist ammooniumnitraadi hindade tõusuga. Seetõttu lükati kõnealuse isiku väide tagasi.

(385)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid kasutajate ühendused, (138) et esiteks eiras komisjon põllumajandustootjate esitatud tõendeid dumpinguvastaste tollimaksude mõju kohta põllumajandustootjate kasumlikkusele ja konkurentsivõimele, eriti võrreldes teiste majandussektoritega. Teiseks tuletasid nad meelde, et kaks küsimustikule vastanud põllumajandustootjat teenisid kahjumit, mida komisjon ignoreeris, nii nagu ta ignoreeris ka põllumajandustootjate ütlusi, mis anti komisjoni korraldatud ärakuulamistel. Kolmandaks ei olnud see, kas ammooniumnitraadi hinna ja põllumajandusettevõtte netomarginaali vahel oli selge seos, asjakohane, sest ammooniumnitraadi hinnad ei olnud ainus põllumajandustootjate kasumlikkust mõjutav tegur, kuid ammooniumnitraadi ülemäärased hinnad vähendasid põllumajandustootjate kasumlikkust. Seetõttu oli põllumajandustootjate madalat kasumlikkust silmas pidades vajalik kergendada nende kulukoormust, lõpetades Venemaalt pärit ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed. Neljandaks näitas „turutoetus“ piisaval määral, et tollimaksud kanti lõpuks üle põllumajandustootjatele.

(386)

Dumpinguvastase meetme eesmärk on taastada aus konkurents liidu turul. See tähendab, et liidu huvidega seoses kaaluti meetmete mõju põllumajandustootjatele ja nende huvidele, mis ei tähenda põllumajandustootjate kasumlikkuse ja konkurentsivõime vastandamist teistele sektoritele, vaid hindamist, kas meetmed mõjutaksid ebaproportsionaalselt teisi huvitatud isikuid liidus.

(387)

Sellega seoses kasutati selles analüüsis ulatuslikult kahe küsimustikule vastanud põllumajandustootja esitatud andmeid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 357–364, ning seetõttu ei ignoreerinud komisjon nende kasumimarginaale. Põllumajandustootjate ütlusi võeti kõigi toimikus olevate faktiliste tõendite konteksti hindamisel samuti arvesse. Lisaks ei piirdu meetmete mõju analüüs geograafiliselt piirkondadega, kus ammooniumnitraati kasutatakse intensiivsemalt kui muid lämmastikväetisi, ja nagu näitas käesolev uurimine, olid ammooniumnitraadikulud kõigis liidu taimekasvatusettevõtetes tervikuna alla 3,7 % nende kogukuludest.

(388)

Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 360, nähtub põllumajandustootjate kasumlikkust mõjutavate kulutegurite analüüsist, et väetistega seotud kulude osakaal teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud ELi põllumajandusettevõtete kuludes vähenes aja jooksul pidevalt, mis näitas, et muud kuluelemendid, nagu seemned või palgad, rent ja makstud intressid olid asjaomaste ELi põllumajandustootjate jaoks (kes olid suurimad ammooniumnitraadi kasutajad) koormavamad. See viitab sellele, et põllumajandustootjate tegelikku kulukoormust tekitavad muud kulud kui lämmastikväetised.

(389)

Mis puudutab „turutoetust“ (ammooniumnitraadi hinna erinevus liidus võrreldes Musta mere piirkonnast pärit ja ELi tarnitud ammooniumnitraadi hinnaga), mis väidetavalt näitas piisaval määral, et tollimaksud kanti üle põllumajandustootjatele, siis nagu analüüsiti põhjenduses 244, ei olnud ammooniumnitraadi hinna suhteline tõus liidus (ainult) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil püsiv ega olnud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oluline. Igal juhul ei esitatud tõendeid selle kohta, kuidas selline suhteline tõus tõendaks, et tollimaksud kanti üle põllumajandustootjatele. Seetõttu lükati nende isikute väited tagasi.

(390)

Samade kasutajate ühenduste väitel on nad näidanud, et ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude kaotamine või suurendamine avaldab hindadele mõju (139). Nad väitsid, et need tõendid jäeti ilma mõjuva põhjuseta arvesse võtmata.

(391)

Esitatud tõendid näitasid seost dumpinguvastase tollimaksu vähenemise (pärast viimast vahepealset läbivaatamist) ja väidetava lisatasu vahel, mille need isikud arvutasid. Lisatasu arvutamist käsitleti põhjendustes 240–245 ja see lükati ebatäpsena tagasi. Mõju ammooniumnitraadi hindadele märkustes ei tõendatud, nagu väideti, vaid üksnes mainiti, et hindade ülekandmine ei olnud täiuslik.

(392)

Samad kasutajate ühendused väitsid, et komisjon oleks pidanud liidu huvide hindamiseks kaaluma dumpinguvastaste meetmete kumulatiivset mõju.

(393)

Vastavalt kasutajate ühenduse viidatud kohtupraktikale peaks komisjon meetmete kumulatiivse mõju uurimisel kaaluma erinevaid viise, kuidas meetmete jätkamine või aegumine võib kasutajaid uurimise ajal valitsevates majanduslikes tingimustes mõjutada. Komisjon tegi seda ja jõudis järeldusele, et meetmete jätkamine ei oleks vastuolus liidu huvidega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(394)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et põhjenduses 350 esitatud järeldused selle kohta, et ammooniumnitraadi tootmise korduv kahjustamine mõjutaks kohe kõiki tootmisahela eelnevaid (ammoniaak, lämmastikhape), järgnevaid (karbamiidi ja ammooniumnitraadi segu) ja seotud (kaltsium-ammooniumnitraat, A5, karbamiid) etappe, on asjakohatud, kuna uurimine puudutab ainult ammooniumnitraati ja nõuab ainult ammooniumnitraadi analüüsi. Komisjoni järeldused, mis lähevad kaugemale ammooniumnitraadi turule avalduvatest tagajärgedest, olid pelgalt spekulatsioon, mida faktid ei toetanud ja mis ei olnud analüüsi osa.

(395)

Komisjon märkis, et isikud ei vaidlustanud põhjenduses 350 esitatud järeldust, et ammooniumnitraadi tootmise korduv kahjustamine mõjutaks kohe kõiki tootmisahela eelnevaid (ammoniaak, lämmastikhape), järgnevaid (karbamiidi ja ammooniumnitraadi segu) ja seotud (kaltsium-ammooniumnitraat, A5, karbamiid) etappe. Kuna see on osa tulevikku käsitlevast analüüsist, on see oma olemuselt spekulatiivne, kuid põhineb asjaolul, et need tootmisahela etapid on integreeritud ja tootmisel endal on suured püsikulud. Eksportiv tootja ei vaidlustanud ühtegi neist järeldustest. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(396)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et pärast dumpinguvastaste tollimaksude vähendamist 2018. aastal ei kantud põllumajandustootjatele üle mingisugust kasu, kuna Venemaa impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks oli endiselt tõkestav ja 2018. aastal tehtud vähendamine ei võimaldanud Venemaa tootjatel importida liitu täiendavaid koguseid. Seetõttu ei saanud see avaldada positiivset mõju konkurentsile liidu turul.

(397)

Asjaomane isik ei esitanud oma väites siiski täiendavaid tõendeid selle kohta, et dumpinguvastaste tollimaksude lõpetamise korral kantaks põllumajandustootjatele üle kasu. Nagu on märgitud põhjenduses 367, on tõsiasi, et selle ja varasemate uurimiste jooksul ei olnud põllumajandustootjate sissetulekute suurenemist võimalik seostada ammooniumnitraadi hindade langusega. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(398)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et kui dumpinguvastased meetmed lõpetataks, jätkaksid liidu põllumajandustootjad ostmist liidu tootjatelt. Selle põhjuseks on asjaolu, et nad vajavad eriti kõrghooajal stabiilseid tarneid, mida Venemaa tootjad ei saa oma siseturu ja kolmandate riikide turgude kattuvate hooaegade ja kohustuste tõttu pakkuda.

(399)

Vastupidiselt sellele väitele ostavad põllumajandustootjad tavaliselt turustajatelt ja ostetava materjali päritolu võib olla kohalik või imporditud. Põhjendustes 296 ja 297 ning 340–341 käsitletud liidu turu atraktiivsuse tõttu võivad Venemaa tootjate olemasolevad kohustused muutuda vastavalt olukorrale liidu turul.

6.5.   Järeldus liidu huvide kohta

(400)

Eelöeldut silmas pidades järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Venemaalt pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamist. Vastupidi, võrreldes varasemate uurimistega ei ole põllumajandustootjate ja liidu tootmisharu olukord oluliselt muutunud.

7.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(401)

25. septembril 2020 teavitati kõiki huvitatud isikuid olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse.

(402)

Liidu tootjate ühendus, Venemaa eksportivad tootjad, Venemaa tootjate ühendus, üks kasutajate ühendus ja Venemaa valitsus esitasid avalikustatud järelduste kohta märkused.

(403)

Taotluse korral korraldati Euroopa Väetisetootjate Liidu, Venemaa Väetisetootjate Liidu ning valimisse kaasatud eksportivate tootjate ärakuulamised. Ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist taotlesid nii Venemaa Väetisetootjate Liit kui ka kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad ning ärakuulamised ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimusid vastavalt 9. oktoobril ja 15. oktoobril 2020.

(404)

30. septembril, 1. oktoobril, 21. oktoobril ja 28. oktoobril 2020 esitas komisjon täiendava üldise ja/või ettevõttespetsiifilise teabe, võttes arvesse teatavaid väiteid, mis saadi pärast lõplike järelduste avalikustamist. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust täiendava teabe avalikustamist oma märkused. Täiendavalt avalikustatud teabe kohta esitasid märkusi Venemaa Väetisetootjate Liit ja kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad.

(405)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et ebasobiv avalikustamine ei võimaldanud neil oma kaitseõigust tegelikult kasutada, kuna neil ei olnud võimalik oma seisukohti väidetavate faktide ja asjaolude õigsuse ja asjakohasuse kohta tõhusalt teada anda.

(406)

Märgitakse, et kõik olulised faktid ja asjaolud, millest komisjon käesolevas määruses esitatud otsuste tegemisel lähtus, on huvitatud isikutele kas üldise või ettevõttespetsiifilise teabe avalikustamise raames avalikustatud. Pealegi käsitleti kõiki huvitatud isikute esitatud lisateabe taotlusi asjakohaselt, andes täiendavaid selgitusi, täiendava juurdepääsu dokumentidele, juurdepääsu dokumentide muudetud mittekonfidentsiaalsetele versioonidele või üksikasjalikke selgitusi avalikustamistaotluste rahuldamata jätmise põhjendamiseks (vt sellega seoses konkreetsete väidete ja komisjoni ümberlükkamiste kohta ka põhjendused 87–88, 115–117 ja 284). Seetõttu lükati need väited tagasi.

(407)

Eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes rakendusmääruse (EL) 2018/1722 alusel kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(408)

Pärast avalikustamist tegi üks kasutajate ühendus (140) ettepaneku, et kui Euroopa Komisjon otsustab meetmeid pikendada, tuleks neid pikendada ainult ühe aasta võrra. See ettepanek põhines sel ajal liidus valitsenud madalatel maagaasihindadel ja põllumajandustootjate madalal kasumlikkusel.

(409)

Komisjon märkis, et nii lühike meetmete kestus oleks erandlik, kuna meetmed hõlmavad tavaliselt viieaastast perioodi. Tundub, et käesoleval juhul ei ole tegemist konkreetse olukorraga, mis õigustaks lühemat perioodi. Seoses maagaasihindadega tuleb märkida, et kuigi need on ajas volatiilsed, nagu on märgitud põhjenduses 336, saavutatakse Maailmapanga prognooside kohaselt liidus maagaasihindade 2016. aasta (vaatlusaluse perioodi alguses) tase 2023. aastal. Mis puutub põllumajandustootjate sissetulekutesse, siis nagu on märgitud põhjenduses 366, mõjutavad põllumajandustootjate sissetulekut mitmesugused tegurid. Uurimise tulemusena ei leitud ammooniumnitraadi hindade ja põllumajandustootjate sissetulekute vahel selget seost, nagu selgitatud põhjenduses 367. Seepärast lükati see väide tagasi.

(410)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Kui uurimisalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär. Kõik taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade rakendamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (141) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige kui tegemist on muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises ja eksportmüügis seoses näiteks nime muutmisega või uue tootmis- või müügiüksuse rajamisega. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(411)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (142) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(412)

13. oktoobril 2020 jõustus komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1317 (143). Uues klassifitseerimismääruses on selgitatud, et teatavad peamiselt ammooniumnitraadil põhinevad tooted kuuluvad CN-koodi 3602 00 00 alla. Seepärast ajakohastas komisjon käesoleva määruse koode alates 13. oktoobrist 2020, et teha eespool nimetatud määruses täpsustatud õige klassifikatsiooniga seotud kohandus. Komisjon tuletab meelde, et koodide loetelu on igal juhul esitatud ainult teavitamise eesmärgil. Meetmete ulatus on kindlaks määratud uurimisaluse toote määratlusega. Selle tolliklassifikatsioon võib muutuda.

(413)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks selliste Venemaalt pärit tahkete väetiste impordile, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mis kuuluvad praegu CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00, ex 3105 90 20 ja ex 3602 00 00 (TARICi koodid 3102290010, 3102600010, 3102900010, 3105100010, 3105100020, 3105100030, 3105100040, 3105100050, 3105201030, 3105201040, 3105201050, 3105201060, 3105510010, 3105510020, 3105510030, 3105510040, 3105590010, 3105590020, 3105590030, 3105590040, 3105902030, 3105902040, 3105902050, 3105902060, 3602000010) alla.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr on kindlaksmääratud summa vastavalt artiklitele 2 ja 3.

Artikkel 2

Järgmiste kõigi äriühingute toodetud kaupade puhul (TARICi lisakoodid A522, (144) A959 (145) ja A999) (146):

Toote kirjeldus

CN-kood

TARICi kood

Kindlaksmääratud tollimaksumäär (eurodes tonni kohta)

Ammooniumnitraat, v.a vesilahustes

3102 30 90

--

32,71

Ammooniumnitraat, v.a vesilahustes

36 02 00 00

10

32,71

Ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadi või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised, lämmastikusisaldusega üle 28 massiprotsendi

3102 40 90

--

32,71

Artikkel 3

1.   Järgmiste kaupade puhul, mille on tootnud kõik äriühingud, välja arvatud aktsiaseltsi United Chemical Company Uralchem KCKK filiaal Kirovo-Tšepetskis (TARICi lisakoodid A522 (147) ja A999) (148):

Toote kirjeldus

CN-kood

TARICi kood

Kindlaksmääratud tollimaksumäär (eurodes tonni kohta)

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi

3102 29 00

10

32,71

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi

3102 60 00

10

32,71

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi

3102 90 00

10

32,71

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi, ilma fosfori- ja kaaliumisisalduseta

3105 10 00

10

32,71

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja/või kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on alla 3 massiprotsendi

3105 10 00

20

31,73

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja/või kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on vähemalt 3 massiprotsenti, kuid alla 6 massiprotsendi

3105 10 00

30

30,75

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja/või kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on vähemalt 6 massiprotsenti, kuid alla 9 massiprotsendi

3105 10 00

40

29,76

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja/või kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on 9–12 massiprotsenti

3105 10 00

50

28,78

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on alla 3 massiprotsendi

3105 20 10

30

31,73

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on vähemalt 3 massiprotsenti, kuid alla 6 massiprotsendi

3105 20 10

40

30,75

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on vähemalt 6 massiprotsenti, kuid alla 9 massiprotsendi

3105 20 10

50

29,76

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on 9–12 massiprotsenti

3105 20 10

60

28,78

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) on alla 3 massiprotsendi

3105 51 00

10

31,73

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) on vähemalt 3 massiprotsenti, kuid alla 6 massiprotsendi

3105 51 00

20

30,75

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) on vähemalt 6 massiprotsenti, kuid alla 9 massiprotsendi

3105 51 00

30

29,76

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) on 9–10,40 massiprotsenti

3105 51 00

40

29,31

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) on alla 3 massiprotsendi

3105 59 00

10

31,73

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) on vähemalt 3 massiprotsenti, kuid alla 6 massiprotsendi

3105 59 00

20

30,75

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) on vähemalt 6 massiprotsenti, kuid alla 9 massiprotsendi

3105 59 00

30

29,76

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) on 9–10,40 massiprotsenti

3105 59 00

40

29,31

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on alla 3 massiprotsendi

3105 90 20

30

31,73

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on vähemalt 3 massiprotsenti, kuid alla 6 massiprotsendi

3105 90 20

40

30,75

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on vähemalt 6 massiprotsenti, kuid alla 9 massiprotsendi

3105 90 20

50

29,76

Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on 9–12 massiprotsenti

3105 90 20

60

28,78

2.   Selleks et kaupade suhtes, mis on loetletud lõikes 1 ja toodetud aktsiaseltsi United Chemical Company Uralchem KCKK filiaalis Kirovo-Tšepetskis, dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldataks, peab aktsiaselts United Chemical Company Uralchem esitama liikmesriigi tollile kehtiva faktuurarve, millel on selle arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud avaldus järgmises sõnastuses: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud ja ekspordiks Euroopa Liitu müüdava [koguse] ammooniumnitraati on tootnud [aktsiaseltsi United Chemical Company Uralchem KCKK filiaal Kirovo-Tšepetskis, aadress] (TARICi lisakood A959) Venemaal. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide aktsiaseltsi United Chemical Company Uralchem KCKK filiaalis Kirovo-Tšepetskis toodetud ammooniumnitraadi liikide suhtes kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära, mida on nimetatud lõikes 1.

Artikkel 4

1.   Kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikult makstud või makstavat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (149) artikli 131 lõikele 2, vähendatakse artiklites 2 ja 3 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimisele.

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Nõukogu 16. augusti 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2022/95, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (EÜT L 198, 23.8.1995, lk 1).

(3)  Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 663/98, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2022/95, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (EÜT L 93, 26.3.1998, lk 1).

(4)  Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

(5)  Nõukogu 15. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 102, 18.4.2002, lk 1).

(6)  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 945/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3 (ELT L 160, 23.6.2005, lk 1).

(7)  Nõukogu 8. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 661/2008, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT L 185, 12.7.2008, lk 1).

(8)  Komisjoni 4. juuli 2008. aasta otsus 2008/577/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustused, mis pakuti seoses Venemaalt ja Ukrainast pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT L 185, 12.7.2008, lk 43).

(9)  Kohtuasi T-348/05.

(10)  Kohtuasi T-348/05 INTP.

(11)  Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 989/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 661/2008, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT L 278, 23.10.2009, lk 1).

(12)  Komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/629/EL, millega muudetakse otsust 2008/577/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustused, mis pakuti seoses Venemaalt pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT L 277, 11.10.2012, lk 8).

(13)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

(14)  Komisjoni 23. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 999/2014, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 280, 24.9.2014, lk 19).

(15)  Komisjoni 17. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/226, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 999/2014, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 41, 18.2.2016, lk 13).

(16)  Komisjoni 21. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/415, millega tühistatakse kahe eksportiva tootja hinnakohustuse heakskiit ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/577/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustus, mis pakuti seoses Venemaalt pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT L 75, 22.3.2016, lk 10).

(17)  Komisjoni 14. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1722, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise alusel rakendusmäärust (EL) nr 999/2014, millega kehtestatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 287, 15.11.2018, lk 3).

(18)  ELT C 53, 11.2.2019, lk 3.

(19)  Teade Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 318, 23.9.2019, lk 6).

(20)  Vastuse avalikustatud järeldustele esitasid ühiselt Venemaa Väetisetootjate Liit, Eurochemi kontsern ja Uralchemi kontsern.

(21)  Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse uurimine seoses kaebusega 577/2014/MDC, mis käsitleb Euroopa Komisjoni keeldumist andmast vastavalt nõukogu määrusele 1225/2009 juurdepääsu Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise taotlusele, punkt 14 (edaspidi „ombudsmani otsus“).

(22)  Vaidlus DS494, EL – kulude kohandamise metoodika II (Venemaa).

(23)  Komisjoni 8. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1688, millega kehtestatakse Venemaalt, Trinidadist ja Tobagost ning Ameerika Ühendriikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi segude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 258, 9.10.2019, lk 21).

(24)  Kohtuotsus, Üldkohus, 10. september 2008, JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu, T-348/05, EU:T:2008:327.

(25)  Hõlmab ammooniumnitraati, millele on lisatud toiteelemente fosforit ja/või kaaliumi (nii-öelda ebapuhas või stabiliseeritud ammooniumnitraat).

(26)  Kohtuotsus, Üldkohus, 9. juuli 2009, JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu, T-348/05 INTP, ECLI:EU:T:2009:261.

(27)  Venemaa Väetisetootjate Liit, EuroChemi kontsern (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot), aktsiaselts Uralchem, osaliselt avatud aktsiaselts Acron ja sellega seotud äriühingud.

(28)  Kohtuotsus, Üldkohus, 10. september 2008, JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T-348/05, EU:T:2008:327, punkt 64.

(29)  Kohtuotsus, Üldkohus, 9. juuli 2009, JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu, T-348/05 INTP, ECLI:EU:T:2009:261, punkt 8.

(30)  Igakuine impordistatistika, mis põhineb liikmesriikide tolli poolt alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt esitatud tegelikel andmetel.

(31)  Rakendusmäärus (EL) 2018/1722.

(32)  See ei hõlma Uralchemi Kirovo filiaali toodetud stabiliseeritud ammooniumnitraadi müüki, mille suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata.

(33)  Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014

(34)  Rakendusmäärus (EL) 2019/1688, põhjendus 56.

(35)  Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014, põhjendus 82.

(36)  https://www.acron.ru/en/the-geography-of-business/as-dbt/.

(37)  https://www.uralchem.com/about/assets/4644/.

(38)  Allikas: IFA, 2016 (vt läbivaatamistaotluse XXIX lisa).

(39)  Riikide 2019. aasta poolaastaaruanded WTO veebisaidil https://www.wto.org/english/tratop_e/adp_e/adp_e.htm.

(40)  Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014, põhjendus 154.

(41)  https://www.ceicdata.com/en/china/petrochemical-trade-fertilizer-quantity/cn-import-ammonium-nitrate (vaadatud 10. juulil 2020).

(42)  Rakendusmäärus (EL) 2018/1722, põhjendus 76.

(43)  Allikas: Fertecon (vt Venemaa Väetisetootjate Liidu 30. oktoobri 2019. aasta märkused, lk 18).

(44)  Vt läbivaatamistaotluse lisa 26 „Venemaa ammooniumnitraadi eksport ja import maailma riikidesse“.

(45)  Vt https://www.oecd.org/eurasia/countries/.

(46)  Allikas: IFA, 2016 (vt läbivaatamistaotluse 29. lisa).

(47)  Valitsuse 29. märtsi 2018. aasta määrus nr 532, mis on esitatud läbivaatamistaotluse 28. lisana.

(48)  Venemaa UANi eksportivad tootjad (sealhulgas Acron ja Eurochem) eksportisid 2017. aasta 1. juulist kuni 2018. aasta 30. juunini613 491 tonni UANi. Venemaalt pärit UANi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed suurendavad tõenäoliselt Venemaa tootjatele avalduvat survet eksportida muid lämmastikväetisi (sh ammooniumnitraati), et saavutada ekspordi soovitud 2 % suurenemine.

(49)  Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014, eelkõige põhjendused 72 ja 96.

(50)  Rakendusmäärus (EL) 2018/1722.

(51)  Rakendusmäärus (EL) 2018/1722, põhjendus 139.

(52)  Vt https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/535-2019-п#Text, vaadatud 15. oktoobril 2020.

(53)  Vt https://www.president.gov.ua/documents/1762018-24362, https://www.president.gov.ua/storage/j-files-storage/00/61/50/f5678abf43bcb17ce6b232500e9a7312_1529676085.pdf, vaadatud 15. oktoobril 2020.

(54)  Valitsuse 29. märtsi 2018. aasta määrus nr 532, mis on esitatud läbivaatamistaotluse 28. lisana.

(*1)  V.a Kirovost pärit stabiliseeritud ammooniumnitraadi import, mida need meetmed ei hõlma.

(*2)  Keskmine hind ei sisalda kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse.

(55)  Association Générale des Producteurs de Blé et autres céréales, Prantsusmaa (AGPB), Irish Farmers’ Association, Iirimaa (IFA).

(56)  AGPB, IFA.

(57)  Bloomberg; World Gas Intelligence; Maailmapank; spot TTF.

(58)  AGPB, IFA.

(59)  AGPB, IFA.

(60)  AGPB, IFA.

(61)  AGPB, IFA.

(62)  Rakendusmäärus (EL) 2018/1722.

(63)  AGPB, IFA.

(64)  AGPB, IFA.

(65)  Allikas: Maailmapanga toormehindade prognoos.

(66)  AGBP ja IFA märkused, mis esitati 21. aprillil 2020 (t20.003085) ja 5. oktoobril 2020 (t20.006054).

(67)  Allikas: Maailmapanga toormehindade prognoos.

(68)  AGBP ja IFA märkused, mis esitati 5. novembril 2019 (t19.005682).

(69)  AGBP ja IFA märkused, mis esitati 5. novembril 2019 (t19.005682).

(70)  Tegelikud ammooniumnitraadi hinnad liidus põhinesid valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud küsimustiku vastustel, kus müügihind esitati tehasehinna tasandil, s.o müügiväärtus ilma transpordikuludeta kliendi valdustesse, ilma käibemaksuta ning ilma kreeditarvete ja lubatud hinnasoodustusteta (arvel kohe maha arvestatud allahindlused).

(71)  Tarnitud ELi piirile.

(72)  AGBP ja IFA märkused, mis esitati 5. novembril 2019 (t19.005682).

(73)  AGBP ja IFA märkused, mis esitati 5. oktoobril 2020 (t20.006054).

(74)  AGBP ja IFA märkused, mis esitati 5. novembril 2019 (t19.005682).

(75)  Venemaa Väetisetootjate Liit, EuroChemi kontsern (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot) ja aktsiaselts Uralchem.

(76)  Ammooniumsulfaatnitraadi (AS) ja muude lämmastikväetiste (OSTRN) all esitatud mahud näitasid ainult hinnangulisi tarneid (= tarbimine – import), mida ei võetud arvesse, sest selles allikas esitatud import põhines kaheksakohalisel CN-koodil ja võis sisaldada ka muid tooteid (samal ajal kui komisjon kasutab kümnekohalist TARIC-koodi).

(77)  Venemaa Väetisetootjate Liidu, EuroChemi kontserni (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot) ja aktsiaseltsi Uralchem märkused üldise avalikustamisdokumendi kohta, t20.006223.

(78)  Maailmapanga toormehindade prognoos; AMIS Market Monitor, Fertilizers Outlook.

(79)  Maailmapanga toormehindade prognoos; AMIS Market Monitor, Fertilizers Outlook.

(80)  Maailmapanga toormehindade prognoos.

(81)  http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2410.

(82)  https://www.industry.gov.au/sites/default/files/adc/public-record/473-066_-_notice_-_adn_2019-057_-_findings_in_relation_to_a_dumping_investigation.pdf.

(83)  Kaheksakohalise CN-koodi tasand, mis hõlmab kõiki uurimisaluse tootega seotud koode.

(84)  Venemaa Väetisetootjate Liit, EuroChemi kontsern (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot) ja aktsiaselts Uralchem.

(85)  Nagu on märgitud huvitatud isikutele kättesaadavas küsimustiku vastuses, t19.006120.

(86)  EU Agricultural Markets Briefs „Fertilisers in the EU“, Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, t20.004387.

(87)  Euroopa gaasiturgude kvartaliaruanne, kd 4, 2019. aasta neljas kvartal, Euroopa Komisjon, energeetika peadirektoraat, t20.003589.

(88)  Venemaa Väetisetootjate Liit, EuroChemi kontsern (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot), aktsiaselts Uralchem ja Acroni kontsern.

(89)  Rakendusmäärus (EL) 2019/1688.

(90)  Venemaa Väetisetootjate Liit, EuroChemi kontsern (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot) ja aktsiaselts Uralchem.

(91)  Kontserni aastaaruannetest nähtub, et selle kontserni tulu (ligikaudu 75 % tulust saadi väetiste kogumüügist) Ladina-Ameerikas moodustas vähem kui 10 % kontserni kogutulust.

(92)  Kui eksportivate tootjatega seotud ELis asuvate müügiüksuste müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit ega ka krediidikulusid ei arvataks maha, oleksid hinna allalöömise marginaalid endiselt vahemikus 8–28 %.

(93)  Valitsuse 29. märtsi 2018. aasta määrus nr 532.

(94)  9,5 miljonilt tonnilt 2016. aastal 11,7 miljonile tonnile 2020. aastal ja 12,3 miljonile tonnile 2025. aastal.

(95)  Impordi maht enam kui 2 miljonit tonni.

(96)  Koostööd teinud Venemaa äriühingute suurim eksporditurg oli Ladina-Ameerika. Koostööd teinud äriühingute Ladina-Ameerikasse suunatud impordi hinnad olid madalamad kui ELi suunatud impordi hinnad.

(97)  Riikide 2019. aasta poolaastaaruanded WTO veebisaidil https://www.wto.org/english/tratop_e/adp_e/adp_e.htm.

(98)  Venemaa Väetisetootjate Liit, EuroChemi kontsern (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot), aktsiaselts Uralchem ja Acroni kontsern.

(99)  Võrdlus tehti pärast esitatud ammooniumnitraadi spot-hindade kohandamist tehasehinna tasemele.

(100)  Kasutades näiteks ühe valimisse kaasatud Venemaa tootja tarnekulusid, mis täpsustati nende isikute esitatud märkustes, Venemaa Väetisetootjate Liidu, EuroChemi kontserni (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot) ja aktsiaseltsi Uralchem märkused üldise avalikustamisdokumendi kohta, t20.006223.

(101)  Venemaa Väetisetootjate Liit, EuroChemi kontsern (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot) ja aktsiaselts Uralchem.

(102)  Analüüs põhineb Eurostati (kaheksakohalise CN-koodi tasand) ja Unicom Trade’i (kuuekohalise CN-koodi tasand) statistikal, mis hõlmab muid tooteid peale uurimisaluse toote.

(103)  Kulud vahemikus 40–50 eurot tonni kohta, nagu teatasid selle väite esitanud huvitatud isikud.

(104)  Tasuvushind on hind, mis kataks tootmiskulud, st läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks määratud 198 eurot tonni kohta.

(105)  Toimik t20.005622.

(106)  Allikas: Maailmapanga toormehindade prognoos, maagaasi hind Euroopas on 2016. ja 2023. aastal 4,6 USA dollarit miljoni Briti soojusühiku kohta.

(107)  Venemaa Väetisetootjate Liidu, EuroChemi kontserni (aktsiaselts Nevinnomyssky Azot, aktsiaselts Azot) ja aktsiaseltsi Uralchem märkused üldise avalikustamisdokumendi kohta, t20.006223.

(108)  Most Favoured Nation ehk enamsoodustusrežiim.

(109)  Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014.

(110)  Allikas: kasutajate ühenduste ärakuulamine, t19.005682, 8. november 2019.

(111)  Allikas: põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN), Farm Economy Focus by sector, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, https://agridata.ec.europa.eu/; t20.004226/t20.004250.

(112)  Põllukultuuridega seotud erikulud koosnevad väetiste (sh ammooniumnitraat), seemnete, pestitsiidide ja söödaga seotud kuludest (edaspidi ka „toorainekulud“).

(113)  Põllumajandusettevõtte kogukulud/kõik sisendid koosnevad põllukultuuridega seotud erikuludest (toorainekuludest), tööjõukuludest ja üldkuludest (sh amortisatsioon).

(114)  Viimane majandusaasta – 2018. aasta. Allikas: kahe põllumajandustootja vastused küsimustikule.

(115)  Vastavalt andmetele, mille koostööd teinud põllumajandustootjad, kes on spetsialiseerunud teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele, esitasid oma vastustes dumpinguvastaseid meetmeid käsitlevale küsimustikule.

(116)  Viimane majandusaasta – 2018. aasta.

(117)  Viimane majandusaasta – 2018. aasta.

(118)  Allikas: kasutajate ühenduste esitatud märkused, t19.005682.

(119)  Seemnetega seotud kulude osakaal suurenes 2014.–2018. aastal 7,1 %-lt 7,5 %-le; teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud ELi põllumajandusettevõtetes suurenesid palgad, rent ja intressid samal ajavahemikul 17,7 %-lt 19,2 %-le.

(120)  Põllumajanduse arvepidamine, t20.004550.

(121)  Viimane majandusaasta – 2018. aasta.

(122)  Allikas: kasutajate ühenduste esitatud märkused, t19.005682.

(123)  AGPB, IFA.

(124)  Allikas: kasutajate ühenduste ärakuulamine, t19.005799, 15. november 2019.

(125)  Allikas: kasutajate ühenduste ärakuulamine, t19.005682, 15. november 2019. Tuleb märkida, et eelhinnangud on seotud 2018. ja 2019. aastaga, st nüüdseks minevikuga. Ühendused ei esitanud nende kahe aasta kohta mingeid tegelikke andmeid.

(126)  Allikas: „Agricultural and farm income“ („Põllumajanduslik ja põllumajandusettevõtte tulu“), põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandusettevõtte ökonoomika üksus, t20.003213.

(127)  Allikas: Farm Economy Focus by sector, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, https://agridata.ec.europa.eu/; t20.004226.

(128)  Viimane majandusaasta – 2018. aasta. Allikas: kahe põllumajandustootja vastused küsimustikule.

(129)  Põhineb liidu turu liidu tootmisharu küsitud ammooniumnitraadi hinna (allikas: valimisse kaasatud tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused) ja kõigi ELi taimekasvatusettevõtete, samuti teravilja-, õliseemne- ja valgurikaste taimede kasvatamisele spetsialiseerunud ELi ja Prantsusmaa põllumajandusettevõtete tulu võrdlusel (allikas: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat).

(130)  AGPB, IFA.

(131)  Allikas: „EU agricultural outlook for markets and income 2019 – 2030“ („ELi põllumajandusturgude ja põllumajandustulu väljavaated aastatel 2019–2030“), põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, Euroopa Komisjon.

(132)  AGPB, IFA.

(133)  Põllumajandustootjate sissetulek on tulu, millest on maha arvatud palgatud tööjõu kulud, makstud intressid ja makstud rent ning mis on põllumajandustootja tulu tema enda tööjõu, maa ja kapitali kasutamise eest.

(134)  Allikas: Euroopa Väetisetootjate Liidu ärakuulamine, t19.005516, 24. oktoober 2019.

(135)  AGPB, IFA.

(136)  AGPB, IFA.

(137)  Allikas: „Agricultural and farm income“ („Põllumajanduslik ja põllumajandusettevõtte tulu“), põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandusettevõtte ökonoomika üksus, t20.003213.

(138)  AGPB, IFA.

(139)  AGPB ja IFA märkused, t19.005828.

(140)  COPA (Professionaalsete Põllumajandusorganisatsioonide Komitee), Cogeca (Euroopa Liidu Põllumajandusühistute Liit).

(141)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, B-1049 Brussels, Belgium.

(142)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(143)  Komisjoni 9. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1317 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 309, 23.9.2020, lk 1).

(144)  Avatud aktsiaseltsi Azot, Novomoskovsk, Venemaa või avatud aktsiaseltsi Nevinnomyssky Azot, Nevinnomyssk, Venemaa toodetud kaubad.

(145)  Aktsiaseltsi United Chemical Company Uralchem Kirovo-Tšepetskis asuva filiaali KCKK toodetud kaubad.

(146)  Kõik muud äriühingud.

(147)  Avatud aktsiaseltsi Azot, Novomoskovsk, Venemaa või avatud aktsiaseltsi Nevinnomyssky Azot, Nevinnomyssk, Venemaa toodetud kaubad.

(148)  Kõik muud äriühingud.

(149)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).


Top

avalikgif