ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Nõukogu rakendusotsus (EL) 2020/1351, 25. september 2020, millega antakse Läti Vabariigile määruse (EL) 2020/672 alusel ajutist toetust töötuseriski leevendamiseks COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras
Euroopa Liidu Nõukogu 25.09.2020 otsus number 1351; jõustumiskuupäev

redaktsioon

29.9.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/38


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1351,

25. september 2020,

millega antakse Läti Vabariigile määruse (EL) 2020/672 alusel ajutist toetust töötuseriski leevendamiseks COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. mai 2020. aasta määrust (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) (1), eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

7. augustil 2020 taotles Läti liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on kaasa toonud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Läti on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Läti valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 7,3 % ja 43,1 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Läti SKP 2020. aastal 7 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Läti tööjõust. See on kaasa toonud Läti avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, nagu töökatkestuse hüvitamise kava ja sellega seotud toetuskavad (tööseisakuhüvitis ja töötajate lisatasu laste eest), eksporditööstuse palgatoetuste kava ning meditsiini- ja kultuuritöötajate palgatoetused, tervisega seotud kulutused isikukaitsevahenditele ja COVID-19-ga seotud haigushüvitised, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–7.

(4)

Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse määrusega nr 179 (vastu võetud 31. märtsil 2020) „COVID-19 levikust mõjutatud füüsilisest isikust ettevõtjate töökatkestuse hüvitiste kohta“ ja määrusega nr 165 (vastu võetud 26. märtsil 2020) „COVID-19 põhjustatud kriisist mõjutatud tööandjate kohta, kellel on õigus saada töökatkestuse hüvitist, ja maksude hilinenud maksete osamaksetena tasumist või nende tähtaja pikendamist kuni kolmeks aastaks“ on ette nähtud töökatkestuse hüvitamise kava. Kava alusel makstakse palka erasektori ettevõtete palgatöötajatele, kes on saadetud sundpuhkusele. Toetus katab olenevalt ettevõtte suurusest 50–75 % töötaja palgast ning selle ülempiir on 700 eurot töötaja kohta kuus. Töökatkestuse hüvitamise kava täiendamiseks on ette nähtud sellega seotud tööseisakuhüvitiste kava ja töötajate lisatasu laste eest. Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse määruse nr 236 „COVID-19 levikust mõjutatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töökatkestuse lisahüvitiste kohta“ kohaselt on tööseisakuhüvitiste kava alusel ette nähtud miinimumhüvitis sundpuhkusele saadetud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes neist olenematutel põhjustel ei vasta toetuse saamise tingimustele töökatkestuse hüvitamise kava alusel või kes saavad sellest toetust alla 180 euro.

Hüvitis tagab toetuse miinimumtaseme, kindlustades, et kõik töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad hüvitist vähemalt 180 eurot kuus. Laste eest makstava lisatasu kavaga antakse täiendavat toetust sundpuhkusele saadetud palgatöötajatele, kellel on ülalpeetavad lapsed. Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks, kuna sellega antakse töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele sissetulekutoetust, mis aitab katta lastehoiukulusid koolide sulgemise ajal ning seega võimaldab vanematel töötamist jätkata, hoides ära töösuhte ohtu sattumise.

(5)

Aruandes „Teabearuanne COVID-19 kriisist ülesaamiseks ja majanduse elavdamiseks võetavate meetmete kohta“ on ette nähtud turismi- ja eksporditööstuse palgatoetuste kava, mis jätkab töökatkestuse hüvitamise kava konkreetselt turismi- ja eksporditööstuses. Meetmest toetuse saamiseks peab toetusesaaja tõendama, et vahendeid kasutatakse palgakulude katmiseks.

(6)

Ametiasutused on ette näinud kaks palgatoetuse makset, mis on mõeldud meditsiini- ja kultuuritöötajatele. Vastavalt Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud seadusele „Meetmeid riigile avalduva ohu ennetamiseks ja ärahoidmiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks seoses COVID-19 levikuga“ ja seadusele „COVID-19 leviku tagajärgede leevendamise kohta“ ning valitsuse määrusele nr 303 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Ettenägematute kulude reserv““ antakse palgatoetuse maksetega toetusi meditsiini- ja kultuuritööstusele, et toetada töötasu maksmist ajal, mil töötajad on sundpuhkusel. Mõlema kava kohta kehtib tingimus, et toetusi tuleb kasutada palgakulude katmiseks.

(7)

Läti on kehtestanud ka kaks tervisemeedet. Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse määruste nr 79, 118 ja 220 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Rahalised vahendid hädaolukordadeks““ alusel on ametiasutused suurendanud tervishoiuga seotud kulutusi isikukaitsevahenditele ja muudele meditsiinitarvetele, et tagada avaliku sektori palgatöötajate, eelkõige tervishoiutöötajate tervis ja ohutus. Peale selle on valitsusasutused Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse 9. juuni 2020. aasta määruse nr 380 „Esmatähtsate institutsioonide ja vajaduste nimekirja kantud institutsioonide epidemioloogilise ohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid käsitlevad eeskirjad“ alusel maksnud COVID-19-ga seotud haigushüvitisi, millega maksti haiguspuhkuse toetust inimestele, kes pidid töölt puuduma eneseisolatsiooni või karantiini tõttu. Tavaliselt peaks osa haigushüvitisest maksma tööandja, kuid selle kava alusel tasus kõik kulud riik.

(8)

Läti vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Läti on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 212 808 280 euro võrra otseselt seoses töökatkestuse hüvitamise kava ja sellega seotud toetuskavade ning eksporditööstuse, meditsiinitöötajate ja kultuuritööstuse palgatoetuste kavadega. See kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Läti ettevõtjatest ja tööjõust. Läti kavatseb suurenenud kulusid rahastada 20 108 280 euro ulatuses oma vahenditest.

(9)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Lätiga konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, mida on kirjeldatud 7. augusti 2020. aasta taotluses.

(10)

Seetõttu tuleks Lätile anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(11)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(12)

Läti peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Läti neid kulutusi teinud.

(13)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Läti olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Läti vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

1.   Liit annab Lätile laenu kuni 192 700 000 eurot. Laenu maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg on 15 aastat.

2.   Käesoleva otsuse alusel antav finantsabi on kättesaadav 18 kuu jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

3.   Komisjon teeb liidu finantsabi Lätile kättesaadavaks kõige rohkem kaheksa osamaksena. Osamakse võidakse välja maksta ühes või mitmes osas. Esimese osamakse osade tagasimaksetähtaeg võib olla pikem kui lõikes 1 osutatud maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg. Sellisel juhu määratakse edasiste osade tagasimaksetähtajad kindlaks nii, et pärast kõikide osamaksete väljamaksmist ei ületataks lõikes 1 osutatud maksimaalset keskmist tagasimaksetähtaega.

4.   Esimene osamakse makstakse välja määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 sätestatud laenulepingu jõustumisel.

5.   Läti tasub iga osamakse eest määruse (EL) 2020/672 artiklis 4 osutatud liidu rahastamiskulud ning kõik sellest rahastamisest tulenevad muud tasud, kulud ja väljaminekud, mis liidul tekivad seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase laenu andmisega.

6.   Osamaksete suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse otsustab komisjon.

Artikkel 3

Läti võib rahastada järgmisi meetmeid:

a)

töökatkestuse hüvitamise kava, mis on ette nähtud valitsuse määrusega nr 179 (vastu võetud 31. märtsil 2020) „COVID-19 levikust mõjutatud füüsilisest isikust ettevõtjate töökatkestuse hüvitiste kohta“ ja nr 165 (vastu võetud 26. märtsil 2020) „COVID-19 põhjustatud kriisist mõjutatud tööandjaid, kellel on õigus saada töökatkestuse hüvitist, ja maksude hilinenud maksete osamaksetena tasumist või nende tähtaja pikendamist kuni kolmeks aastaks“;

b)

tööseisakuhüvitis, mis on ette nähtud valitsuse määruses nr 236 „COVID-19 levikust mõjutatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töökatkestuse lisahüvitiste kohta“;

c)

laste eest töötajatele makstav lisatasu, mis on ette nähtud valitsuse korralduses nr 178 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Rahalised vahendid hädaolukordadeks““;

d)

turismi- ja eksporditööstuse palgatoetuste kava, mis on ette nähtud teabearuandes „COVID-19 kriisist ülesaamiseks ja majanduse elavdamiseks võetavate meetmete kohta“;

e)

palgatoetuse maksed meditsiinitöötajatele ja kultuuritööstusele, nagu on ette nähtud seadusega „Meetmed riigile avalduva ohu ennetamiseks ja ärahoidmiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks seoses COVID-19 levikuga“ ja seadusega „COVID-19 leviku tagajärgede leevendamise kohta“ ning valitsuse korraldusega nr 303 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Ettenägematute kulude reserv““;

f)

tervishoiuga seotud kulutused isikukaitsevahenditele, nagu on sätestatud valitsuse korraldustes nr 79, 118 ja 220 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Rahalised vahendid hädaolukordadeks““;

g)

COVID-19-ga seotud haigushüvitised, 9. juuni 2020. aasta mis on sätestatud valitsuse 9. juuni 2020. aasta määruses nr 380 „Esmatähtsate institutsioonide ja vajaduste nimekirja kantud institutsioonide epidemioloogilise ohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid käsitlevad eeskirjad“.

Artikkel 4

Läti teavitab komisjoni kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest hiljemalt 30. märtsiks 2021 ja seejärel iga kuue kuu järel, kuni kavandatud avaliku sektori kulutused on täielikult tehtud.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Käesolev otsus jõustub selle adressaadile teatavakstegemise päeval.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. september 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ROTH


(1)  ELT L 159, 20.5.2020, lk 1.


Top