(1)

Kreeka taotles 6. augustil 2020 liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Kreeka on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadise prognoosi kohaselt oleks Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 6,4 % ja 196,4 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suve vaheprognoosi kohaselt väheneb Kreeka SKP 2020. aastal 9 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Kreeka tööjõust. See on kaasa toonud Kreeka avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses erihüvitisega, mida makstakse erasektori töötajatele, kelle töölepingud on kriisi tõttu peatatud, nende sotsiaalkindlustusmaksetega peatamise ajal, FIEdest kutsetöötajatele makstava erihüvitisega, lühendatud tööaja kavaga ning tööandja sotsiaalkindlustusmaksetega teenindussektori hooajaettevõtete töötajatele, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–8.

(4)

Täpsemalt on Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „14. märtsi 2020. aasta õigusaktiga“ (2) kehtestatud erihüvitis erasektori töötajatele, kelle töölepingud on peatatud. Selle meetme eesmärk on kaitsta tööhõivet äriühingutes, mis peatavad oma tegevuse riigi korralduse tõttu või kuuluvad majandussektoritesse, mida COVID-19 puhang tugevalt mõjutab, ning meetmega on nähtud ette 534 euro suurune igakuine eritoetus töötajatele, kelle töölepingud on 2020. aasta märtsi keskpaigast alates peatatud. Toetuse saamise eeltingimusena peab tööandja säilitama töösuhte sama paljude töötajatega (st samade töötajatega) veel sama kauaks, kui tööleping on olnud enne peatatud.

(5)

Peale selle on riik tasunud põhjenduses 4 osutatud erihüvitist saavate töötajate sotsiaalkindlustusmakseid. Toetuse saamise eeltingimusena peab tööandja säilitama töösuhte sama paljude töötajatega (st samade töötajatega) veel sama kauaks, kui tööleping on olnud enne peatatud.

(6)

Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „20. märtsi 2020. aasta õigusaktiga“ (3) on kehtestatud FIEdest kutsetöötajate (ökonomistid, raamatupidajad, insenerid, juristid, arstid, õpetajad ja teadustöötajad) erihüvitis. Meetmega on nähtud ette 600 euro suurune ühekordne erihüvitis, mida makstakse nimetatud kutsetöötajatele 2020. aasta aprillis või juunis.

(7)

Lühendatud tööaja kava, mida kohaldatakse 2020. aasta 15. juunist15. oktoobrini kõikides äriühingutes (lennunduses võidakse seda kohaldada 2020. aasta lõpuni), on kehtestatud „seaduse nr 4690/2020“ (4) alusel, nagu osutatud Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluses. Abikõlblikud on need äriühingud, mille käive on vähenenud vähemalt 20 %, ja meetme kohaselt võib vähendada töötajate iganädalast tööaega kuni 50 % võrra, aga töösuhe peab säilima. 2020. aasta 15. juunist30. juunini katab riik 60 % töötaja netotöötasust ja tööandja sotsiaalkindlustusmaksetest, mida oleks tulnud maksta töötamata tundide eest. 2020. aasta 1. juulist alates katab riik 100 % tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksetest ning 60 % netotöötasust, mida oleks tulnud maksta töötamata tundide eest.

(8)

Samuti on riik võtnud Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „seadusega nr 4714/2020“ (5) endale kohustuse rahastada hooajaettevõtete töötajate sotsiaalkindlustusmakseid. Meede on teenindussektori hooajaettevõtete jaoks ehk ettevõtetele, kelle käibest 50 % tekib aasta kolmandas kvartalis (2019. aasta andmete põhjal), ning selle eesmärk on rahastada tööandja sotsiaalkindlustusmakseid 2020. aasta juulis, augustis ja septembris tingimusel, et ettevõtjad säilitavad sama arvu töötajaid, mis neil oli 30. juuni 2020. aasta seisuga.

(9)

Kreeka vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Kreeka on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 2 728 000 000 euro võrra. See on järsk ja oluline kasv, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Kreeka ettevõtetest ja tööjõust.

(10)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Kreekaga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsku ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 6. augusti 2020. aasta taotluses osutati.

(11)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Kreekal tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(12)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(13)

Kreeka peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Kreeka neid kulutusi teinud.

(14)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Kreeka olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,