Toetuse andmise tingimused meetme "Üleujutusriski maandamine“ ehituslike tegevuste elluviimiseks

Vastu võetud 22.09.2020 nr 45
RT I, 24.09.2020, 1
jõustumine 27.09.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse perioodi 2018–2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadava tulu riigi eelarvestrateegias määratud meetme "Üleujutusriski maandamine“ (edaspidi meede) ehituslikeks tegevusteks toetuse andmise tingimused ja kord.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärk on ära hoida või vähendada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

§ 3.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames toetatakse tegevusi, mida tehakse avalikes huvides.

  (2) Meetmest toetatakse tegevusi järgmistel aladel:
  1) veeseaduse mõistes üleujutusega seotud riskipiirkondades, mis on avalikustatud kehtivas üleujutusega seotud riskide maandamiskavas (edaspidi maandamiskava);
  2) aladel, mis jäävad üleujutusega seotud riskipiirkonnast välja, kuid kus tehtavad tegevused vähendavad üleujutusega seotud riske üleujutusega seotud riskipiirkondades;
  3) aladel, millel on uuringuga tuvastatud oluline üleujutusega seotud risk (varem esinenud või tulevikus esinev) ja mis vastab üleujutusega seotud riskipiirkonna määramise kriteeriumitele.

  (3) Meetmest toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskava meetmekavas kirjeldatud järgmisi tegevusi:
  1) tiheasustusaladel sademevee hajutamiseks ning vee pinnasesse sidumise soodustamiseks loodusliku veesidumismeetme ehituslikud tegevused;
  2) loodusliku hüdromorfoloogia veesidumismeetme rakendamiseks sademevee hajutamist ning vee pinnasesse imbumist soodustavad ehituslikud tegevused;
  3) maaparandussüsteemide ja muude kuivendussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine;
  4) äravoolu soodustavad, veetaset alandavad, kõrgveetekke võimalusi vähendavad ehitustehnilised tegevused;
  5) muud ehituslikud tegevused, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 loetletud ehituslikest tegevustest toetatakse ainult selliseid sobivaid lahendusi, mille mõju piirkonnas on suurim, arvestades rakendamise kulu ühiku kohta. Ehituslike lahenduste alternatiivide võrdluses peab taotleja võtma arvesse investeeringu maksumust, ekspluatatsioonikulusid ning tehniliste lahenduste rakendamise mõjusid, sealhulgas mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtusele ja majandustegevusele.

  (5) Meetmest toetatakse tegevusi, milles on arvesse võetud kehtivat vesikonna veemajanduskava ning selles kehtestatud veekogumite keskkonnaeesmärke. Projektis peab olema välja töötatud lahendus, mis ei mõjuta veekogumi seisundit või mille kohta on veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes täidetud veeseaduse §-de 38–42 nõuded.

§ 4.   Riigiabi andmise reeglite kohaldumine

  (1) Määruse § 3 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks riigiabi ega vähese tähtsusega abi ei anta.

  (2) Kui määruse § 3 lõike 3 punkti 5 alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse "Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) tingimusi (edaspidi Euoopa Komisjoni 2012/21/EL otsus).

  (3) Kui määruse § 3 lõike 3 punkti 5 alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel komisjoni 25. aprilli 2012. a määruse (EÜ) nr 360/2012 "Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes“ tingimusi.

  (4) Lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi andmisel ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot.

  (5) Lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abina toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artiklis 2 lõigetes 6-8 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid riigiabi või muu vähese tähtsusega abiga.

  (6) Riigiabi või vähese tähtsusega abi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.06.2014, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) artikli 2 punkti 18 mõistes.

§ 5.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus algab ja lõpeb ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.

  (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem taotluse rahuldamise otsusest ning lõpp ei või olla hilisem kui vabariigi valitsuse 08.11.2016 määruses nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013‒2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ sätestatud enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõpptähtaeg.

  (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. Lõppmakse võib teha pärast abikõlblikkuse perioodi, kuid selle aluseks olevad kulud peavad olema tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil.

§ 6.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on järgmised §-s 2 loetletud eesmärkide saavutamiseks §-s 3 nimetatud tegevuste elluviimise kulud:
  1) paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud tegevuste ehituslikud kulud;
  2) projekti juhtimisteenuse kulu või projektijuhi personalikulu;
  3) paragrahvi 3 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja ostmise või kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kulu;
  4) põhiprojekti ja tööprojekti koostamise kulu;
  5) õigusnõustamise tasu, notaritasu, riigilõiv, tehnilise või finantsekspertiisi kulu ning raamatupidamiskulu, kui need on otseselt seotud § 3 lõikes 3 nimetatud tegevusega või vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või elluviimiseks;
  6) omanikujärelevalve teenuse kulud.

  (2) Abikõlblikele kuludele kehtivad järgmised piirangud:
  1) kulud määruse § 3 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja või hoonestusõiguse ostmiseks, sealhulgas asjakohased tasud ja lõivud, võivad moodustada maksimaalselt 15% projekti abikõlblikest kuludest;
  2) projektijuhtimise kulu on abikõlblik kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) eelprojekti koostamise, keskkonnamõju hindamise ja muud sobiva ehitusliku või tehnilise lahenduse väljaselgitamise kulud;
  2) enne taotluse rahuldamise otsust tekkinud kulud.

§ 7.   Taotlusvooru eelarve ja toetuse osakaal

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga.
[RT I, 13.07.2023, 1 - jõust. 16.07.2023]

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% projekti abikõlblikest kuludest ning toetuse saaja omafinantseering katab vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Projekti maksimaalne toetussumma on 800 000 eurot ilma käibemaksuta.

  (4) Toetuse summa ja maksimaalne toetuse osakaal määratakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (5) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib Kliimaministeerium taotlusvooru eelarvet sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) ettepanekul suurendada.
[RT I, 13.07.2023, 1 - jõust. 16.07.2023]

§ 8.   Taotlusvooru avamine ja lõppemine

  (1) Toetust antakse voorupõhiselt. KIK avaldab informatsiooni taotlusvooru avamise ja vooru lõpptähtaja kohta kahes üleriigilises päevalehes ja enda veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

  (2) Taotlusvooru avab KIK.

3. peatükk Taotlejale, taotlusele ja projektile esitatavad nõuded

§ 9.   Taotleja

  (1) Toetust saab taotleda kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.

  (2) Paragrahvi 3 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks saab taotleda toetust ka ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele 100%-liselt kuuluv vee-ettevõtja. Taotleja peab olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks ja taotlejale peab kuuluma projekti piirkonna veemajandustaristu. Vee-ettevõtja määramisel peavad olema täidetud Euroopa Komisjoni 2012/21/EL otsuse nõuded.

§ 10.   Projektile esitatavad nõuded

  (1) Toetuse abil ellu viidud projekt peab andma panuse maandamiskava eesmärkide saavutamisse ja meetmekava tegevustesse.

  (2) Projekti ehituslik tegevus peab toimuma taotleja omandis oleval maal või maaomaniku nõusolekul.

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe projekti elluviimiseks ühe taotluse.

  (2) Taotluses tuleb märkida:
  1) taotleja nimi ja tema esindaja kontaktandmed;
  2) projekti eesmärk ja oodatav tulemus ning tulemuse seotus §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgiga;
  3) kavandatava ehitusliku tegevuse mõju, sealhulgas mõjutatud elanike arv, milliseid riske maandatakse ja millist maandamiskava meedet projektiga ellu viiakse;
  4) lisateave, kui taotleja taotleb või on saanud projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  5) toetuse kasutamise ajakava.

  (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
  1) paragrahvi 3 lõike 3 punktides 1–4 loetletud ehituslike tegevuste eelprojekt. Eelprojekt peab muu hulgas sisaldama sobiva tehnilise lahenduse alternatiivide võrdlust, lähtudes tulu-kuluanalüüsist, ülevaadet ehitustööde materjalidest ja mahtudest, projekti piirkonna ülevaadet, olemasolevate rajatiste kirjeldust, ehituslike lahenduste eskiisjooniseid ja muud asjassepuutuvat informatsiooni;
  2) projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki, ehitise või selle olulise osa omandi kuuluvust või kasutusõigust tõendav dokument;
  3) paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud maaomanike nõusolekud;
  4) projekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui selle andmise vajalikkus tuleneb Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sisaldab ka mõjuhinnangut veekogude/veekogumite seisundile;
  5) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järelduste ning aruande heakskiitmise otsusega, kui projektiga kavandatavatel tegevustel on oluline keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 järgi või kui keskkonnamõju hindamise vajalikkus tuleneb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangust;
  6) Keskkonnaameti arvamus projekti tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohta, kui projekti tegevuste kohta on koostatud keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnang. Arvamusest peab selguma, kas taotluses planeeritud tegevuste elluviimiseks on vaja hinnata keskkonnamõju;
  7) kui keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ei ole vajalik, siis esitatakse keskkonnamõju lühikirjeldus ja keskkonnaameti arvamus keskkonnamõju eelhinnangu vajalikkuse kohta;
  8) kui käesoleva määruse § 3 lõike 3 punktides 1–4 loetletud tegevus mõjutab veekogumi seisundit või seab ohtu kehtiva veemajanduskava keskkonnaeesmärgid, esitatakse keskkonnaluba või viidatakse veemajanduskavale, milles on määratud ja põhjendatud veeseaduse §-de 40–42 veekaitse eesmärkide saavutamise erandid;
  9) kui käesoleva määruse § 3 lõike 3 punktides 1–4 loetletud tegevus mõjutab veekogumi seisundit või seab ohtu kehtiva veemajanduskava keskkonnaeesmärgid, esitab taotleja negatiivse mõju leevendamise meetmete kirjelduse ning seireprogrammi;
  10) taotleja kinnituskiri omafinantseeringu olemasolu kohta ja valmisoleku kohta projekti rahastamiseks kavandatud ulatuses;
  11) Muinsuskaitseameti arvamus projekti kohta, kui taotlusega planeeritav tegevus mõjutab muinsuskaitsealust objekti;
  12) Põllumajandusameti arvamus projektile, kui taotlusega kavandatud tegevus toimub maaparandussüsteemil;
  13) kui taotleja kavandatud tegevus vastab § 3 lõike 1 punktile 3, esitatakse vastav uuring;
  14) dokumendid või viited dokumentidele Euoopa Komisjoni 2012/21/EL otsuse artikli 4 tähenduses, millega on antud ettevõtjale õigus üldist majandushuvi pakkuvat teenust taotlusega hõlmatud piirkonnas osutada.

§ 12.   Taotleja kohustused ja õigused

  (1) Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama taotluses esitatud teabe vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama KIKi nõudmisel lisateavet määratud tähtaja jooksul;
  3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks kavandatava tegevuse asukohas;
  4) teavitama viivitamata KIKi taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  5) tõendama mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust.

  (2) Taotlejal on õigus saada käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja nõuete kohta KIKilt selgitusi.

4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine

§ 13.   Taotluse menetlemine

  (1) Toetust taotletakse, taotlust menetletakse, otsused tehakse teatavaks, toetuse kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse E-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte toimetatuks.

  (2) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsustab, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide järelevalvet teeb KIK.

§ 14.   Taotluse esitamine

  (1) Taotleja esitab taotluse koos lisadokumentidega KIKile E-toetuse keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt taotlusvooru viimasel päeval.

  (2) Taotlusvooru tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral tähtaega ei ennistata ja taotlus tagastatakse taotlejale läbi vaatamata.

§ 15.   Taotluse esmane kontroll

  KIK kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-des 3 ja 11 sätestatud nõuetele 20 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest arvates. Puuduste tuvastamisel teavitab KIK sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 kalendripäeva.

§ 16.   Taotluse hindamine ja hindamiskomisjon

  (1) KIK moodustab hindamiskomisjoni projektide hindamiseks. Komisjoni kuuluvad KIKi ja Kliimaministeeriumi esindajad. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse eksperte.
[RT I, 13.07.2023, 1 - jõust. 16.07.2023]

  (2) Hindamiskomisjon hindab määruse § 3 lõikes 3 nimetatud tegevustega seotud vastavaks tunnistatud projekte järgmiste kriteeriumite alusel:
  1) projekti sisuline vajalikkus (osatähtsus 20%) – hinnatakse projekti seost üleujutusega seotud riskipiirkonnale määratud üleujutuse liigiga;
  2) projekti mõju suurus (osatähtsus 10%) – hinnatakse projektiga mõjutatavat inimeste arvu, lähtudes 0,1% üleujutuse tõenäosusstsenaariumist;
  3) projekti seotus riskipiirkonnaga, kus kavandatakse tegevusi (osatähtsus 10%);
  4) projekti eesmärkide sisuline realiseeritavus kavandatud tegevuste raames (osatähtsus 12%);
  5) projekti kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne eelarveline teostatavus (osatähtsus 12%). Hinnatakse, kas projektis kulud on vajalikud ja kas need kulutused on mõistlikud selleks, et jõuda püstitatud eesmärkideni ning tulemusteni;
  6) projekti kohustuslikule omafinantseeringu määrale lisanduv täiendava rahalise omafinantseeringu määr, mis leitakse osakaaluna projekti abikõlblike kulude maksumusest (osatähtsus 6%);
  7) projekti jätkusuutlikkus pärast projekti lõppemist ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine (osatähtsus 15%);
  8) projekti planeeritavate tegevuste positiivne või võimalikult väike negatiivne keskkonnamõju (osatähtsus 15%).

  (3) Hindamiskomisjon annab iga hindamiskriteeriumi alusel kuni 4 hindepunkti, lähtudes hindamiskriteeriumite väärtuste kirjeldustest (lisa). Projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumite osatähtsusega korrutatud hindepunktide liitmisel.

  (4) KIK moodustab projektide koondhinnete alusel projektide nimekirja, järjestades projektid alates suurima koondhinde saanud projektist.

  (5) Võrdse koondhinde korral eelistatakse nimekirjas projekti, mis sai sisulise vajalikkuse eest rohkem punkte.

§ 17.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 kalendripäeva jooksul vooru sulgemise kuupäevast arvates. Menetluse tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra.

  (2) Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele ning projekt asetub pingereas eelarvega kaetud positsioonile, teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus;
  5) toetussumma ja selle osakaal abikõlblikest kuludest;
  6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on § 4 lg 2 või lg 3 tähenduses antava abiga;
  7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
  8) projekti abikõlblikkuse periood;
  9) toetuse saaja kohustused;
  10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
  11) toetuse maksmise peatamise, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  12) otsuse muutmise tingimused;
  13) vaidlustamisviide;
  14) otsuse tegija andmed.

  (4) KIK võib määrata taotluse rahuldamise otsuses projekti elluviimiseks vajalikke kõrvaltingimusi.

  (5) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti planeeritud tulemused.

  (6) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta kas või ühele käesolevas määruses nimetatud nõudele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid, mis mõjutavad otsuse tegemist;
  4) taotlus jääb käesoleva määruse § 17 kohase hindamise tulemusel väljapoole taotlusvooru eelarvet;
  5) projekti koondhinne on väiksem kui 50% maksimaalsete hindepunktide summast.

  (7) Kui taotluses ei kõrvaldata puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejat ära kuulamata.

  (8) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab KIK taotlejale elektroonilise kinnituskirja. Kui taotleja on nõus taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja digitaalselt allkirjastatult 14 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

  (9) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib KIK tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 18.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta KIKi algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta, kui otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu, kuid muudetakse:
  1) projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
  2) projekti abikõlblikkuse perioodi;
  3) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.

  (3) Toetussummat võib hanke kallinemisel suurendada kuni 30% toetuse esialgsest summast, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.

  (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata asjaolud, esitatakse viivitamata sellekohane info E-toetuse keskkonna vahendusel.

  (5) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti tulemusi võimalik saavutada või taotletava muudatuse järel tulemused ei vastaks toetuse andmise eesmärkidele.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise otsustab KIK 20 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine

  (1) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist kolme kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, võib KIK taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada. Projekti elluviimise alustamiseks loetakse taotluses kavandatud hanke väljakuulutamist.

  (2) Kui toetuse saaja ei täida käesolevas määruses sätestatud või taotluse rahuldamise otsuses määratud kohustusi, võib KIK taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

  (3) Kui toetuse saaja ei täida käesolevas määruses sätestatud või taotluse rahuldamise otsuses määratud kohustusi, nõuab KIK toetuse tagasi atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 182¹ sätestatud korras proportsionaalselt rikkumise raskusega.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 20.   Toetuse kasutamise järelkontroll

  (1) Toetuse saaja esitab KIKile vahe- ja lõpparuande toetuse kasutamise kohta E-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel.

  (2) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet ning hinnangut projekti eesmärgi ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks.

  (3) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus ei ole pikem kui üks aasta.

  (4) Projekti lõpparuanne kirjeldab kogu projekti kohta vähemalt järgmist:
  1) peamiste tegevuste ülevaade;
  2) teave projekti eesmärgi ning tulemuste saavutamise kohta;
  3) paragrahvi 3 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud toetatava tegevuse korral pildimaterjal lõpptulemuse kohta.

  (5) Kui käesoleva määruse § 3 lõike 3 punktides 1–4 loetletud tegevus toimub veekogus või see mõjutab veekogumi seisundit või seab ohtu veemajanduskavas kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise, siis esitatakse seireprogrammi tulemuste kirjeldus.

  (6) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

  (7) KIKil on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt projekti tulemi olemasolu ja eesmärgipärast kasutamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

  (8) Kui tegemist on riigiabiga käesoleva määruse § 4 lõike 2 tähenduses, on KIKil kohustus toetuse suuruse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks ning liigse hüvitamise vältimiseks vastavalt Euoopa Komisjoni 2012/21/EL otsuse artiklile 6 nõuda toetuse saajalt teabe esitamist vähemalt iga 3 aasta tagant pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu § 11 lõike 3 punktis 14 nimetatud dokumentide kehtivuse ajal ja nende lõppemise hetkel.

  (9) Kui tegemist on riigiabiga käesoleva määruse § 4 lõike 2 tähenduses, on KIKil kohustus määruses sätestatud dokumente säilitada 10 aastat pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

§ 21.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetus makstakse toetuse saajale abikõlbliku kulu hüvitamiseks tegelike kulude alusel, kui toetuse saaja on omafinantseeringu ulatuses maksnud.

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse KIKile kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid:
  1) hanget tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris;
  2) hankeleping, välja arvatud juhul, kui leping on juba KIKile esitatud või on see riigihangete registris ja lepingut ei ole muudetud;
  3) lepingu muudatused, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolu korral;
  4) arve või muu raamatupidamisdokument;
  5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument.

  (3) KIK võib taotluse rahuldamise otsuses täiendada lõikes 2 nõutud dokumentide loetelu.

  (4) KIK kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. Kui toetuse saaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks, võib KIK maksed peatada.

  (5) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on aruande kinnitanud ja lugenud projekti tegevused elluviiduks. Lõppmakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel.

  (6) Projekti viimane väljamaksetaotlus tuleb KIKile esitada hiljemalt 20 päeva pärast projekti tegevuste lõpetamist, kuid mitte hiljem kui Vabariigi Valitsuse 08.11.2016 määruses nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013‒2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ sätestatud enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõpptähtaeg.

§ 22.   Projekti hangete korraldamine

  (1) Projekti elluviimisega seotud hanketeadet ei või avaldada enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva.

  (2) Toetuse saaja esitab lihthanke piirmäära ületava hanke riigihanke alusdokumentide eelnõud ülevaatamiseks KIKile enne hanke väljakuulutamist.

  (3) Toetuse saaja peab hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, küsima kolm võrreldavat hinnapakkumist piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused ja nende küsimist tõendavad dokumendid koos sõlmitud lepinguga KIKile.

  (4) Toetuse saaja esitab hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist E-toetuse keskkonna kaudu.

  (5) Toetuse saaja esitab enne hankedokumentide või hankelepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks dokumentide või lepingu muudatuse eelnõu.