ID-kaart

Lihtotsing

Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord
Sotsiaalminister 14.09.2020 määrus number 43; jõustumiskuupäev 25.09.2020

redaktsioon 25.09.2020 [RT I, 22.09.2020, 2]

Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord

Vastu võetud 14.09.2020 nr 43

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 28 lõikega 8.

§ 1.   Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestab karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve korra eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks juhul, kui haigestumine eriti ohtlikku nakkushaigusesse, välja arvatud tuberkuloos, esineb või selle kahtlus tekib.

  (2) Käesoleva määruse nõudeid järgitakse kõikidel juhtudel, kui tervishoiuteenuse osutaja kahtlustab eriti ohtliku nakkushaiguse esinemise võimalust, ootamata diagnoosi täpsustamiseks vajalike laboriuuringute tulemusi.

  (3) Käesolevas määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid rakendatakse ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti või ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

§ 2.   Nõuded eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja sellest teavitamiseks

  (1) Eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks kehtivad nakkushaige ja nakkushaiguse kahtlusega isiku kohta järgmised nõuded:
  1) perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja hindab isiku seisundit, tuvastab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused, edastab teabe vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetele 61 ja 7 ning teavitab kohe Häirekeskust hädaabinumbril 112 isiku hospitaliseerimise vajadusest;
  2) isiku hospitaliseerib asjakohaste isikukaitsevahenditega varustatud kiirabibrigaad, kes teavitab eelnevalt haiglat haige hospitaliseerimisest;
  3) eriti ohtliku nakkushaiguse kinnitatud diagnoosiga või kahtlusega haige isoleeritakse nakkusosakonda.

  (2) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel kehtib lõikest 1 erisus, mille kohaselt hospitaliseeritakse nakkushaige või nakkushaiguse kahtlusega isik Terviseameti juhistest lähtuvalt.

  (3) Terviseamet teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisest ja selle kahtlusest, kui minister ja kantsler ei ole otsustanud teisiti.

  (4) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad nõuded:
  1) tervishoiuteenuse osutaja lisab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isiku kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud teatistele võimaluse korral temaga vahetus kaitsmata kontaktis olnud isikute nimed ja telefoninumbrid ning edastab need viivitamata Terviseametile;
  2) Terviseamet teeb pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teate saamist epidemioloogilise uuringu eriti ohtliku nakkushaiguse leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning rakendab vajalikke epideemiatõrje meetmeid, sealhulgas juhendab tõrjemeetmete rakendamist isikute rühmaviisilise haigestumise või selle kahtluse korral ja määrab isikute immuniseerimise vajaduse epidemioloogilisel näidustusel;
  3) eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud võib hospitaliseerida sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga;
  4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on peiteaja kestus katku korral seitse päeva, kollapalaviku korral kuus päeva, koolera korral viis päeva ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva, mille vältel jääb haigega vahetus kaitsmata kontaktis olnud isik tervishoiutöötaja jälgimisele;
  5) kui keegi tervishoiutöötaja jälgimise all olevatest haigega kontaktis olnud inimestest nakkushaiguse maksimaalse peiteaja jooksul haigestub, alustatakse temaga kontaktis olnud isikute suhtes uut jälgimise perioodi.

  (5) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad erisused:
  1) haigestunud isikuga vahetus kaitsmata kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud peavad viibima tervishoiutöötaja jälgimise all ja olema vastavalt arsti otsusele eneseisolatsioonis;
  2) eneseisolatsiooni pikkuse ja peiteaja määramisel lähtutakse Terviseameti juhistest.

  (6) Terviseamet võib vajaduse korral määrata vastutava infektsioonhaiguste või muu asjakohase eriala arsti, kelle ülesanne on eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunute ja nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse juhendamine ning eksperdina järelevalves osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi.

§ 3.   Tegutsemisjuhised karantiini kehtestamisel ja lõpetamisel

  (1) Epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja haiguskolde piiritlemisel, sealhulgas karantiini kehtestamise vajaduse üle otsustamisel, lähtub Terviseamet epidemioloogilise uuringu tulemustest ja eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust.

  (2) Karantiini kehtestamisel haiguskoldes Terviseamet:
  1) kaasab viivitamata asjassepuutuvad isikud vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule;
  2) teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit, Sotsiaalministeeriumi kantslerit, kohaliku omavalitsuse üksust ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ning vajaduse korral Vabariigi Valitsust;
  3) kohaldab peale epidemioloogilist uuringut või epideemilise leviku ohuhinnangut meetmeid ja piiranguid haiguskoldes või -kolletes;
  4) määrab karantiini lõppkuupäeva, mida võib põhjendatud juhul pikendada;
  5) teavitab karantiini kehtestamisest haldusakti adressaate või avaldab teabe massiteabevahendis vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõikele 6;
  6) kaasab vajaduse korral karantiinist kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja Piirivalveameti.

  (3) Kui karantiini kehtestamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, teeb Terviseamet esimesel võimalusel valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku karantiini kehtestamiseks.

  (4) Karantiini lõpetab asjaomane haldusorgan, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud.

§ 4.   Järelevalve

  (1) Käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates järelevalvesse vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveameti ning teisi haldusorganeid halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides.

  (2) Terviseamet kaasab järelevalvesse vajaduse korral käesoleva määruse § 2 lõikes 6 nimetatud arsti ja arstliku konsiiliumi, kes alluvad järelevalvemenetluses Terviseameti juhistele.

§ 5.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Sotsiaalministri 10. novembri 2003. a määrus nr 126 "Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord" tunnistatakse kehtetuks.

Tanel Kiik
Sotsiaalminister

Marika Priske
Kantsler

avalikgif