ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale
Siseminister 01.07.2020 määrus number 24; jõustumiskuupäev 15.07.2020

redaktsioon 15.07.2020 - 31.12.2029 [RT I, 03.07.2020, 19]

Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale

Vastu võetud 01.07.2020 nr 24

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 25 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote (edaspidi lõhkematerjal) käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) lõhkematerjali käitlemine – lõhkematerjali valmistamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine;
  2) lõhkamiskoht – lõhkematerjali ajutine või alaline hävituskoht koos seda ümbritseva ohualaga;
  3) ohuala – ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali hävitamisega kaasnev kahjulik mõju inimestele ja ehitistele nii maismaal kui ka veekogul;
  4) ajutine lõhkamiskoht – lõhkematerjali leiukoht või selle läheduses asuv lõhkematerjali hävitamiseks sobiv ja sel eesmärgil ühekordselt kasutatav maa-ala;
  5) alaline lõhkamiskoht – lõhkematerjali hävitamiseks ehitatud ja sel eesmärgil kasutatav rajatis.

2. peatükk Lõhkematerjali käitlemine 

§ 3.  Lõhkematerjali käitlevad isikud

  (1) Päästeametis korraldab lõhkematerjali käitlemist selleks määratud struktuuriüksus.

  (2) Lõhkematerjali võib käidelda demineerija kutsega päästeametnik.

§ 4.  Lõhkematerjali valmistamine

  Lõhkematerjali valmistamine on erilaengu ja lõhkeaine valmistamine.

§ 5.  Lõhkematerjali omandamine

  Päästeametil on õigus soetada ja vastu võtta lõhkematerjali.

§ 6.  Lõhkematerjali vedu

  (1) Soetatud lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud eritingimusi.

  (2) Demineerimistööks kasutatava lõhkematerjali lubatav veokogus on kuni 30 kg, arvestades ainete koossobivusgruppe ja piirmäärasid.

  (3) Lõhkematerjali vedav veok peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks ja autojuhil peab olema sidevahend.

  (4) Eriti ohtlikku lõhkematerjali võib vedada selleks kohaldatud haagises ja vedavas autos võib viibida üksnes autojuht. Demineerimismeeskonna veoks peab olema saateauto.

  (5) Leitud lõhkematerjali ohtlikkusest ja veoteest lähtudes määrab ja otsustab demineerimistöö juht:
  1) lõhkematerjali veo võimalikkuse;
  2) lõhkematerjali veoühikute arvu veokil või haagisel;
  3) autode liikumiskiiruse ja pikivahe kolonnis;
  4) vajaduse kaasata leitud lõhkematerjali veole Politsei- ja Piirivalveameti üksus ja kiirabibrigaad.

§ 7.  Lõhkematerjali hoidmine

  (1) Lõhkematerjal hoitakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele.

  (2) Lõhkematerjal hoitakse lõhkematerjalilaos (edaspidi ladu).

  (3) Väljaspool ladu hoitakse lõhkematerjal konteinerhoidlas, seifis või hoiupunktis demineerimistöö tegemise kohas. Lõhkematerjali hoidmise demineerimistöö tegemise kohas korraldab demineerimistöö juht.

  (4) Laol peab olema vähemalt tehniline valve, et oht viivitamata tuvastada ja häireteatele kiiresti reageerida. Laol, konteinerhoidlal ja seifil peab olema vastutav hoidja.

  (5) Leitud lõhkematerjali, mida ei ole võimalik käesoleva määruse § 8 lõikes 2 loetletud põhjustel hävitada, võib ajutiselt paigutada ohutusse kõrvalisse kohta, kuid mitte eluruumidesse.

§ 8.  Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine

  (1) Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine on keelatud, kui demineerimistöö tegemine ohustab põhjendamatult isikute elu, tervist, vara või keskkonda, välja arvatud pommiohu või plahvatusohu tõrjumisel.

  (2) Leitud lõhkematerjal, mida on ohtlik alalisse lõhkamiskohta vedada, hävitatakse ajutises lõhkamiskohas.

3. peatükk Nõuded lõhkamiskohale 

§ 9.  Üldnõuded lõhkamiskohale

  (1) Lõhkamiskoha asetus, rajatised ja tähistus peavad lõhkamiskoha kasutamisel tagama seal viibivate ja läheduses olevate isikute ohutuse.

  (2) Ohuala suuruse määrab enne lõhkematerjali hävitamist demineerimistöö juht, kes arvestab selle määramisel:
  1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu;
  2) looduslikke ja tehiolusid;
  3) lõhkematerjali maksimumkogust, mida on lõhkamiskohas korraga lubatud hävitada;
  4) muid lõhkematerjali lõhkamist iseloomustavaid keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid.

  (3) Alalises lõhkamiskohas ei tohi hävitada lõhkematerjali ega õpetada demineerimistööd, kui seda ei ole lõhkamiskoha rajamisel ette nähtud ja selle mõju ulatub väljapoole ohuala.

  (4) Alalised lõhkamiskohad määrab ja nende kasutuseeskirjad kehtestab Päästeamet.

§ 10.  Lõhkamiskoha tähistamine

  (1) Demineerimistöö juht tagab lõhkamiskoha tähistamise viisil, et see eristub ümbritsevast ja takistab kõrvaliste isikute juhusliku pääsu lõhkamiskohale.

  (2) Alaline lõhkamiskoht ümbritsetakse piirdeaiaga ja tähistatakse piirimärgiga. Piirimärk kinnitatakse piirdeaiale nii, et selle juurest on näha eelmine ja järgmine piirimärk.

  (3) Alalise lõhkamiskoha piirdeaed on vähemalt 2 meetrit kõrge ja seda ümbritseb 2 meetrit lai piirisiht.

  (4) Piirimärk paigaldatakse viisil, mis tagab märgi püsimise lõhkamiskoha kasutusaja kestel.

  (5) Piirimärgi kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas.

  (6) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata alalise lõhkamiskohana kasutataval Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal ja lasketiirul.

  (7) Ajutise lõhkamiskoha tähistamisel kasutatakse mehitatud valvet.

§ 11.  Siseministri määruse kehtetuks tunnistamine

  Siseministri 27. septembri 2010. aasta määrus nr 50 "Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord" tunnistatakse kehtetuks.

§ 12.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 15. juulil 2020. aastal.

Mart Helme
Siseminister

Lauri Lugna
Kantsler

Lisa Lõhkamiskoha piirimärk