ID-kaart

Lihtotsing

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 "Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord" muutmine
Haridus- ja teadusminister 29.06.2020 määrus number 22; jõustumiskuupäev 06.07.2020

redaktsioon 06.07.2020 [RT I, 03.07.2020, 8]

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 "Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord" muutmine

Vastu võetud 29.06.2020 nr 22

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel.

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruses nr 54 "Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

"(8) Ühtne põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksam on ühitatud eesti keele B1-taseme või B2-taseme eksamiga. Vastav eesti keele tasemetunnistus väljastatakse juhul, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Käesoleva määruse § 16 lõike 2 punktides 3 ja 4 esitatud juhtudel võib õpilasele anda tasemetunnistuse juhul, kui kõik eksamitöö osad ei ole tehtud.";

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

"(11) Põhikooli eesti keele kui teise keele B1-tasemega ühitatud lõpueksamile saab registreeruda ka 7. või 8. klassi õpilane, kes on testide andmekogus edukalt sooritanud B1 taset hindava eeltesti.

(12) Põhikooli eesti keele kui teise keele B2-taseme eksamiga ühitatud lõpueksamile saab registreeruda õpilane, kellele on väljastatud eesti keele B1-taseme tunnistus ja kes on testide andmekogus edukalt sooritanud B2 taset hindava eeltesti.";

3) paragrahvi 27 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

"(7) Õpilane, kellel on gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevalt õigus sooritada eesti keele kui teise keele eksam eesti keele riigieksami asemel, ei pea sooritama eesti keele kui teise keele eksamit, kui talle on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning ta on selle esitanud koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. märtsiks.";

4) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

"Gümnaasiumiõpilane, kes ei õpi lõpuklassis, saab eesti keele kui teise keele riigieksamile registreeruda juhul, kui talle on väljastatud eesti keele oskuse B1-taseme tunnistus ja ta on testide andmekogus edukalt sooritanud B2-taset hindava eeltesti.";

5) paragrahvi 46 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Eksameid korraldav asutus viib koolidele antava tagasiside vastavusse määruse § 8 lõike 4 punktis 3 esitatud nõuetega alates 2021. aastast, § 21 lõigetes 4 ja 5 ning § 39 lõigetes 4 ja 5 esitatud nõuetega alates 2022. aastast.".

Mailis Reps
Minister

Mart Laidmets
Kantsler

avalikgif