ID-kaart

Lihtotsing

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/894, 29. juuni 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes
Euroopa Komisjon 29.06.2020 määrus number 894; jõustumiskuupäev 01.07.2020

redaktsioon 01.07.2020

30.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/894,

29. juuni 2020,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (1) ning eriti selle artikleid 16 ja 20,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (2) ning eriti selle artikleid 13 ja 16

ning arvestades järgmist:

1.   TAUSTTEAVE

(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (edaspidi „lõplik määrus“) (3) kehtestas komisjon lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (26 terasetoodete kategooriat). Need meetmed hõlmavad tootekategooriate tariifikvootide süsteemi, mis on kehtestatud nii, et kvoodid häiriksid importi minimaalselt ja tagaksid, et kaubanduspartnerite import säiliks traditsioonilistes mahtudes. Tariifikvoote ületava impordi kohta kehtib 25 % kvoodiväline tariif.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/1590 (edaspidi „esimest läbivaatamist käsitlev määrus“) (4) vaatas komisjon meetmed esimest korda läbi ning võttis kasutusele hulga kohandusi, millega võetakse arvesse muutunud asjaolusid ja liidu huvi muuta nende toimimine tõhusamaks.

(3)

Rakendusmäärusega (EL) 2020/35 (edaspidi „lõppkasutamise määrus“) (5) tühistas komisjon eelnevalt tootekategoorias 4 tariifikvoodi haldamisse tehtud kohanduse, kuna see oli osutunud teostamatuks.

2.   TEISE LÄBIVAATAMISE KORD

(4)

Lõpliku määruse artikli 8 kohaselt võib komisjon meetmed uuesti läbi vaadata, kui nende kehtivuse ajal asjaolud muutuvad.

(5)

14. veebruaril 2020 algatas komisjon kaitsemeetmete teise läbivaatamise menetluse ja avaldas algatamisteate, (6) milles ta kutsus huvitatud isikuid üles tegema teatavaks oma seisukohad ning esitama tõendid läbivaatamise viie põhjuse kohta (7).

(6)

Nõuetekohane menetlus toimus kaheetapilise kirjaliku menetlusena. Esimeses etapis sai komisjon umbes 90 esildist. Teises etapis lubati huvitatud isikutel ka teiste isikute esialgseid esildisi ümber lükata. Komisjonile laekus üle 30 täiendava esildise.

(7)

Menetluse kirjalik osa lõppes 18. märtsil 2020, mil liit ja teised riigid kehtestasid ranged liikumispiirangud, et peatada COVID-19 pandeemia levik.

(8)

Et läbivaatamise raames arvestada kõnealuse ootamatu arengusuuna majanduslikku mõju, mis tõi kaasa asjaolude märkimisväärse muutuse liidu teraseturu ja praegu kehtivate kaitsemeetmete toimimisel, avas komisjon 30. aprillil 2020 erakorralise lisaperioodi, mille jooksul saavad huvitatud isikud esitada oma seisukohad COVID-19 pandeemia majandusliku mõju kohta teraseturul.

3.   UURIMISE TULEMUSED

(9)

Pärast kõigi laekunud esildiste põhjalikku analüüsi jõudis komisjon järgmistele järeldustele. Need on jaotatud kuude alajakku. Esimene hõlmab COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju (jagu 3.1), järgmised viis (jaod 3.2–3.6) vastavad teise läbivaatamise menetluse algatamisteates määratletud viiele läbivaatamise põhjusele, mis on järgmised: a) tariifikvootide maht ja eraldamine; b) traditsiooniliste kaubavoogude väljatõrjumine; c) võimalik negatiivne mõju eeliskaubanduspartneritega taotletavate integratsioonieesmärkide saavutamisele; d) selliste WTO liikmeks olevate arenguriikide loetelu ajakohastamine, mis on seoses 2019. aastaga uuendatud impordistatistika alusel meetmete kohaldamisalast välja jäetud; ning e) muud asjaolude muutused, mis võivad nõuda tariifikvoodi eraldamise mahu kohandust.

3.1.   COVID-19 pandeemia mõju liidu teraseturule ja praeguste kaitsemeetmete toimimine

Huvitatud isikute märkused

(10)

Komisjonile laekus umbes 200 esildist COVID-19 pandeemia mõju kohta majandusele ja praeguste kaitsemeetmete toimimisele. Neist enamiku esitasid eksportijad, importijad, kasutajad ja kauplejad. Märkusi esitas ka mitu eksportivat riiki, samuti liidu terasetööstuse (edaspidi „liidu tööstus“) ühingut ja terase allkasutajat.

(11)

Enamikus märkustes oldi rangelt vastu liidu tööstuse ettepanekule vähendada oluliselt tariifikvootide mahtu. Neis märkustes toodi välja, et selline tariifikvootide vähendamine ei tähenda ainult impordi faktilist keeldu, millega rikutakse WTO eeskirju, vaid on ka vastuolus liidu huvidega, kuna sellega eiratakse tootmisahela järgmise etapi turgude (kus terasetootmine oleks väga negatiivselt mõjutatud) huve. Mitu isikut rõhutas ka seda, et täiendavad muudatused tariifikvootide haldamises oleksid täielikult põhjendamata, ja arvas, et kui kaotatakse võimalus kanda kasutamata kvoote ühest kvartalist teise, rikuks see WTO eeskirju ning muudaks meetmed veelgi piiravamaks. Paljud isikud rõhutasid, et COVID-19 pandeemia mõju on alles välja selgitamata, seda on raske ennustada ja see mõjutab terasetööstuse eri segmente erinevalt. Mõni isik tegi seetõttu ettepaneku lükata igasugused kohandused edasi, kuni saadakse mõju kohta selgus, ja pööras tähelepanu asjaolule, et tariifikvootide mahu vähendamine seaks ohtu juba sõlmitud tarnelepingud.

Komisjoni seisukoht

(12)

Kui komisjon võttis 2019. aasta oktoobris vastu liidu terasetööstuse kaitsemeetmete kohanduste esimese paketi, viidati terasetööstuse prognoosis nõudluse vähenemisele, kuna maailmamajandus oli järk-järgult pidurdumas. Lisaks sellise prognoositud nõrgeneva kasvu liberaliseerimise tempo kohandamisele võttis komisjon kasutusele veel mitu muud kohandust, mille eesmärk oli säilitada tavapärased kaubavood ja hoida ära teatava päritoluga ekspordikaupade väljatõrjumine teiste poolt, kasutades üha enam halvenevas majanduskeskkonnas meetmete raames kättesaadavaks tehtud tariifikvoote.

(13)

Sel ajal polnud võimalik ette näha, et mitu kuud hiljem sööstab maailmamajandus COVID-19 pandeemia tõttu kõige rängemasse langusesse pärast 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi. Ametiasutused kogu maailmas andsid välja ranged korraldused haiguse leevendamiseks või piiramiseks, sest pandeemia puhkemisest alates tuli 2020. aasta esimeses kvartalis maksta suurt lõivu. Liikumispiirangute majanduslik mõju on olnud kohene ja ränk. Majandusšoki suurus ja teravus on olnud eriti märkimisväärsed toodangu, kapitalimahutuse, sundpuhkuste ja nõudluse seisukohast.

(14)

Oxford Economicsi andmetel eeldatakse, et ülemaailmne SKP „väheneb aasta esimesel poolel kuni umbes 7 %, mis on peaaegu kaks korda rohkem ülemaailmse finantskriisi ajal täheldatud langusest ja kajastab tähtsamates majandusriikides tehtud laiaulatuslikke ümberhindamisi“ (8). Selline majanduslangus esineb kõikides suuremates tööstussektorites ja tellimused on täielikult kokku kuivanud. 2020. aasta märtsis langes JP Morgani ülemaailmse toodangu liitindeks 133 kuu madalaimale tasemele 39,4 ja languse järskus kuude lõikes indeksitasemel (6,7 punkti) oli kõigi aegade teine (9). „Mõju suurust rõhutasid igakuised rekordilised langused selliste indeksite tasemes nagu toodang (langus 10,1 punkti), uued tellimused (langus 9,4 punkti), lõpetamata tehingud (madalam 7,3 võrra), uued eksporditellimused (langus 10,4) ja tulevased tegevused (13,1 võrra madalam)“ (10). Mais avaldatud IHS Markiti ülemaailmse sektori ostuhalduse indeks (edaspidi „PMI“ e Purchasing Managers Index) kinnitab seda mõju ja näitab toodangu rekordilist kahanemist igas uuritud sektoris, välja arvatud tervishoiuteenused (11).

(15)

Liidu terasetootjad ennustavad nõudluse seiskumist, nii et toodang väheneb 2020. aasta teisel poolel Lõuna-Euroopas üle 60 % ja Põhja-Euroopas umbes 50 %, mida peamiselt põhjustab enneolematu, umbes 80 % nõudluse kahanemine autotööstuses sõidukite müügi ja tootmise järsu vähenemise tulemusena. See on kooskõlas Morgan Stanley järeldustega, mis avaldati panga hiljutises terasetööstust käsitlevas aruandes, (12) kus märgitakse, et „terase lõppturud seisavad silmitsi autode nõudluse (18 % liidu terase nõudlusest) suure kahanemisega, kukkudes märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 40–85 %, samas kui tugevad vastutuuled mõjutavad ka ehitus-, nafta- ja gaasi- ning lennundussegmenti.“ Näib, et eespool osutatud kestev madalseis terase nõudluses on tõenäoline ja seda kinnitab ülemaailmse terasekasutajate ostuhalduse indeksi PMI hooajalise kohanduse areng; nimetatud indeks on koondnäitaja, mis on välja töötatud selleks, et anda täpne ülevaade end terase oluliseks kasutajaks määratlevate tootjate tegutsemistingimustest. Näitaja kukkus aprillis märtsi 49,3-lt 133 kuu madalaimale tasemele, s.o 43,7-le, mida põhjustas seiskunud nõudlus nii sise- kui ka eksporditurgudel, kusjuures nõudlus eksporditurgudel vähenes kiireima tempoga 2008. aasta lõpust alates (13).

(16)

Seega on ilmne, et ettevõtjad ja riigid registreerivad 2020. aasta esimesel poolel suure majandusliku kahju. Arengusuuna muutust võib loota alles teise kvartali lõpus, mil väga vähestes riikides (kui üldse) on võimalik tegevuse kasv. Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevadises majandusprognoosis ennustatakse sügavat ja ebaühtlast majanduslangust ja ebakindlat taastumist ning liidus tööpuuduse määra tõusu 2019. aasta 6,7 %-lt 2020. aastal 9 %-le ja seejärel langust 2021. aastal 8 %-le (14).

(17)

Majandusprognoosid 30. juunil 2021 lõppevate kaitsemeetmete ülejäänud kestuse ajaks on sünged. Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevadises majandusprognoosis ennustatakse lisaks, et 2020. aastal väheneb liidu majandus 7,5 % ja kasvab 2021. aastal umbes 6 %. Seetõttu ei saa eeldada, et ELi majanduse kriisist tekkinud kahju 2021. aasta lõpuks täielikult hüvitatakse. Investeerimine jääb tagasihoidlikuks ja tööhõive ei jõua varasemale tasemele (15). Võrreldes 2019. aasta sügisese majandusprognoosiga on komisjoni kasvuprognoose liidu ja euroala kohta korrigeeritud allapoole umbes üheksa protsendipunkti võrra.

(18)

Praeguses staadiumis on üldse raske ennustada COVID-19 pandeemiast tuleneva ulatusliku majanduslanguse suurust. Oxford Economicsis on märgitud: „Peamine ebakindlus ei tulene mitte 2020. aasta teise poole languse suurusest, vaid on seotud sellele järgneva taastumise kiiruse ja ajastusega (16).“ IHS Markiti hiljutises ebakindlust käsitlevas analüüsis on täheldatud, et kindlusetus kasvab ülikiiresti üldise finantskriisi tasemele, ning on kirjeldatud, kuidas „äriühingud kardavad majanduslangust rohkem kui kunagi varem ja eeldavad suuresti, et surutis kestab kogu tulevase aasta“ (17).

(19)

Kuigi alates 2020. aasta mai keskpaigast on riigid asunud rakendama pandeemiakontrolli karmistatud meetmetest väljumise strateegiaid, on taastumises siiski palju ebakindlust. Esiteks on praeguses staadiumis raske selgelt mõõta, kui suurt kahju on riiklikele tööstusharudele ning omamaistele ja rahvusvahelistele tarneahelatele tekitatud. Teiseks ei saa välistada, et aasta lõpu poole, kui kontrolli järk-järgult leevendatakse, esinevad uued viiruselained, mille tõttu võidakse liikumispiirangud taastada, nii et tagajärjed on hüplikud ning võivad katkestada majanduse taastumise protsessi ja põhjustada kestvamat kahju.

(20)

Seoses eelmainitud analüüsiga leiab komisjon, et COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusšokk tähendab asjaolude olulist ja erandlikku muutumist, mis märkimisväärselt mõjutab terasetööstuse toimimist liidus ja kogu maailmas. Seetõttu peab komisjon vajalikuks võtta kaitsemeetmete teise läbivaatamise käigus kohanduste kujundamisel hoolikalt arvesse COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju.

(21)

Nagu eespool selgitatud, kehtestas komisjon juba kaitsemeetmete esimesel läbivaatamisel, kui ta täheldas teraseturul langust, mis oli vastupidine lõplike meetmete vastuvõtmisel esinenud ootustele, kohandused, et korvata mõningast meetmete kohaldamise esimesel aastal märgatud väljatõrjumise mõju. Siiski süveneb kohanduste puudumisel praeguses majanduskeskkonnas selline mõju veelgi.

(22)

Samal ajal kui pandeemiast põhjustatud majandusšokk on olnud suhteliselt sümmeetriline, mis tähendab, et pandeemia on mõjutanud kõiki maailma riike toodangu ja nõudluse järsu ja väga suure kahanemisega, on taastumine 2021. aastal tõenäoliselt ebasümmeetriline. See ei sõltu mitte üksnes pandeemia arengust igas riigis, vaid ka riigi majanduse struktuurist ja selle suutlikkusest taastumismeetmetele reageerida.

(23)

Praeguses olukorras, kus nõudlus on madalseisus ja müügimahud vähenevad märkimisväärselt, mõjutades peaaegu kõiki terasetoodete kategooriaid, koos suure ja kaugeleulatuva ebakindlusega ning tõenäoliselt olulise geograafilise ebasümmeetriaga taastumise kiiruses ja ajastuses, on realistlik eeldada (18), et nii mõnigi terase liitu eksportija võtab kasutusele veel agressiivsema majanduskäitumise, et tegevuse taastumisel pärast pandeemiat "turg tühjendada", tekitades nii teistele turuosalistele majanduslikku kahju.

(24)

Eelkõige võib eeldada, (19) et mõni eksportija, eriti piirkonnas, kus tegevus taastub teistega võrreldes varem, ajastavad müügitegevuse liidu turul varasemaks jõulisemalt kui enne, et nii ruttu kui võimalik ammendada esimesena riigipõhised kvoodid ja olla valmis võtma kasutusele jääkkvoote otsekohe, kui need kättesaadavaks osutuvad.

(25)

Teatud maade eksportijate omakasupüüdlik käitumine suurendab varasemast rohkem ohtu, et teised turuosalised tõrjutakse välja ning nad ise omastavad põhjendamatult turuosa, mis tavaolukorras kuuluks muudele traditsioonilistele kaubavoogudele või kodumaisele toodangule. See on suur oht, sest eksportijad püüavad meeleheitlikult hankida väiksema turu suuremat osa, et korvata vähenenud nõudluse tõttu tekkinud absoluutset müügikahjumit.

(26)

Lisaks sellele, et eespool mainitud omakasupüüdlik käitumine – kui see tõrjub traditsioonilised kaubavood ja omamaise toodangu põhjendamatult turult välja – ohustab päritolu seisukohast traditsiooniliste kaubavoogude säilimist, põhjustab see liidu teraseturul tõenäoliselt ka väga suure tasakaalustamatuse, mis võib lõpuks seada ohtu algsete kaitsemeetmete heastava mõju impordi uue järsu kahanemise vastu loodava kaitse seisukohalt.

(27)

Et tagada sellises olukorras kõikide tarnijate, nii omamaise tööstuse kui ka eksportijate korrakohane naasmine turule ning minimeerida põhjendamatut omakasupüüdlikku käitumist, peab komisjon vajalikuks kehtestada tariifikvootide haldamise kohta kaks üldist kohandust. Esimene on kõikide riigipõhiste kvootide haldamise nihutamine aastalt kvartalile; see kohandus tagab iga tootekategooria kogumahu säilimisel stabiilsema impordivoo ja minimeerib impordi põhjendamatu kahanemise ohtu meetmete ülejäänud kehtivuse ajal. Teine täiendav kohandus on täpsema korra kehtestamine, mille abil saadakse juurdepääs riigipõhiseid kvoote kasutavate riikide jääkkvootidele. Selle kohandusega saab vajaduse korral eraldada jääkkvoote turgu valitsevatele väiksematele eksportivatele riikidele, kes kuuluvad tariifikvootide üldisesse jaotisesse, ja minimeerida ohtu, et riigipõhiseid kvoote kasutavad eksportijad tõrjuvad nad turult välja. Neid kahte kohandust käsitletakse üksikasjalikumalt jagudes 3.2 ja 3.3.

3.2.   Tariifikvootide maht ja eraldamine

(28)

Selles jaos hindas komisjon, kas tariifikvootide maht ja eraldamine, sealhulgas nende haldamine, on nõuetekohased. Nagu algatamisteates märgitud, pööras komisjon lisaks huvitatud isikute esitatud märkustele ja tõenditele meetmete kohaldamise teise aasta jooksul hindamisel eritähelepanu sellele, et arendada edasi tariifikvootide kasutamist, (20) mida on kõigi 26 tootekategooria puhul iga päev jälgitud.

Huvitatud isikute märkused

(29)

Enamik huvitatud isikuid esitas märkusi läbivaatamise selle tahu kohta. Paljud neist, eelkõige eksportivad tootjad, kolmandate riikide valitsused, kasutajad ja importijad, taotlesid vaatlusaluste tootekategooriate jaoks kas tariifikvootide mahtude suurendamist või teistsuguse eraldamissüsteemi kehtestamist. Need taotlused hõlmasid vaatlusperioodi muutmist, et arvutada tariifikvootide mahud välja nii, et saaks kasutada suuremaid kvoote. Mõni huvitatud isik palus komisjonil muuta riigipõhiste kvootide eraldamise alust, st suurendada või vähendada praegust 5 % piirmäära.

(30)

Samal ajal toetas liidu tööstus mitmeid vastupidiseid kohandusi. Ennekõike taotles liidu tööstus, et tariifikvoote hallataks kvartalipõhiselt ja et ühe kvartali kasutamata mahtu ei kantaks üle järgmisesse kvartalisse. Kirjaliku etapi erandliku taasavamise raames, mille eesmärk oli saada märkusi COVID-19 pandeemia majandusliku mõju kohta, palus liidu tööstus, et tariifikvootide mahtu vähendataks kuni 75 %, võttes arvesse pandeemia laastavat majanduslikku mõju. Paljud huvitatud isikud seisid sellele taotlusele jõuliselt vastu, väites, et see oleks vastuolus WTO eeskirjadega ja mõjutaks põhjendamatult liidu järgmise etapi tööstust.

Komisjoni seisukoht

(31)

Komisjon märgib, et meetmete kohaldamise teise aasta viimases kvartalis (andmeid analüüsiti 15. maini 2020) jäi tariifikvootide üldine maht suuresti kasutamata (21) ja kvoote jätkus igas tootekategoorias. Võttes arvesse tariifikvootide kasutamise uuritud tempot ja arengutendentsi pärast seda, kui perioodist on kulunud juba üle kolme kvartali, ning valitsevat seiskunud majanduskasvu keskkonda, mida on kirjeldatud jaos 3.1, leiab komisjon, et viimase kvartali ülejäänud osas tariifikvootide kasutamine suure tõenäosusega ei kiirene. Vastupidi, impordi arengutendentsi ja nõudlust käsitlevates värskeimates väljavaadetes osutatakse sellele, et perioodi lõpuks, st 30. juuniks 2020, võib import veelgi väheneda. Peale selle, nagu on väidetud esimese läbivaatamist käsitleva määruse põhjenduses 15, jäi siis, kui praeguse situatsiooniga võrreldes oli olukord turul stabiilsem ja nõudlus püsivam, kasutamata umbes 3,2 miljonit tonni tollimaksuvabu tariifikvoote (22).

(32)

Asjaolusid arvesse võttes leiab komisjon, et meetmete kohaldamise teisel aastal ei takistanud tariifikvootide kehtivad mahud põhjendamatult kaubavooge, vaid võimaldasid impordi sellist mahtu, mis on proportsioonis liidu turu vajadustega.

(33)

Reageerides tariifikvootide mahu suurendamise taotlustele, märgib komisjon, et huvitatud isikute esildised ei osutanud sellele, et nõudlus liidu teraseturul mingilgi viisil suureneb, nii et turul tekiks tegelike tariifikvootide puudujääk. Pigem on arengutendents vastupidine, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud jaos 3.1. Lõpuks märgib komisjon ka seda, et tariifikvootide arvutamiseks kasutatud vaatlusperiood kujutab endast üht mitmest meetmete väljatöötamise sambast, mis on algusest peale sätestatud lõpliku määrusega, ning et läbivaatamine ei hõlma meetmete põhistruktuuri olulist muutmist. Pigem on selle eesmärk hinnata, kas on vaja teha tariifikvootide haldamises konkreetseid kohandusi. Seega lükkab komisjon need taotlused tagasi.

(34)

Eespool mainitust olenemata peab komisjon vajalikuks kehtestada tariifikvootide haldamises mitu kohandust ja täpsustust, et kohandada see turu arenguga ja tagada kaitsemeetmete parem toimimine. Need kohandused on oma loomult nii horisontaalsed kui ka teatavate tootekategooriate suhtes spetsiifilised.

3.2.1.   Horisontaalne kohandus: riigipõhiste kvootide haldamine kvartalite kaupa

(35)

Läbivaatamise menetluses selgus, et mitu eksportivat riiki jätkas meetmete kohaldamise teisel aastal paljude tootekategooriate ekspordis väga agressiivset käitumist. Need riigid ammendasid kiiresti mitu oma aastaks määratud riigipõhist kvooti (või peaaegu kõik nendest) ja seda mõnel juhul vaid paari kuu jooksul perioodi algusest alates. Iga-aastased riigipõhised kvoodid kasutati ära isegi meetmete kohaldamise teise aasta esimesel päeval.

(36)

Selline käitumine on põhjustanud nendes tootekategooriates olukorra, kus impordi ebaproportsionaalselt suur sissevool koondus üsna aasta algusesse. Seejärel aeglustus sissevool kuni perioodi neljanda kvartali alguseni, mil impordi uus kasv jõudis taas tipptasemele, langedes kokku hetkega, mil riigipõhiseid kvoote kasutavatel riikidel lubatakse tollimaksuvabalt ära kasutada kättesaadavaid jääktariifikvoote. Komisjon leiab, et selline käitumine põhjustab olulist tasakaalustamatust ja takistab turu sujuvat toimimist.

(37)

Äärmise ebakindluse olukorras, kus nõudlus on järsult kahanenud ja seetõttu väheneb peaaegu kõikides terasetoodete kategooriates müük märkimisväärselt, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud jaos 3.1, peab komisjon väga tõenäoliseks, et eespool mainitud väljatõrjuv ekspordikäitumine süveneb tulevikus veelgi. Sellistes erandlikes oludes võtavad eksportijad teiste konkurentide suhtes omaks agressiivse ja omakasupüüdliku käitumise, et müügikahjumit kompenseerida. Osutatud omakasupüüdliku käitumise puhul on mõistlik eeldada, et tugevaimate eksportivate riikide eksportijad püüavad edaspidi kogu müügi enda kätte saada, et turg tühjendada. Selline omakasupüüdlik äriline käitumine on peamine oht kaitsemeetmete tähenduslikule toimimisele, sest see võib põhjustada turul väga suuri häireid ning tekitab parandusmeetmete puudumise korral traditsioonilistele kaubavoogudele ja omamaisele toodangule põhjendamatu väljatõrjumise ohu, kaotades seeläbi kasutusel olevate kaitsemeetmete kasuliku mõju.

(38)

Alates lõplike meetmete kehtestamisest on riikidele eraldatavaid kvoote hallatud aastapõhiselt, see tähendab, et kõik aluseks olevad mahud tehti eksportijatele kättesaadavaks iga üksiku aastase perioodi alguses, piiramata nende kasutamist nimetatud perioodil, vastupidiselt kvartalipõhiselt hallatud jääkkvootidele. Sel ajal ei paistnud olevat vajalik kehtestada ajapiiranguid ja tülikas halduskoormus oleks takistanud turu normaalset toimimist.

(39)

Pärast läbivaatamise menetlust leiab komisjon siiski, et praegune riigikvootide aastapõhine haldamine ei ole tõhus, kui tahetakse liidu teraseturul vältida eespool kirjeldatud häireid, mida mõne eksportija eeldatav omakasupüüdlik käitumine võib süvendada. Need häired ei oleks enamiku eksportivate riikide huvidega mitte üksnes vastuolus, vaid neil oleks ka väga negatiivne mõju liidu terasetööstuse majanduslikule olukorrale, kahjustades seega meetmete tõhusust.

(40)

Seega otsustas komisjon, et ka riigipõhiseid kvoote hakatakse haldama kord kvartalis. See kohandus tagab impordi stabiilsema voo ja minimeerib väga suurt ohtu, et eksportijate omakasupüüdlik käitumine satub vastuollu teiste turuosaliste seaduslike huvidega kogu järgmise meetmete kohaldamise perioodi jooksul, st 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.

(41)

Kõnealusel kohandusel on turule positiivne stabiliseeriv mõju, kuna see aitab vältida varude ulatuslikku kogumist perioodi alguses, nagu minevikus mitme tootekategooria puhul kindlaks tehti. Kohandus annab neile liidu ja kolmandate riikide tootjatele, kes on tunnetanud oma suutlikkust tegutseda COVID-19 ajal võrdlemisi piiratult ning kellel on lubatud taastada tegevus pärast liikumispiirangute lõppemist suhteliselt hiljem kui teistel, võimaluse siis, kui nõudlus peaks taastuma, konkureerida õiglasemas keskkonnas.

(42)

Lõpuks tuleks märkida, et komisjon ei leia ühtki põhjust, miks lõpetada kvartalipõhiselt hallatavate kvootide kasutamata mahtude ülekandmine sama perioodi ühest kvartalist järgmisesse. Ülekandmismehhanismi säilitamisega tagatakse see, et tariifikvootide kasutamisel saab kohandada aastaringse nõudluse arengu nii, et turul ei tekitata põhjuseta häireid.

3.2.2.   Konkreetsed kohandused üksikutele tootekategooriatele

a)   Kategooria 1 (kuumvaltsitud lehttooted)

(43)

Nagu on selgitatud lõpliku määruse põhjenduses 149 ja esimese läbivaatamise määruse põhjendustes 17–19, kasutati kõnealuse tootekategooria puhul üksnes üldist tariifikvooti. Tegemist oli erandiga muidu eelistatud süsteemis, mida kohaldatakse peaaegu kõikidele muudele tootekategooriatele ning mis on kombinatsioon riigipõhistest kvootidest suurimatele tarnijatele ja jääkkvootidest ülejäänutele.

Huvitatud isikute märkused

(44)

Seoses kõnealuse tootekategooriaga on mitu huvitatud isikut taotlenud 30 % ülempiiri alandamist 20 %-le päritolumaa kohta, samas kui teised pooldavad ülempiiri kaotamist ja esimesele läbivaatamisele eelnenud olukorra taastamist.

Komisjoni seisukoht

(45)

Läbivaatamise menetluses ilmnes hulk arengusuundi, mille alusel leiab komisjon, et selles tootekategoorias on vaja tariifikvootide haldamist kohandada. Esmajoones kinnitab menetlus, et selles kategoorias on tariifikvootide kasutamine kogu perioodil pidevalt järsult vähenenud (vt graafik 1), jõudes meetmete kohaldamise teise aasta teises ja kolmandas kvartalis keskmiselt 54 %ni (23).

Image 1

(46)

Kolmanda kvartali lõpus jõudis kumulatiivne kasutamata kvootide maht alates meetmete kohaldamise teise aasta algusest üle 1,5 miljoni tonnini (vt joonis 2). Siiski osutavad kättesaadavad andmed kuni 2020. aasta mai keskpaigani kestnud perioodi kohta, et selles tootekategoorias oli palju suurem imporditaseme langus ja tariifikvoote kasutati üksnes 16 % ulatuses. See tähendab, et vaid kuus nädalat enne kvartali lõppu oli kasutamata 3 miljonit tonni tariifikvootide mahust. Seega, impordi arengutendents selles tootekategoorias, mis moodustab umbes kolmandiku 26 kaitsemeetmetega kaetud tootekategooria ajaloolisest impordimahust, on liidu teraseturul praeguse järsu nõudluse vähenemise oluline näitaja.

Image 2

(47)

Komisjon märgib samuti, et tariifikvootide kasutamine vähenes märkimisväärselt perioodil, mida ei mõjutanud veel COVID-19 pandeemiast tekkinud majandusšokk. Seega võib üsna kindlalt oletada, et tõenäoliselt ei ole liidu nõudluse igasugune tulevane taastumine meetmete kohaldamise kolmanda aasta jooksul nii ulatuslik, et tariifikvootide kasutamine selles tootekategoorias lõpuks täielikult või suuresti taastuks.

(48)

Seda arvesse võttes leiab komisjon, et praeguses olukorras ei eksisteeri enam varude võimaliku nappuse ohtu, mida sooviti kaitsemeetmete abil tariifikvootide üldiseks muutmisega vältida. Sellest tulenevalt otsustas komisjon katkestada selles tootekategoorias tariifikvootide erandliku üldise haldamise ning rakendada riigipõhiste ja jääkkvootide kombinatsiooni süsteemi, mida kohaldatakse peaaegu kõikide muude tootekategooriate suhtes.

(49)

Seetõttu hõlmab tootekategooria 1 tariifikvoot alates 1. juulist 2020 riigipõhiseid kvoote, mis on mõeldud nendele riikidele, mille impordi osakaal selles kategoorias moodustas vaatlusperioodil 2015–2017 vähemalt 5 %, (24) ja üldist jääkkvooti ülejäänutele. Seda tariifikvooti hallatakse kvartalipõhiselt, nagu on selgitatud jaos 3.2.1. Siiski jääb neljandas kvartalis kõikide eksportivate riikide kohta kehtima jääkkvootide kasutamisel osakaalu ülempiir 30 %, et vältida väljatõrjumise mõju (25).

(50)

Komisjon leiab endiselt, et tariifikvootide vaikesüsteem, mis ühendab riigipõhiseid ja jääkkvoote, on kõige sobivam tagamaks traditsiooniliste kaubavoogude säilimine nii mahu kui ka päritolu osas (26). Seega on liidu üldistes huvides rakendada seda kõnealuse tootekategooria puhul niipea, kui tingimused selleks on tekkinud.

b)   Kategooria 8 (roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad)

(51)

Alates eelmise läbivaatamise menetlusest on komisjon täheldanud, et toimus mitu muutust, mis mõjutas kõnealust tootekategooriat. Esiteks, 8. aprillil 2020 kehtestas komisjon ajutised dumpinguvastased meetmed selle tootekategooria impordi suhtes Hiina Rahvavabariigist, Indoneesiast ja Taiwanist (27). Teiseks on komisjon kinnitanud, et USA kasutab püsivalt väga vähe riigipõhiseid tariifikvoote (28). Selle tagajärjel kehtivad viiest nelja suurima nimetatud tootekategooriat eksportiva riigi kohta teistsugused kaubandusmeetmed. Seepärast eeldatakse, et need riigid ei hakka enam varasemas mahus liitu eksportima.

Huvitatud isikute märkused

(52)

Mõni huvitatud isik palus komisjonil kehtestada selle kategooria jaoks jääkkvootide ülempiir. Teised huvitatud isikud palusid, et komisjon kannaks jääkkvootide hulka üle nende riigipõhiste kvootide mahud, mida kasutatakse väga vähe.

Komisjoni seisukoht

(53)

Arvestades põhjenduses 51 kirjeldatud asjaolusid, mille puhul võib liidu turul tekkida puudujääk selle tootekategooria tarnetes, ning kooskõlas lõplike meetmete vastuvõtmisest alates teiste tootekategooriate suhtes võetud lähenemisviisiga leiab komisjon, et liidu huvides on kanda kõikide riikide (millele kohaldatakse mitmesuguseid kaubanduse kaitsemeetmeid (29)) riigipõhiste kvootide mahud jääktariifikvootide hulka. See kohandus tagab, et praegused meetmed ei mõjuta traditsioonilisi kauplemismahtusid ja liidu kasutajatel on piisavalt paindlikkust, et vajaduse korral muuta tarneallikaid.

(54)

Seega muutub tootekategooria 8 tariifikvoot alates 1. juulist 2020 üldiseks kvartalipõhiselt hallatavaks tariifikvoodiks.

c)   Kategooria 25 (suured keevistorud)

(55)

Komisjon tuletab meelde selle tariifikvoodi üldiseks muutmise aluspõhimõtteid ja viitab esimest läbivaatamist käsitleva määruse põhjendustes 54–59 esitatud selgitustele.

Huvitatud isikute märkused

(56)

Teatavad huvitatud isikud taotlesid selles kategoorias muudatusi. Eelkõige on isikud palunud naasta riigipõhiste ja jääkkvootide kombineeritud süsteemi juurde. Lisaks on mõni isik taotlenud selle tariifikvoodi jagamist kaheks alamkategooriaks, et käsitleda paremini selle kategooria alla rühmitatud toodete spetsiifikat.

Komisjoni seisukoht

(57)

Oma teise läbivaatamise analüüsis täheldas komisjon (selliste andmete alusel, mis ei olnud esimese läbivaatamise menetluse ajal kättesaadavad), et sellel kategoorial, mille maht ja päritolu erinevad oluliselt tavapäraste kaubavoogude omadest ning mis võib tekitada liidu turul tasakaalustamatuse ohu, on üsna ebatavaline impordivoogude (30) struktuur.

(58)

Komisjon märgib, et üle 70 % selle kategooria tariifikvootide kogumahust vastab varasematele kaubavoogudele, mis tulenevad paljudest peamiselt suurtes insener-tehnilistes projektides kasutatavatest tooteliikidest. Seevastu nähtub tariifikvootide tegelikust kasutamisest selles tootekategoorias, et teatud riigid kasutavad seda eesmärgiga eksportida tooteliike, mida ei kasutata suurtes insener-tehnilistes projektides, üha enam sellises koguses, mis ületab oluliselt nende traditsioonilist kauplemismahtu (mõnel juhul kümme korda), teiste turuosaliste, nii kodumaiste kauplejate kui ka eksportivate riikide arvelt. Seega leiab komisjon, et praegu kehtiv tariifikvootide haldamise süsteem on kaasa toonud põhjendamatu väljatõrjumise.

(59)

Kui kohandusi ei tehta, kaasneb oht, et kui meetmete kohaldamise kolmandal aastal peaks olema suuri insener-tehnilisi projekte, mis nõuavad spetsiaalseid torusid, ei suudeta katta kogu konkreetsetele torudele vastava tariifikvoodi mahtu, kuna muu import on need välja tõrjunud.

(60)

Seega peab komisjon vajalikuks kohandada kvoodi praegust ülesehitust, et hoida ära eespool kirjeldatud soovimatu tasakaalustamatus. Sobivaim viis kõnealust olukorda tõhusalt lahendada on jagada see kategooria kaheks: esimene tariifikvoodi alamkategooria (kategooria 25A) peaks seega sisaldama neid CN-koode, mida kasutatakse tavaliselt suurtes insener-tehnilistes projektides, (31) ja teine (kategooria 25B) ülejäänud CN-koode, mida sellistes projektides ei kasutata (32). See jaotus on lihtne ega paista tekitavat tolliasutusele ebaproportsionaalset koormust.

(61)

Seoses nende alamkategooriate haldamisega koosneb tootekategooria 25A ühest üldisest tariifikvoodist, et võimaldada võrdsed võimalused kõigile võimalikele pakkujatele suurtes projektides, nagu kirjeldatud esimeses läbivaatamise määruses (33). Tootekategooria 25B koosneb riigipõhistest kvootidest, mis on mõeldud riikidele, mille keskmine impordi osakaal moodustas vaatlusperioodil 2015–2017 vähemalt 5 %, ja jääkkvoodist ülejäänutele.

(62)

Komisjon leiab, et selle tootekategooria tariifikvootide jaotus kajastaks täpsemalt varasemaid impordivooge, mis vastavad torude kahele alamkategooriale ja tagavad sel moel kvoodi õiglasema toimimise. Jaotusega tagatakse, et meetmete kestuse lõpuni on liidu suurte insener-tehniliste projektide jaoks olemas vajalikud mahud, mis muidu oleksid teiste tooteliikide poolt välja tõrjutud. Selline tasakaalustamatus on vastuolus liidu huvidega ning eesmärgiga säilitada kaitsemeetmete abil traditsiooniliste kaubavoogude maht ja päritolu võimalikult tõhusalt.

d)   Kategooria 4B (metalliga kaetud lehtteras, mida kasutatakse peamiselt autotööstuses)

(63)

Lõppkasutuse määruse põhjenduses 8 märkis komisjon, et „[ta] on endiselt seisukohal, et liidu huvides võib hiljem olla vaja erimehhanismi, st kas lõppkasutusprotseduuri (kui rakendusküsimused on lahendatud) või alternatiivsüsteemi, olenemata selle tingimustest, et eraldada autotööstuse teraseklasside importi tootekategoorias 4B. Neid küsimusi hinnatakse uuesti edasise läbivaatamise käigus, tuginedes huvitatud isikute märkustele ja ettepanekutele ning seda tootekategooriat mõjutavatele muudele suundumustele“.

(64)

Seega analüüsis komisjon hoolikalt saadud märkusi konkreetsete mehhanismide ettepanekute kohta selles tootekategoorias.

Huvitatud isikute märkused

(65)

Selle kategooria kohta märkusi esitanud huvitatud isikud olid üldiselt üksmeelel, et on oluline säilitada autotööstusele mõeldud terase vajalikud impordimahud. Selleks esitasid nad erinevaid taotlusi. Mõned huvitatud isikud taotlesid autotööstuses kasutatavate imporditud toodete tuvastamist nn importija kinnituse kaudu või taotlesid vabasse ringlusse lubamist üksnes nn sisenemisdokumendi alusel, mille on väljastanud liikmesriigi määratud pädev asutus liidu importija taotluse põhjal. Huvitatud isikud palusid lisaks jagada kasutamata tariifikvootide mahud ümber kategooriast 4A kategooriasse 4B ning kehtestada 30 % ülempiir perioodi viimases kvartalis, vältimaks, et muud kui autotööstuses kasutatavad tooted kasutaksid endiselt osa tariifikvoodist ja seega tõrjuksid välja autotööstuses kasutatavad tooted. Peale selle taotlesid mõned huvitatud isikud, et komisjon töötaks välja lõppkasutuse alternatiivsüsteemi, mis siiski täidaks sama eesmärki ja isegi taastaks lõppkasutuse mehhanismi, samas kui teised olid otseselt lõppkasutusmehhanismi taastamise vastu.

Komisjoni analüüs

(66)

Esiteks jääb komisjon seisukohale, et võimaluse korral on soovitatav uurida lähemalt autotööstuse terase impordi eraldamise alternatiive tootekategoorias 4B. Seoses sellega hindas komisjon saadud ettepanekuid hoolikalt ja jõudis järgmistele järeldustele.

(67)

Lõppkasutusmehhanismi rakendamine ei toiminud ootuspäraselt, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud lõppkasutuse määruses. Komisjon ei ole näinud tõendeid selle kohta, et tühistamise kaasa toonud asjaolud oleksid muutunud ja et sellise mehhanismi taaskehtestamine oleks tõhus lahendus. Seega on komisjon seisukohal, et lõppkasutusmehhanismi taaskehtestamine ei ole asjakohane.

(68)

Samuti märgib komisjon, et hoolimata võimalusest esitada tähelepanekuid teiste isikute märkuste kohta ei olnud ettepanekuid, mida oleks liikmesriikide sidusrühmade hulgas piisavalt toetatud. Komisjon tuletab meelde, juhindudes lõppkasutusmehhanismi kogemusest, et selles tootekategoorias alternatiivse tõhusa mehhanismi rakendamiseks on ülioluline, et kõik autotööstuse keerukas tarneahelas osalejad panustaksid üheselt liikmesriikide vahelisse koostöösse mehhanismi elujõuliseks muutmisel. Seega leiab komisjon, et ükski pakutud alternatiivne sihtotstarbeline mehhanism ei tundu mobiliseerivat enamikku osalejaist ja seetõttu ei võimalda saavutada edu.

(69)

Niisiis otsustas komisjon selle tootekategooria jaoks mitte rakendada ühtki uut eraldiseisvat mehhanismi ning hoida ära just seda negatiivset mõju, mida mehhanismi ebapiisav järgimine võib uuesti tekitada.

(70)

Komisjon soovib rahulolevalt rõhutada, et lõppkasutusmehhanismi loa saamise teeb võimalikuks tõhus koostöö kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel. Komisjon viitab konkreetsele olukorrale seoses huvitatud isikuga, kes sai lõppkasutuse loa ELi liikmesriigi ametiasutuselt 2020. aprilli lõpus. Kahjuks ei saa komisjon tulemuslikult rakendada tariifikvoodi spetsiifilist haldamist, mida kohaldataks ainult ühe äriühingu suhtes.

(71)

Teiseks, vaadates kategooria 4B tariifikvoote, on komisjon täheldanud impordi ulatuslikku sissevoolu liidu turule pärast jääkkvoodi avanemist neljandas kvartalis 1. aprillil 2020, mis ammendas kiiresti esialgu kättesaadava jääkkvoodi. Olukord sarnaneb 1. juuli 2019. aasta omaga, mil avati meetmete kohaldamise teise aasta uued kvoodid ja aastane riigipõhine kvoot ammendus ühe päevaga. Seoses sellega hoiatasid huvitatud isikud komisjoni endiselt, et enamik neist mahtudest ei teeniks liidu autotööstust. Võttes arvesse neid väiteid, märgib komisjon, et ükski huvitatud isik ei esitanud selles asjas võetud seisukohtade kohta vastuväiteid. Peale selle tuletab komisjon meelde, et ta teeb kõrvalehoidmisega seotud uurimistööd kõnealuse tootekategooria HRVst pärit impordi kohta, tuginedes väidete tõesust piisavalt toetavatele tõenditele, et kategooriasse 4B kuuluv import ei pruugi tegelikult sellele tootekategooriale vastata.

(72)

Seega peab komisjon vajalikuks teha kohandus, hoidmaks ära, et ebaharilikult suurtes kogustes neljanda kategooria muud kui autotööstuses kasutatavad tooteliigid tõrjuksid endiselt põhjendamatult välja ELi autotööstuse traditsioonilisi tarnevooge. Seda kohandust käsitletakse allolevas jaos 3.2.3.

3.2.3.   Traditsiooniliste kaubavoogude väljatõrjumine

(73)

Lõpliku määruse põhjenduses 150 leidis komisjon, et riikidele, mis on enda riigipõhise kvoodi ammendanud, peaks perioodi viimases kvartalis lubama juurdepääsu jääkkvoodile. Selle mehhanismi eesmärk oli vältida olukorda, et jääkkvootide mahud võivad kasutamata jääda. Esimese läbivaatamise määruse põhjendustes 85–98 hindas komisjon selle tunnuse toimimist, tuvastades teatava väljatõrjumise mõju, ning kohandas vastavalt meetmete selle tunnuse toimimist kahes tootekategoorias (34).

Huvitatud isikute märkused

(74)

Käesoleva läbivaatamise raames esitasid paljud huvitatud isikud märkusi ja ettepanekuid väidetava väljatõrjumise mõju kohta, mis avalduks paljudes tootekategooriates. Mõned isikud taotlesid ülempiiride kehtestamist teatud tootekategooriate kohta nende riikide suhtes, millel on perioodi viimases kvartalis juurdepääs jääkkvoodile. Mõned isikud taotlesid ka olemasolevate ülempiiride vähendamist kahe tootekategooria puhul ja perioodi viimases kvartalis riikide jääkkvootidele juurdepääsu võimaluse täielikku kaotamist. Samamoodi tegid muud isikud ettepaneku kehtestada konkreetse riigi (riigipõhiste või jääk)kvootide kasutamise ülempiir ja lubada juurdepääsu jääkkvoodile üksnes seoses kasutamata ülekantavate mahtudega, mis kantakse üle eelmisest kvartalist.

(75)

Teiselt poolt taotlesid muud isikud ülempiiride kaotamist ja piiramatut juurdepääsu viimases kvartalis või vähemalt praeguse olukorra säilitamist. Peale selle taotlesid mõned isikud, et riigipõhisest kvoodist kasu saavatel riikidel lubataks jääkkvoodile juurdepääsu kohe, kui eelmine on ammendunud, ootamata ära perioodi viimast kvartalit.

Komisjoni seisukoht

(76)

Erinevalt esimese läbivaatamise uurimisest saab komisjon teise läbivaatamise käigus hinnata oma analüüsi tegemisel palju pikemat lõplike meetmete kohaldamise perioodi: saadaval on viie kvartali andmed (35). Seega on komisjon nüüd saanud hinnata täpsemini ja usaldusväärsemalt, millised on olnud jääkkvootide raames impordi tegelikud mahu ja päritolu suundumused kategooriate kaupa.

(77)

Esiteks sai komisjon hinnata, milline on jääkkvoodi tavapärane kasutus kvartalis nende riikide puhul, mis on turgu valitsevad kasusaajad selles tariifikvootide jaotises. Seoses sellega on komisjon ühelt poolt arvutanud välja keskmise jääkkvoodi kasutuse (üldise ja päritolu kaupa) iga nelja kvartali kohta, mil riigipõhisest kvoodist kasu saavatel riikidel polnud jääkjaotisele veel juurdepääsu. Teiselt poolt võrdles komisjon tavapärast kasutust tegeliku kasutusega (üldine ja päritolu kaupa) neljandas kvartalis, kui suuremad eksportivad riigid said tõepoolest kasutada ära tariifikvootide jääkjaotise (36).

(78)

Tuginedes eespool toodud võrdlusele, jõudis komisjon järeldusele, et juurdepääs jääkkvoodile perioodi neljandas kvartalis ei saa jääda vaikimisi kehtivaks režiimiiks, kuna see põhjustab mitmes tootekategoorias eri ulatuses põhjendamatut väljatõrjuvat mõju. Selle asemel tuleks perioodi viimases kvartalis lubada või mitte lubada jääkkvoodile juurdepääsu turgu valitsevate tariifikvoodist kasusaajate tegeliku tavapärase kasutuse alusel, nagu on kirjeldatud eelmises põhjenduses.

(79)

Et kujundada perioodi neljandas kvartalis tõhus ja proportsionaalne jääkkvoodile juurdepääsu režiim, peab komisjon asjakohaseks, et kohandusi kohaldatakse üksnes nende tootekategooriate suhtes, milles on tuvastatud väljatõrjumise negatiivne mõju. Sellega seoses on komisjon koostanud kolm eri režiimi, mis vastavad jääkkvoodile juurdepääsu kolmele eri režiimile kõikides tootekategooriates. Need kolm režiimi olenevad täheldatud väljatõrjuva mõju tasemest, v.a kategooriates 1, 4B, 8 ja 25A, millel on oma tariifikvootide haldamise režiim (vt vastavalt jagusid 3.2.2.a ja 3.2.3.d, jagusid 3.2.2.d ja 3.2.3.d ning jagusid 3.2.2.c ja 3.2.3.d).

Režiim 1: edasine juurdepääs puudub

(80)

Paljudes kategooriates on väiksemad tarneriigid hinnatud kvartalites järjepidevalt näidanud, et nad suudavad iseseisvalt ära kasutada kogu jääkkvoodi kättesaadava mahu või sellest suure osa. Peale selle on eksportivate riikide uuritud käitumine neljandas kvartalis nendes kategooriates selgelt tekitanud kõikide või osa väiksemate tarneriikide varasemate mahtude põhjendamatu kõrvaletõrjumise. Antud juhul peab komisjon traditsiooniliste kaubavoogude tulemuslikuks säilitamiseks seoses päritoluga vajalikuks keelata riigipõhistest kvootidest kasu saavatel riikidel meetmete kohaldamise kolmandal aastal edasine juurdepääs jääkkvoodile neljandas kvartalis. Edasise juurdepääsu puudumine hakkab kehtima järgmiste kategooriate kohta: 5, 16, 20 ja 27 (37). Varasem keskmine kvartalipõhine jääkkvoodi kasutus näitab nendes kategooriates selgelt, et oht, et osa sellest jääb kasutamata, on väga väike.

Režiim 2: piiratud juurdepääs

(81)

Mitmes muus kategoorias näitab keskmine kvoodikasutus, et kuigi turgu valitsevad tarneriigid kasutavad seda jääkkvoodi raames mõistlikult, ei suuda nemad üksinda kättesaadavast mahust kõike ega suurt osa ära kasutada. Seega on suuremate eksportivate riikide juurdepääs neljandas kvartalis endiselt õigustatud. Siiski näitab jääkkvoodi kasutamise üksikasjalik analüüs neil juhtudel, et piiramatu juurdepääs annab tulemuseks päritolu seisukohast ebaausa lõpliku tasakaalu. Eelkõige täheldati ühise joonena, et turgu valitsevate väiksemate tarneriikide impordi osakaal neljandas kvartalis oli nende eelmiste kvartalite keskmisega võrreldes alati väga väike. See tasakaalustamatus tulenes otseselt nende suuremate eksportivate riikide tõrjuvast kohalolust, mis olid oma riigipõhised kvoodid ammendanud, mille tagajärg oli seega põhjendamatu väljatõrjuv mõju, mis on vastuolus liidu huviga säilida võimalikult palju kaubavooge seoses päritoluga (38).

(82)

Seega, tagamaks, et vajalik sissevedu ei tekita neil juhtudel turgu valitsevate väiksemate tarneriikide traditsiooniliste kaubavoogude põhjendamatut nihkumist, peab komisjon asjakohaseks piirata ammendunud riigipõhistest kvootidest kasu saavate riikide juurdepääsu jääkkvootidele. Seda juurdepääsu piiratakse üksnes seoses nende mahtudega, mis ületavad väiksema tarneriigi nelja kvartali jooksul kasutatud keskmise kvoodi (39). Kohandused hakkavad kehtima järgmiste tootekategooriate kohta: 10, 12, 13, 14, 15, 21, 22 ja 28 (40).

Režiim 3: säilib varasem olukord

(83)

Ülejäänud kategooriate kohta leiab komisjon, et täheldatud suundumuste alusel, mis ei näita päritolu liigset muutumist, on liidu huvides säilitada varasem olukord, st lubada ammendunud riigipõhiste kvootidega kasusaajatele neljandas kvartalis piiranguteta juurdepääsu. Selleks et tagada järelejäänud kvoodist kasu saavate ettevõtjate kaubavoogude säilimine, eraldatakse kasutamata jäänud üle kantud kvoodid nende jaoks. Piiramatut juurdepääsu kohaldatakse niisiis järgmistele kategooriatele: 2, 3A, 3B, 4A, 6, 7, 9, 17, 18, 19, 24, 25B ja 26 (41).

Erijuhud: tootekategooriad 1, 4B, 8 ja 25A

(84)

Eespool kirjeldatud lähenemisviisi ei saa eri põhjustel kohaldada tootekategooriatele 1, 4B, 8 ega 25A.

(85)

Alates lõplike meetmete kehtestamisest kuni uute kohanduste jõustumiseni käesoleva läbivaatamise alusel kohaldati kategooriale 1 üldise tariifikvoodi süsteemi. Seetõttu pole võimalik teha väljatõrjumise analüüsi, mis tehti eespool nimetatud tootekategooriate a–c kohta.

(86)

Siiski otsustas komisjon esimese läbivaatamise määruse alusel, et 30 % ülempiir kvartali kohta võimaldas säilitada võimalikult palju traditsioonilisi kaubavooge nii mahu kui ka päritolu osas. Samadel alustel leiab komisjon, et 30 % ülempiiri hoidmine esialgu kättesaadava jääkkvoodi suhtes neljanda kvartali alguses on endiselt parim asjakohane vahend selle ennetamiseks, et pärast individuaalset kohandamist selle kategooria riigipõhisest kvoodist kasu saavad riigid otsustaksid käesoleva läbivaatamise alusel selle äsja loodud jääkkvoodi turgu valitsevad äriühingud välja tõrjuda.

(87)

Seoses tootekategooriaga 4B oli lõppkasutusmehhanism kehtestanud traditsioonilisi kaubavooge seoses mahu ja päritoluga kahes kvartalis: oktoobrist detsembrini 2019 ja osaliselt jaanuarist märtsini 2020. Alates kõnealuse mehhanismi kehtestamisest esines eksportivatel riikidel suuri takistusi liitu eksportimisel. Seetõttu oli impordi tase ebaharilikult madal. Seega puudub komisjonil sama pikaajaline andmekogum, et hinnata väljatõrjumist eespool kirjeldatud tootekategooriate a–c puhul.

(88)

Sellegipoolest näitavad 2019. aasta neljanda kvartali ja 2020. aasta olemasolevad andmed ühemõtteliselt teatava väljatõrjuva mõju avaldumist. Õigupoolest kasutas mõlema kvartali alguses vaid üks riigipõhisest kvoodist kasu saav eksportiv riik ära peaaegu kogu jääkkvoodi täissumma. Seetõttu, et ära hoida põhjendamatu väljatõrjumise mõju ja säilitada traditsioonilised kaubavood seoses päritoluga, peab komisjon asjakohaseks kehtestada selle kategooria suhtes 30 % ülempiir summa järgi, mis oli esialgu neljanda kvartali alguses kasutada, nende kasu saavate riikide kohta, mille riigipõhised kvoodid on ammendunud.

(89)

Lisaks, kuna kategooriad 8 ja 25A koosnevad alates 1. juulist 2020 üksnes üldisest tariifikvoodist, ei kohaldata seda süsteemi neile.

3.2.4.   Võimalik negatiivne mõju eeliskaubanduspartneritega taotletavate integratsioonieesmärkide saavutamisele

(90)

Lõplikus määruses võttis komisjon kohustuse hinnata, kas kehtivate terase kaitsemeetmete toimimine ohustab oluliselt teatavate eeliskaubanduspartnerite stabiilsust või majandusarengut ulatuses, mis kahjustaks kõnealuste partnerite liiduga sõlmitud lepingute integratsioonieesmärke. Esimese läbivaatamise määruses järeldas komisjon, et kaitsemeetmed ei põhjustanud negatiivset mõju integratsioonieesmärkide saavutamisele. Sama määruse põhjenduses 106 tuvastati ka, et „meetmed ei piiranud põhjendamatult riikide võimet ELi eksportida“.

Huvitatud isikute märkused

(91)

Mitu huvitatud isikut, eelkõige kolmandate riikide valitsused, esitasid algatamisteate selle osa kohta märkusi. Teatud riigid palusid meetmetest vabastamist või eeliskohtlemist. Sellega seoses esitati taotlusi vabastada Lääne-Balkani riigid kaitsemeetmetest, kuna need meetmed võivad mõjutada nende terasetööstuse arengut ning seeläbi põhjustada nende sisemajandusele suurt negatiivset mõju, mis võib seada ohtu liiduga allkirjastatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutes sätestatud eesmärgid. Peale selle väitsid huvitatud isikud, et kaitsemeetmed põhjustaksid nende ekspordi vähenemist ELi võrreldes meetmete kehtestamise eelse perioodiga. Eksportijad peaksid seega kaaluma teatud ettevõtete ajutist sulgemist ja suure hulga töötajate tasustamata puhkust. Mõned riigid viitasid asjaolule, et nad järgivad tõhusalt tehasetööstust käsitlevaid liidu riigiabi eeskirju ning et see peaks järelikult andma neile piiramatu tollimaksuvaba juurdepääsu liidu turule. Muud meetmetest vabastamise või eeliskohtlemise taotlused, mis mõjutasid mitut kolmandat riiki, põhinesid asjakohaste liiduga sõlmitud kahepoolsete lepingute eri sätetel.

Komisjoni seisukoht

(92)

Esmalt tuletab komisjon meelde esimese läbivaatamise määruses esitatud selgitusi, et kõik kahepoolsed lepingud, millele huvitatud isikud selles jaos viitasid, võimaldavad kehtestada kaitsemeetmed, näiteks praegused kaitsemeetmed. Seega puudub komisjonil seadusest tulenev kohustus neid meetmetest vabastada. Teiseks, vastavalt WTO kaitsemeetmete lepingu artiklile 2 kohaldatakse kaitsemeetmeid uuritava toote suhtes, mida imporditakse, sõltumata selle päritolust. Esimese läbivaatamise määruses on juba märgitud, et „ainsad erandid nendest eeskirjadest käsitlevad teatavate liikmete hulka kuuluvate arenguriikide konkreetset olukorda või, vastavalt olukorrale, kahepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi“. Seega jääb komisjon seisukohale, et puudub õiguslik alus need riigid kaitsemeetmetest välja jätta.

(93)

Nagu on märgitud esimese läbivaatamise määruse põhjenduses 99, peetakse põhjenduses 90 kirjeldatud spetsiifiliste aspektidega seonduvate meetmete läbivaatamise kohustusega silmas eelkõige riike, kellega komisjon on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu.

(94)

Seoses nende riikidega on komisjon esmalt teinud tagasivaatava hinnangu nende ekspordi tootluse kohta meetmete kohaldamise teisel aastal, st alates 1. juulist 2019. Sellest analüüsist nähtub, et tootekategooriates, mille puhul kõnealused riigid saavad kasu riigipõhisest kvoodist, oli üldiselt sihtotstarbelise kvoodi raames perioodi viimases kvartalis siiski olemas kasutamata mahte. Pealegi oli enamikul juhtudel nendes kategooriates, kus nad hiljem oleksid võinud oma riigipõhise kvoodi ammendada, sh kategooriates, mida mõni neist riikidest pidas oma tööstustele esmatähtsaks, ikka veel märkimisväärselt jääkkvoodi raames kättesaadavat mahtu. See tähendab, et üldiselt oli neil võimalus oma kõige olulisemates tootekategooriates jätkata eksporti oma varasemaid mahte ületades. Kategooriate puhul, kus neile riikidele tõepoolest jääkkvooti kohaldati, ei näidanud andmete analüüs, et tariifikvootide süsteem oleks üldiselt piiranud nende võimet eksportida. Õigupoolest ei puutunud riigid meetmete ajal teatud juhtudel de facto üldse kokku piirangutega, mis oleksid takistanud neil oma varasemat eksporditaset ületada.

(95)

Komisjon järeldas seega, et tariifikvootide maht oli traditsiooniliste kaubavoogude säilitamiseks piisav ja proportsionaalne ning et puuduvad tõendid liidu nõudluse märkimisväärse kasvu kohta või asjaolude mis tahes muutumise kohta, mis õigustaks selle mahu muutmist, ilma et mõjutataks praeguste meetmete tõhusust.

(96)

Samuti on komisjon teinud tulevikku suunatud analüüsi ja vaadelnud, kuidas käesolevas määruses sisalduvad kohandused võivad mõjutada Lääne-Balkani riikide stabiilsust või majandusarengut. Seda hinnangut tehes on komisjon võtnud arvesse praegust turuolukorda ja lähituleviku väljavaateid, nagu on kirjeldatud eespool jaos 3.1.

(97)

Sellega seoses tuletab komisjon esmalt meelde, et vastupidi liidu tootmisharu taotlustele ei ole komisjon käesolevas teises läbivaatamises vähendanud tariifikvootide mahtu nagu seda ei tehtud ka esimese läbivaatamise raames, ning teiseks, et neid tariifikvoote liberaliseeritakse teist korda täiendava 3 % võrra, kui käesoleva teise läbivaatamise kohandused jõustuvad (42). See tähendab, et Lääne-Balkani riigid saavad kasu suurematest riigipõhistest kvootidest ja üldiselt on neil ka edaspidi viimases kvartalis suurematele jääkkvootidele juurdepääs, mis annab neile võimaluse jätkata eksporti lisaks oma varasematele mahtudele samamoodi nagu lõplike meetmete kehtestamisest alates. Komisjon märgib lisaks, et uued horisontaalsed kohandused seoses jaos 3.2.3 kirjeldatud väljatõrjumisega ja jaos 3.2.5 kirjeldatud arengumaade eranditega avaldavad täiendavat üldist positiivset mõju teatavatele tootekategooriatele, mis Lääne-Balkani riike huvitavad.

(98)

Selle taustal leiab komisjon, et kaitsemeetmed ei ole põhjustanud ega saa ka pärast kohanduste tegemist põhjustada olulist ohtu Lääne-Balkani riikide stabiilsusele ega majandusarengule.

(99)

Lõpetuseks märgib komisjon, et huvitatud isikute märkustes esitatud väidetes puudusid piisavad tõendid või asjakohased näitajad, mis oleksid sellisele ohule viidanud.

(100)

Seega, tuginedes eespool toodud hinnangule ja sellele, et vastupidisele viitavad tõendid puuduvad, peab komisjon selle jao väited tagasi lükkama.

3.2.5.   Selliste WTO liikmeks olevate arenguriikide loetelu ajakohastamine, mis on ajakohastatud impordistatistika alusel meetmete kohaldamisalast välja jäetud

(101)

Pärast lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmist rakendusmäärusega (EL) 2019/159 võttis komisjon endale kohustuse vaadata ajakohastatud impordistatistika põhjal korrapäraselt läbi loetelu arenguriikidest, kes võidakse meetmete kohaldamisalast välja jätta.

Huvitatud isikute märkused

(102)

Esitatud märkustes taotlesid mõned huvitatud isikud meetmete kohaldamisalast väljajätmist, kuna teatav riik ei ületa enam tootekategooriale antud 3 % piirmäära. Muud isikud palusid teatavale riigile kohaldada meetmeid, kuna ta oleks ületanud 3 % piirmäära teatud tootekategoorias. Teatavad isikud taotlesid väljajätmist teatavast tootekategooriast, kuna üksi oleks riik allpool 3 % isegi siis, kui riikide üldosakaal sellises olukorras ületaks 9 % impordi osakaalu. Peale selle pidasid muud isikud asjakohasemaks teha arvutus kõigi 26 tootekategooria põhjal.

Komisjoni seisukoht

(103)

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele, nimelt WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 9 lõikele 1, „ei tohiks kaitsemeetmeid kohaldada ühegi WTOsse kuuluvast arenguriigist pärineva toote suhtes, kui selle impordi osakaal ei ületa 3 % selle toote liitu suunatud impordist, tingimusel et alla 3 % impordi osakaaluga WTO liikmetest riikide arvele ei jää tervikuna käsitledes rohkem kui 9 % vaatlusaluse toote koguimpordist liitu“. Lisaks on liidu huvides kohandada loetelu neist arenguriikidest, kes on meetmete kohaldamisalast välja jäetud, et vältida olukorda, kus teatavad arenguriigid saavad algsest väljajätmisest põhjendamatult kasu.

(104)

Seega arvutas komisjon kogu 2019. aastat hõlmavate andmete põhjal (43) ümber iga eksportiva riigi impordi osakaalu tootepõhiste kategooriate alusel (44).

(105)

Kogu 2019. aastat hõlmavate andmete põhjal ületas import järgmistest riikidest, mis olid meetmete kohaldamisalast välja jäetud, mõnes tootekategoorias 3 % piirmäära. Seetõttu tuleks käesoleva läbivaatamise tulemusel kohaldada nende suhtes järgmisi meetmeid:

Brasiilia on lisatud tootekategooriasse 3A, kuna tema impordi osakaal selles kategoorias ulatus 2019. aastal 23 %ni;

Põhja-Makedoonia on lisatud tootekategooriasse 12, kuna tema impordi osakaal selles kategoorias ulatus 2019. aastal 3,54 %ni;

Tuneesia on lisatud tootekategooriasse 4A, kuna tema impordi osakaal selles kategoorias ulatus 2019. aastal 4,88 %ni;

Türgi on lisatud tootekategooriasse 6, kuna tema impordi osakaal selles kategoorias ulatus 2019. aastal 9,77 %ni;

Araabia Ühendemiraadid on lisatud tootekategooriasse 21, kuna tema impordi osakaal selles kategoorias ulatus 2019. aastal 3,28 %ni;

Vietnam on lisatud tootekategooriasse 5, kuna tema impordi osakaal selles kategoorias ulatus 2019. aastal 4,87 %ni.

(106)

Seejärel hindas komisjon, kas eespool nimetatud kategooriate puhul kvalifitseeruksid asjaomased arenguriigid riigipõhisele kvoodile. Sel eesmärgil hindas komisjon, kas perioodil 2015–2017 moodustas asjaomaste riikide lõikes nende kategooriate import vähemalt 5 % selle perioodi koguimpordist mistahes kategoorias. Tulemusest nähtus, et mitte ükski neist ei kvalifitseerunud riigipõhisele kvoodile. Seetõttu kuuluvad kõik need riigid vastavates tootekategooriates jääkkvoodi alla.

(107)

Seoses kaitsemeetmete kohaldamisalast väljajätmisega on käesoleva läbivaatamise tulemused järgmised:

Brasiilia on välja jäetud tootekategooriatest 1, 6 ja 7, kus tema impordi osakaal ulatus 2019. aastal vastavalt 1,53 %, 1,55 % ja 2,25 %ni;

Egiptus on välja jäetud tootekategooriast 1, kus tema impordi osakaal ulatus 2019. aastal 1,75 %ni;

Vietnam on välja jäetud tootekategooriast 4A, kus tema impordi osakaal ulatus 2019. aastal 1,23 %ni.

(108)

Riigipõhised kvoodid, mis oleksid vastanud nendest WTO liikmetest arenguriikidele, kes jäetakse pärast läbivaatamist meetmete kohaldamisalast välja (Brasiilia kategooriast 6 ja Hiina kategooriast 3A), lisatakse vastavatesse jääkkvootidesse igas vaatlusaluses tootekategoorias alates meetmete kohaldamise kolmanda aasta esimese kvartali algusest, st 1. juulist 2020 (45).

(109)

Pärast seda ümberarvutamist ajakohastas komisjon impordistatistika alusel meetmete kohaldamisalast välja jäetud kvootide loetelu iga 26 tootekategooria kohta, mille suhtes kohaldatakse meetmeid (täielik ajakohastatud loetelu on esitatud I lisas).

3.2.6.   Muud asjaolude muutused, mis võivad nõuda eraldatud tariifikvoodi mahu kohandamist

Huvitatud isikute märkused liberaliseerimise kohta

(110)

Selle läbivaatamise käigus esitati komisjonile väga erinevat tüüpi taotlusi. Peamine teema oli liberaliseerimise maht. Pidades silmas nõudluse vähenemist, pooldas liidu tootmisharu praeguse 3 % vähendamist ja isegi täielikku kaotamist. Teiselt poolt väitsid muud huvitatud isikud, et esimese läbivaatamise määruses määratletud liberaliseerimise mahtu tuleks säilitada või isegi suurendada kas kõigi tootekategooriate puhul või mõne konkreetse tootekategooria ja/või konkreetse päritolu puhul.

Komisjoni seisukoht

(111)

WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et „kohandamise hõlbustamiseks olukorras, kus kaitsemeetme eeldatav rakendamisaeg on, nagu sellest on artikli 12 lõike 1 sätete alusel teatatud, üle aasta, tuleb meedet rakendaval liikmel seda rakendamisaja kestel järk-järgult regulaarsete ajavahemike järel liberaliseerida“.

(112)

Seoses sellega kehtestas komisjon esimese läbivaatamise määruses 3 % liberaliseerimise mahu, mis kehtib teisel meetmete kohaldamise aastal. Samuti tegi komisjon kõnealuses määruses kindlaks, et sama liberaliseerimise mahtu tuleks kohaldada meetmete kohaldamise kolmandal aastal, st alates 1. juulist 2020. Komisjon analüüsis, kas muutused praegusest mahust ülespoole olid õigustatud.

(113)

Nagu on üksikasjalikult selgitatud jaos 3.1, osutavad sisuliselt kõik allikad majandustegevuse selgele kahanemisele 2020.–2021. aastal võrreldes eelmiste aastatega. Sellega seoses märgib komisjon, et nõudlus terase järele vastab üldiselt riigi või majanduspiirkonna makromajanduslikele suundumustele, nagu SKP kasv. Peale selle tuletab komisjon meelde asjaolu, et esimesel meetmete kohaldamise aastal jäi kasutamata märkimisväärsel hulgal tariifikvootide mahte ja teise aasta lõpuks jäävad suure tõenäosusega taas kasutamata veelgi suuremad mahud. Seepärast, pidades silmas praeguseid majanduse väljavaateid perioodiks 2020–2021, märkimisväärset kättesaadavat tariifikvootide mahtu tootekategooriate lõikes ja seda, et toimikus puuduvad kindlad tõendid, mis viitaks vajadusele tariifikvoote suurendada, ei jää komisjonil muud üle, kui lükata tagasi kõik liberaliseerimise tempo suurendamise taotlused.

(114)

Teisest küljest vaatas komisjon järgmisena läbi praeguse liberaliseerimise mahu vähendamise või kaotamise taotlused. Komisjon leiab, et WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõike 4 sõnastus ilmselgelt kohustab uurivat ametiasutust liberaliseerimise mahtu vähemalt säilitama, kui seda on meetmete kohaldamise teisel aastal tulemuslikult rakendatud. Seega leiab komisjon, et kolmandal meetmete kohaldamise aastal, mis algab 1. juulil 2020, ei saa liberaliseerimise mahtu vähendada allapoole seda, mis oli tulemuslikult kehtestatud meetmete kohaldamise teisel aastal, st 3 %. Seetõttu lükkab komisjon tagasi liberaliseerimise mahu vähendamise taotlused.

(115)

Pidades silmas eespool toodut, säilitatakse seega liberaliseerimise maht 3 % iga tootekategooria kohta.

Muud märkused

(116)

Mitu huvitatud isikut teavitas komisjoni väidetavast tegevusest, mille eesmärk on hoiduda 25 % kvoodivälise tollimaksu maksmisest. See väidetav kõrvalehoidmine või valesti deklareerimine võib väljenduda eri vormides ja puudutada mitut tootekategooriat.

(117)

Komisjon võtab need väited teadmiseks ja seab endale eesmärgi neid põhjalikult uurida, et võtta vajalikke parandusmeetmeid, kui kõnealune väidetav tegevus kinnitust leiab. Igal juhul tuletab komisjon meelde, et tollialased õigusaktid on nende väidete käsitlemisel endiselt täielikult kohaldatavad.

(118)

Mõned huvitatud isikud palusid teatud kategooriate jagamist. Nende väidete toetamiseks väitsid mõned isikud, et mõnel juhul konkureerisid nii standardsed kui ka kõrgkvaliteetsed tooteliigid sama tariifikvoodi raames ning et komisjon peaks tagama nende kahe õige tasakaalu säilitamise, vältimaks väljatõrjumise mõju.

(119)

Sellega seoses rõhutab komisjon, et nende taotluste tulemusena on ta teinud käesoleva teise läbivaatamise raames väga põhjaliku analüüsi võimaliku väljatõrjumise mõju kohta ja kehtestanud eespool jaos 3.2.3 kirjeldatud täpsustatud kohandused selle parandamiseks. Komisjon märgib, et need kohandused võimaldaksid rahuldada paljud neist taotlustest, kuna need tagavad, et riigid, kes tarnivad väikses mahus kvaliteetseid tooteliike, mis kuuluvad tavaliselt jääkkvoodi alla, saavad turvalisema ligipääsu kättesaadavatele mahtudele. Peale selle tuletab komisjon meelde, et meetmete ülesehitus peab tagama raskesti leitava tasakaalu, et tagada võimalikult suurel määral traditsiooniliste kaubavoogude säilimine seoses mahu ja päritoluga ning säilitada võetud meetmeid, mida liidu liikmesriikide riiklikud tolliasutused saaksid tõhusalt rakendada. Komisjon leiab, et kui tekib toote alamkategooriate vohamine, oleks meetmete kehtestamisel oht muutuda ülemäära koormavaks ja kahjustada tariifikvootide tõhusat haldamist.

(120)

Mõned jaotamistaotlused viitasid konkreetselt asjaolule, et teatud tooteliike kasutati autotööstuses, ja seepärast tuleks neid kohelda sarnaselt tootekategooriasse 4B kuuluvate tooteliikidega. Siiski märgib komisjon seoses sellega, et säärastele taotlustele ei pööranud autotööstus ise kirjalikus etapis eriti tähelepanu, tekitades seega põhjendatud kahtlusi, kas selle kohanduse vastuvõtmine on liidu huvides.

(121)

Seega järeldab komisjon, et sellega seoses esitatud märkustes, v.a seoses eespool põhjendustes 55–62 nimetatud tootekategooriaga 25, ei esitatud väidete tõestuseks piisavalt tõendeid, ei tõestatud, et tolliasutus saab neid rakendada, ilma et see muutuks põhjendamatult koormavaks, ega näidatud, kuidas selline kohandus võiks olla liidu üldistes huvides.

(122)

Mõned huvitatud isikud taotlesid, et komisjon lisaks teatavad tootekategooriad meetmete kohaldamisalasse, samas kui teised väitsid, et teatavad kategooriad tuleks välja jätta.

(123)

Komisjon viitab oma järeldusele esimese läbivaatamise määruse põhjenduses 163, kus on sätestatud, et see läbivaatus ei hõlma toote määratluse muutmist. Seepärast jäeti need taotlused rahuldamata.

(124)

Mõned isikud väitsid ka, et kehtivad meetmed ei vastanud WTO kaitsemeetmete lepingu standarditele ja et nende kohaldamine tuleks seega lõpetada.

(125)

Komisjon viitab esimese läbivaatamise määruse põhjendusele 165 ja selles esitatud viidetele ning seega lükkab need väited tagasi.

(126)

Muud huvitatud isikud tegid ettepaneku, et tariifikvoote hallataks litsentsisüsteemi kaudu.

(127)

Seoses sellega kordab komisjon, et tariifikvootide haldamise süsteem peab tagama, et selle rakendamine ei ole tolliasutustele ülemäära koormav, mis võib kahjustada selle tulemuslikku kohaldamist. Komisjon jääb seisukohale, et lõpliku määrusega kehtestatud tariifikvootide haldamise süsteem on asjakohase tasakaalu saavutamiseks sobivaim.

(128)

Peale selle küsis mitu isikut Ühendkuningriigi liidust lahkumisega (Brexitiga) seotud mõju ja võimalike kohanduste kohta.

(129)

Komisjon märgib, et kohanduste vastuvõtmise ajal kehtib endiselt Ühendkuningriigi liidust väljaastumise üleminekuperiood, kuna Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase kokkuleppe üle käivad veel läbirääkimised. Kui vaja, vaatab komisjon olukorra viivitamata üle, kui selle teemaga seoses toimub mistahes muutusi.

(130)

Lõpuks märgib komisjon, et käesolev läbivaatamine, millega muudetakse jooksvaid kaitsemeetmeid, vastab ka kohustustele, mis tulenevad teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest lepingutest.

Läbivaatamisklausel

(131)

Lõpuks leiab komisjon, et tulenevalt liidu huvist võib tal tekkida vajadus kohandada eraldatud tariifikvoodi mahtu vastavalt II lisas sätestatule alates ajavahemikust, mis algab 1. juulist 2020, kui asjaolud meetmete kehtivusperioodil muutuvad. Muutunud olukord võiks realiseeruda näiteks siis, kui liidu üldise nõudluse kasv või kahanemine mõnes tootekategoorias nõuaks tariifikvoodi mahu ümberhindamist, dumpinguvastaste või subsiidiumivastaste meetmete kehtestamist, mis võivad tulevast impordi kujunemist oluliselt mõjutada, või kui toimub mis tahes muutusi seoses USA paragrahviga 232, mis võib mõjutada otseselt käesoleva uurimise järeldusi, nimelt kaubavahetuse ümbersuunamise osas. Komisjon võib samuti läbi vaadata, kas meetmete rakendamisel võib olla negatiivne mõju eeliskaubanduspartneritega taotletavate integratsiooni eesmärkide saavutamisele, näiteks kas need ohustavad oluliselt nende stabiilsust või majandusarengut.

(132)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/159 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Iga vaatlusaluse tootekategooria puhul, välja arvatud tootekategooria 8 ja 25A puhul, eraldatakse osa tariifikvoodist IV lisas sätestatud riikidele.

3.   Iga tariifikvoodi ülejäänud osa ning tootekategooria 8 ja 25 tariifikvoot eraldatakse ajalises järjekorras, võttes aluseks kehtivusaja iga kvartali jaoks võrdselt kehtestatud tariifikvoodi.“

b)

Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kui lõike 2 kohane asjaomane tariifikvoot on ühe konkreetse riigi puhul ammendatud, võib sellest riigist importida mõnda tootekategooriat sama tootekategooria ülejäänud tariifikvoodi raames. Seda sätet kohaldatakse ainult lõpliku tariifikvoodi iga kohaldamisaasta viimases kvartalis. Tootekategooriatele 5, 16, 20 ja 27 ei anta edasist juurdepääsu tariifikvoodi ülejäänud osale. Tootekategooriatele 10, 12, 13, 14, 15, 21, 22 ja 28 antakse juurdepääs üksnes konkreetsele mahule esialgsest kättesaadavast tariifikvoodi mahust viimases kvartalis. Tootekategooriate 1 ja 4B puhul ei tohi ükski eksportiv riik kasutada üksi üle 30 % iga meetmete kohaldamise aasta viimase kvartali esialgsest kättesaadavast jääktariifikvoodi mahust. Tootekategooriatele 2, 3A, 3B, 4A, 6, 7, 9, 17, 18, 19, 24, 25b ja 26 antakse viimases kvartalis juurdepääs kogu esialgu kättesaadavale tariifikvoodi mahule vastavates tootekategooriates.“

2)

Lisasid muudetakse järgmiselt.

a)

Lisa III.2 asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

b)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 2

II lisas sätestatud ajavahemiku jooksul, mis algab 1. juulil 2020, võib komisjon meetmed asjaolude muutumise korral läbi vaadata.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.

(2)  ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.

(3)  Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(4)  Komisjoni 26. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1590, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 248, 27.9.2019, lk 28).

(5)  Komisjoni 15. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/35, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 12, 16.1.2020, lk 13).

(6)  ELT C 51, 14.2.2020, lk 21.

(7)  Vt põhjendus 9 allpool.

(8)  Uuringu infotund (üldine), 14. aprill 2020.

(9)  JP Morgani ülemaailmne liitindeks PMI, 3. aprill 2020.

(10)  Samas.

(11)  IHS Markiti ülemaailmse sektori PMI, 8. mai 2020.

(12)  Aruanne „Bracing for impact“ („Löögiks valmistudes“), 7. aprill 2020.

(13)  IHS Markiti ülemaailmne terasekasutajate PMI, 8. mai 2020.

(14)  2020. aasta kevadine majandusprognoos: „Sügav ja ebaühtlane majanduslangus, ebakindel taastumine“, 6. mai 2020.

(15)  IHS Markiti ülemaailmne terasekasutajate PMI, 8. mai 2020.

(16)  Uuringu infotund (üldine), 14. aprill 2020.

(17)  IHS Markiti PMI uuring ja analüüs, 14. mai 2020.

(18)  Vt põhjendused 36 ja 37, kus selgitatakse üksikasjalikumalt teatavate eksportivate riikide uuritud käitumist meetmete ajal.

(19)  Samas.

(20)  Kuni 15. maini 2020 analüüsitud andmed.

(21)  9 miljonit tonni on 29 % tariifikvootide kogumahust, mis oli kättesaadav meetmete kohaldamise teisel aastal.

(22)  See küündis umbes 12 %ni kasutamata tariifikvootide kogumahust.

(23)  Allikas: https://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/quota_consultation.jsp.

(24)  Hoolimata asjaolust, et Iraan kattis asjaomasel perioodil 5 % impordi mahust, ei ole tal riigipõhiseid kvoote. Põhjus on selles, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu ta peaaegu lakkas liitu eksportimast – impordi osakaal vähenes 2019. aastal 0,05 %ni – ja seetõttu on väga tõenäoline, et kui talle eraldatakse riigipõhised tariifikvoodid, jäävad need suuresti kasutamata. Teisalt aga säilitab Venemaa riigipõhised tariifikvoodid põhjusel, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest on ta suures mahus pidevalt eksportinud.

(25)  Vt jagu 3.2.3.d.

(26)  Vt lõpliku määruse põhjendus 146 ja esimese läbivaatamise määruse põhjendus 17.

(27)  ELT L 110, 8.4.2020, lk 3.

(28)  Komisjon märgib, et selles tootekategoorias kehtib USA-le liidu tasakaalustavate meetmete tõttu 25 % tollimaks: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/may/tradoc_156909.pdf.

(29)  Indoneesia kohta kehtivad ajutised dumpinguvastased meetmed; siiski ei ole tal riigipõhist tariifikvooti. Ülekantud riigipõhiste kvootide mahud kuuluvad järgmiste riikide muidu riigipõhiste tariifikvootide hulka: Hiina, Taiwan ja USA.

(30)  Näiteks CN-kood 7305 19 00, mille puhul oli kasv 2019. aastal peaaegu 300 % võrreldes keskmise impordiga perioodil 2015–2017.

(31)  CN-koodid: 7305 11 00 ja 7305 12 00.

(32)  CN-koodid: 7305 19 00, 7305 20 00, 7305 31 00, 7305 39 00 ja 7305 90 00.

(33)  Vt esimese läbivaatamise määruse põhjendused 54–59.

(34)  Tootekategooriatele 13 ja 16 kohaldatud kohandus hõlmas 30 % ülempiiri algsele mahule neljandas kvartalis nende riikide jaoks, mille suhtes muul juhul kohaldati riigipõhiseid tariifikvoote. Lisateabe saamiseks vt esimest läbivaatamist käsitleva määruse põhjendused 88–96.

(35)  Veebruarist märtsini 2019, aprillist juunini 2019, juulist septembrini 2019, oktoobrist detsembrini 2019, jaanuarist märtsini 2020.

(36)  Selles analüüsis tugines komisjon peamiselt kogu kvartalile aprillist juunini 2019 ning kui kõnealuse määruse koostamise ajal kättesaadavad andmed seda võimaldasid, tegi ta järeldusi tariifikvootide kasutuse kohta kvartalis aprillist juunini 2020.

(37)  Turgu valitsevate riikide tariifikvoodi keskmine kasutus oli 96–100 %.

(38)  Konkreetsetes tootekategooriates lubatud koguste kohta vt III lisa

(39)  Kui turgu valitsevate riikide keskmine tariifikvootide kasutus antud kategoorias on jääkkvoodi raames nelja hinnatud kvartali kohta olnud nt 70 %, tähendab see, et neljandas kvartalis jääkkvoodile juurde pääsevad riigid võivad kokku eksportida kõige rohkem 30 % neljandas kvartalis esialgu kättesaadavatest jääktariifikvoodi mahtudest.

(40)  Nende kategooriate keskmine jääktariifikvoodi kasutus asjakohastes kvartalites oli järgmine: 70 % (kat 10), 40 % (kat 12), 73 % (kat 13), 44 % (kat 14), 25 % (kat 15), 79 % (kat 21), 19 % (kat 22), 29 % (kat 28).

(41)  Konkreetsetes tootekategooriates lubatud koguste kohta vt III lisa

(42)  Vt käesoleva määruse jagu 3.2.6.

(43)  Allikas: Eurostat.

(44)  Arvutamisel ei võetud arvesse importi riikidest, mis on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 6 alusel välja jäetud.

(45)  II lisas olevad mahud juba kajastavad seda ülekandmist.


I LISA

„LISA III.2

III.2. Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid

Riik/tooterühm

1

2

3A

3B

4A

4B

5

6

7

8

9

10

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

24

25

26

27

28

Brasiilia

 

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Hiina

 

 

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

X

 

 

X

 

 

X

X

 

X

 

X

X

X

X

X

India

X

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

 

 

X

X

 

 

 

 

X

 

X

X

 

X

 

 

Indoneesia

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Malaisia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Mehhiko

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Moldova

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

X

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Põhja-Makedoonia

 

 

 

 

 

 

X

 

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

X

 

 

 

 

Tai

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Tuneesia

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Türgi

X

X

 

 

X

X

X

X

 

 

X

 

X

X

 

 

X

X

 

X

X

X

 

X

X

X

X

X

Ukraina

 

X

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

X

X

 

X

X

 

 

X

X

X

X

 

 

X

X

Araabia Ühendemiraadid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

X

X

 

X

 

X

 

 

Vietnam

 

X

 

 

 

 

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

Kõik muud arenguriigid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 


II LISA

„IV LISA

IV.1. Tariifikvootide mahud

Tootenumber

Tootekategooria

CN-koodid

Jaotus riigiti (vajaduse korral)

2.2.2019–30.6.2019

1.7.2019–30.6.2020

1.7.2020–30.9.2020

1.10.2020–31.12.2020

1.1.2021–31.3.2021

1.4.2021–30.6.2021

Lisatollimaksumäär

Järjekorranumbrid

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 10 , 7208 52 99 , 7208 53 10 , 7208 53 90 , 7208 54 00 ,

7211 13 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99

Kolmandad riigid

3 359 532,08

8 476 618,01

 

25 %

 

Venemaa

421 690,19

421 690,19

412 523,02

417 106,60

25 %

09.8966

Türgi

344 890,78

344 890,78

337 393,15

341 141,97

25 %

09.8967

India

168 367,79

168 367,79

164 707,62

166 537,71

25 %

09,8968

Korea Vabariik

135 958,47

135 958,47

133 002,85

134 480,66

25 %

09.8969

Serbia

116 149,87

116 149,87

113 624,87

114 887,37

25 %

09.8970

Muud riigid

1 013 612,28

1 013 612,28

991 577,22

1 002 594,76

25 %

 (1)

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00

India

234 714,39

592 220,64

153 750,21

153 750,21

150 407,82

152 079,02

25 %

09.8801

Korea Vabariik

144 402,99

364 351,04

94 591,52

94 591,52

92 535,18

93 563,35

25 %

09.8802

Ukraina

102 325,83

258 183,86

67 028,78

67 028,78

65 571,63

66 300,20

25 %

09.8803

Brasiilia

65 398,61

165 010,80

42 839,52

42 839,52

41 908,22

42 373,87

25 %

09.8804

Serbia

56 480,21

142 508,28

36 997,49

36 997,49

36 193,20

36 595,35

25 %

09.8805

Muud riigid

430 048,96

1 085 079,91

281 704,58

281 704,58

275 580,57

278 642,58

25 %

 (2)

3.A

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10

Korea Vabariik

1 923,96

4 854,46

1 260,30

1 260,30

1 232,90

1 246,60

25 %

09.8806

Hiina

822,98

2 076,52

 

 

 

 

25 %

09.8807

Venemaa

519,69

1 311,25

340,42

340,42

333,02

336,72

25 %

09.8808

Iraani Islamivabariik

227,52

574,06

149,04

149,04

145,80

147,42

25 %

09.8809

Muud riigid

306,34

772,95

739,77

739,77

723,69

731,73

25 %

 (3)

3.B

7225 19 90 , 7226 19 80

Venemaa

51 426,29

129 756,46

33 686,91

33 686,91

32 954,59

33 320,75

25 %

09.8811

Korea Vabariik

31 380,40

79 177,59

20 555,80

20 555,80

20 108,94

20 332,37

25 %

09.8812

Hiina

24 187,01

61 027,57

15 843,76

15 843,76

15 499,33

15 671,54

25 %

09.8813

Taiwan

18 144,97

45 782,56

11 885,91

11 885,91

11 627,52

11 756,71

25 %

09.8814

Muud riigid

8 395,39

21 182,87

5 499,42

5 499,42

5 379,87

5 439,65

25 %

 (4)

4.A (5)

Metalliga kaetud lehtteras

TARICi koodid:

7210410020 , 7210490020 ,

7210610020 , 7210690020 ,

7212300020 , 7212506120 ,

7212506920 , 7225920020 ,

7225990011 , 7225990022 ,

7225990045 , 7225990091 ,

7225990092 , 7226993010 ,

7226997011 , 7226997091 ,

7226997094 ,

Korea Vabariik

69 571,10

328 792,63

45 572,71

45 572,71

44 582,00

45 077,36

25 %

 

09.8816

India

83 060,42

209 574,26

54 408,92

54 408,92

53 226,12

53 817,52

25 %

09.8817

Muud riigid

761 518,93

1 921 429,81

498 834,77

498 834,77

487 990,53

493 412,65

25 %

 (6)

4.B (7)

CN Codes:

7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 50 20 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7226 99 10

TARIC codes:

7210410030 , 7210410080 , 7210490030 , 7210490080 , 7210610030 ,

7210610080 , 7210690030 , 7210690080 ,

7212300080 , 7212506130 , 7212506180 , 7212506930 ,

7212506980 , 7225920080 ,

7225990023 , 7225990041 , 7225990093 , 7225990095 ,

7226993090 , 7226997019 ,

7226997096 , 7225990041

Hiina

204 951,07

517 123,19

134 253,68

134 253,68

131 335,12

132 794,40

25 %

09.8821

Korea Vabariik

249 533,26

476 356,93

163 457,35

163 457,35

159 903,93

161 680,64

25 %

09.8822

India

118 594,25

299 231,59

77 685,44

77 685,44

75 996,63

76 841,03

25 %

09.8823

Taiwan

49 248,78

124 262,26

32 260,53

32 260,53

31 559,21

31 909,87

25 %

09.8824

Muud riigid

125 598,05

316 903,26

82 273,30

82 273,30

80 484,75

81 379,02

25 %

 (8)

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

7210 70 80 , 7212 40 80

India

108 042,36

272 607,54

70 773,40

70 773,40

69 234,85

70 004,12

25 %

09.8826

Korea Vabariik

103 354,11

260 778,38

67 702,35

67 702,35

66 230,56

66 966,46

25 %

09.8827

Taiwan

31 975,79

80 679,86

20 945,82

20 945,82

20 490,48

20 718,15

25 %

09.8828

Türgi

21 834,45

55 091,68

14 302,71

14 302,71

13 991,78

14 147,24

25 %

09.8829

Põhja-Makedoonia

16 331,15

41 206,02

10 697,76

10 697,76

10 465,20

10 581,48

25 %

09.8830

Muud riigid

43 114,71

108 785,06

28 242,39

28 242,39

27 628,42

27 935,41

25 %

 (9)

6

Tinatatud tooted

7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20

Hiina

158 139,17

399 009,55

103 589,44

103 589,44

101 337,49

102 463,47

25 %

09.8831

Serbia

30 545,88

77 071,98

20 009,15

20 009,15

19 574,17

19 791,66

25 %

09.8832

Korea Vabariik

23 885,70

60 267,31

15 646,38

15 646,38

15 306,25

15 476,31

25 %

09.8833

Taiwan

21 167,00

53 407,61

13 865,49

13 865,49

13 564,07

13 714,78

25 %

09.8834

Brasiilia

19 730,03

49 781,91

 

 

 

 

25 %

09.8835

Muud riigid

33 167,30

83 686,22

34 650,52

34 650,52

33 897,25

34 273,88

25 %

 (10)

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60 ,

Ukraina

339 678,24

857 060,63

222 507,03

222 507,03

217 669,92

220 088,47

25 %

09.8836

Korea Vabariik

140 011,38

353 270,32

91 714,78

91 714,78

89 720,98

90 717,88

25 %

09.8837

Venemaa

115 485,12

291 386,78

75 648,80

75 648,80

74 004,26

74 826,53

25 %

09.8838

India

74 811,09

188 759,93

49 005,18

49 005,18

47 939,85

48 472,51

25 %

09.8839

Muud riigid

466 980,80

1 178 264,65

305 896,87

305 896,87

299 246,94

302 571,91

25 %

 (11)

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00

Kolmandad riigid

 

 

91 870,53

91 870,53

89 873,34

90 871,93

25 %

 

Hiina

87 328,82

220 344,09

 

25 %

Korea Vabariik

18 082,33

45 624,52

25 %

 

Taiwan

12 831,07

32 374,77

25 %

 

Ameerika Ühendriigid

11 810,30

29 799,22

25 %

 

Muud riigid

10 196,61

25 727,62

25 %

 (12)

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80

Korea Vabariik

70 813,18

178 672,60

46 386,34

46 386,34

45 377,94

45 882,14

25 %

09.8846

Taiwan

65 579,14

165 466,29

42 957,77

42 957,77

42 023,90

42 490,84

25 %

09.8847

India

42 720,54

107 790,51

27 984,19

27 984,19

27 375,84

27 680,01

25 %

09.8848

Ameerika Ühendriigid

35 609,52

89 848,32

23 326,10

23 326,10

22 819,01

23 072,56

25 %

09.8849

Türgi

29 310,69

73 955,39

19 200,03

19 200,03

18 782,64

18 991,34

25 %

09.8850

Malaisia

19 799,24

49 956,54

12 969,54

12 969,54

12 687,59

12 828,57

25 %

09.8851

Vietnam

16 832,28

42 470,43

11 026,02

11 026,02

10 786,33

10 906,17

25 %

09.8852

Muud riigid

50 746,86

128 042,17

33 241,85

33 241,85

32 519,20

32 880,53

25 %

 (13)

10

Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid

7219 21 10 , 7219 21 90

Hiina

6 765,50

17 070,40

4 431,76

4 431,76

4 335,41

4 383,58

25 %

09.8856

India

2 860,33

7 217,07

1 873,67

1 873,67

1 832,94

1 853,30

25 %

09.8857

Taiwan

1 119,34

2 824,27

733,23

733,23

717,29

725,26

25 %

09.8858

Muud riigid

1 440,07

3 633,52

943,32

943,32

922,81

933,07

25 %

 (14)

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 69 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00

Hiina

166 217,87

419 393,33

108 881,40

108 881,40

106 514,42

107 697,91

25 %

09.8861

Türgi

114 807,87

289 677,97

75 205,16

75 205,16

73 570,27

74 387,72

25 %

09.8862

Venemaa

94 792,44

239 175,96

62 094,01

62 094,01

60 744,14

61 419,08

25 %

09.8863

Šveits

73 380,52

185 150,38

48 068,08

48 068,08

47 023,13

47 545,60

25 %

09.8864

Valgevene

57 907,73

146 110,15

37 932,60

37 932,60

37 107,97

37 520,28

25 %

09.8865

Muud riigid

76 245,19

192 378,37

49 944,59

49 944,59

48 858,84

49 401,71

25 %

 (15)

13

Varbmaterjal

7214 20 00 , 7214 99 10

Türgi

117 231,80

295 793,93

76 792,97

76 792,97

75 123,55

75 958,26

25 %

09.8866

Venemaa

94 084,20

237 388,96

61 630,08

61 630,08

60 290,29

60 960,18

25 %

09.8867

Ukraina

62 534,65

157 784,58

40 963,47

40 963,47

40 072,96

40 518,21

25 %

09.8868

Bosnia ja Hertsegoviina

39 356,10

99 301,53

25 780,31

25 780,31

25 219,87

25 500,09

25 %

09.8869

Moldova

28 284,59

71 366,38

18 527,89

18 527,89

18 125,11

18 326,50

25 %

09.8870

Muud riigid

217 775,50

549 481,20

142 654,35

142 654,35

139 553,17

141 103,76

 

 (16)

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90

India

44 433,00

112 111,32

29 105,94

29 105,94

28 473,20

28 789,57

25 %

09.8871

Šveits

6 502,75

16 407,44

4 259,64

4 259,64

4 167,04

4 213,34

25 %

09.8872

Ukraina

5 733,50

14 466,50

3 755,74

3 755,74

3 674,10

3 714,92

25 %

09.8873

Muud riigid

8 533,24

21 530,68

5 589,72

5 589,72

5 468,20

5 528,96

25 %

 (17)

15

Roostevabast terasest valtstraat

7221 00 10 , 7221 00 90

India

10 135,23

25 572,75

6 639,11

6 639,11

6 494,78

6 566,94

25 %

09.8876

Taiwan

6 619,68

16 702,47

4 336,24

4 336,24

4 241,97

4 289,10

25 %

09.8877

Korea Vabariik

3 300,07

8 326,58

2 161,72

2 161,72

2 114,72

2 138,22

25 %

09.8878

Hiina

2 216,86

5 593,48

1 452,16

1 452,16

1 420,59

1 436,38

25 %

09.8879

Jaapan

2 190,40

5 526,72

1 434,83

1 434,83

1 403,63

1 419,23

25 %

09.8880

Muud riigid

1 144,43

2 887,57

749,66

749,66

733,36

741,51

25 %

 (18)

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95

Ukraina

149 009,10

375 972,95

97 608,76

97 608,76

95 486,83

96 547,79

25 %

09.8881

Šveits

141 995,22

358 275,86

93 014,30

93 014,30

90 992,25

92 003,28

25 %

09.8882

Venemaa

122 883,63

310 054,37

80 495,21

80 495,21

78 745,32

79 620,26

25 %

09.8883

Türgi

121 331,08

306 137,03

79 478,21

79 478,21

77 750,42

78 614,31

25 %

09.8884

Valgevene

97 436,46

245 847,23

63 825,98

63 825,98

62 438,46

63 132,22

25 %

09.8885

Moldova

73 031,65

184 270,12

47 839,55

47 839,55

46 799,56

47 319,56

25 %

09.8886

Muud riigid

122 013,20

307 858,13

79 925,03

79 925,03

78 187,53

79 056,28

25 %

 (19)

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90

Ukraina

42 915,19

108 281,65

28 111,70

28 111,70

27 500,57

27 806,14

25 %

09.8891

Türgi

38 465,03

97 053,20

25 196,61

25 196,61

24 648,85

24 922,73

25 %

09.8892

Korea Vabariik

10 366,76

26 156,94

6 790,77

6 790,77

6 643,15

6 716,96

25 %

09.8893

Venemaa

9 424,08

23 778,40

6 173,26

6 173,26

6 039,06

6 106,16

25 %

09.8894

Brasiilia

8 577,95

 

 

 

 

 

25 %

09.8895

Šveits

6 648,01

16 773,96

4 354,79

4 354,79

4 260,13

4 307,46

25 %

09.8896

Muud riigid

14 759,92

58 885,04

15 287,53

15 287,53

14 955,19

15 121,36

25 %

 (20)

18

Sulundkonstruktsioonid

7301 10 00

Hiina

12 198,24

30 778,05

7 990,49

7 990,49

7 816,78

7 903,63

25 %

09.8901

Araabia Ühendemiraadid

6 650,41

16 780,01

4 356,37

4 356,37

4 261,66

4 309,02

25 %

09.8902

Muud riigid

480,04

1 211,21

314,45

314,45

307,61

311,03

25 %

 (21)

19

Raudteematerjal

7302 10 22 , 7302 10 28 , 7302 10 40 , 7302 10 50 , 7302 40 00

Venemaa

2 147,19

5 417,70

1 433,84

1 433,84

1 402,67

1 418,25

25 %

09.8906

Hiina

2 145,07

5 412,33

1 432,42

1 432,42

1 401,28

1 416,85

25 %

09.8907

Türgi

1 744,68

4 402,10

1 165,05

1 165,05

1 139,72

1 152,39

25 %

09.8908

Ukraina

657,6

1 659,24

 

 

 

 

25 %

09.8909

Muud riigid

1 010,85

2 550,54

1 092,93

1 092,93

1 069,17

1 081,05

25 %

 (22)

20

Gaasitorud

7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77

Türgi

88 914,68

224 345,46

58 243,77

58 243,77

56 977,60

57 610,68

25 %

09.8911

India

32 317,40

81 541,78

21 169,59

21 169,59

20 709,38

20 939,48

25 %

09.8912

Põhja-Makedoonia

9 637,48

24 316,84

6 313,05

6 313,05

6 175,81

6 244,43

25 %

09.8913

Muud riigid

22 028,87

55 582,25

14 430,07

14 430,07

14 116,37

14 273,22

25 %

 (23)

21

Õõnesprofiilid

7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99

Türgi

154 436,15

389 666,25

101 163,76

101 163,76

98 964,55

100 064,16

25 %

09.8916

Venemaa

35 406,28

89 335,51

23 192,97

23 192,97

22 688,77

22 940,87

25 %

09.8917

Põhja-Makedoonia

34 028,95

85 860,29

22 290,74

22 290,74

21 806,16

22 048,45

25 %

09.8918

Ukraina

25 240,74

63 686,29

16 534,01

16 534,01

16 174,57

16 354,29

25 %

09.8919

Šveits

25 265,29

56 276,65

14 610,34

14 610,34

14 292,73

14 451,53

25 %

09.8920

Valgevene

20 898,79

52 730,88

13 689,80

13 689,80

13 392,20

13 541,00

25 %

09.8921

Muud riigid

25 265,29

63 748,22

16 550,09

16 550,09

16 190,30

16 370,19

25 %

 (24)

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 10 , 7304 49 93 , 7304 49 95 , 7304 49 99

India

8 315,90

20 982,29

5 447,35

5 447,35

5 328,93

5 388,14

25 %

09.8926

Ukraina

5 224,94

13 183,34

3 422,61

3 422,61

3 348,21

3 385,41

25 %

09.8927

Korea Vabariik

1 649,31

4 161,47

1 080,39

1 080,39

1 056,90

1 068,64

25 %

09.8928

Jaapan

1 590,45

4 012,94

1 041,83

1 041,83

1 019,18

1 030,50

25 %

09.8929

Ameerika Ühendriigid

1 393,26

3 515,42

912,66

912,66

892,82

902,74

25 %

09.8930

Hiina

1 299,98

3 280,05

 

 

 

 

25 %

09.8931

Muud riigid

2 838,17

7 161,15

2 710,71

2 710,71

2 651,78

2 681,24

25 %

 (25)

24

Muud õmblusteta torud

7304 19 10 , 7304 19 30 , 7304 19 90 , 7304 23 00 , 7304 29 10 , 7304 29 30 , 7304 29 90 , 7304 31 20 , 7304 31 80 , 7304 39 10 , 7304 39 52 , 7304 39 58 , 7304 39 92 , 7304 39 93 , 7304 39 98 , 7304 51 81 , 7304 51 89 , 7304 59 10 , 7304 59 92 , 7304 59 93 , 7304 59 99 , 7304 90 00

Hiina

49 483,75

124 855,14

32 414,45

32 414,45

31 709,78

32 062,12

25 %

09.8936

Ukraina

36 779,89

92 801,35

24 092,76

24 092,76

23 569,00

23 830,88

25 %

09.8937

Valgevene

19 655,31

49 593,37

12 875,25

12 875,25

12 595,36

12 735,31

25 %

09.8938

Jaapan

13 766,04

34 733,85

9 017,48

9 017,48

8 821,45

8 919,46

25 %

09.8939

Ameerika Ühendriigid

12 109,53

30 554,21

7 932,38

7 932,38

7 759,93

7 846,15

25 %

09.8940

Muud riigid

55 345,57

139 645,41

36 254,24

36 254,24

35 466,11

35 860,18

25 %

 (26)

25

Suured keevistorud

7305 11 00 , 7305 12 00 , 7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00

Venemaa

140 602,32

354 761,34

 

25 %

 

Türgi

17 543,40

44 264,71

25 %

 

Hiina

14 213,63

35 863,19

25 %

 

Muud riigid

34 011,86

85 817,17

25 %

 

25.A

Suured keevistorud

7305 11 00 , 7305 12 00

Kolmandad riigid

 

 

97 268,30

97 268,30

95 153,77

96 211,03

25 %

 (27)

25.B

Suured keevistorud

7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00

Türgi

11 245,20

11 245,20

11 000,73

11 122,97

25 %

09.8971

Hiina

6 775,70

6 775,70

6 628,41

6 702,06

25 %

09.8972

Venemaa Föderatsioon

6 680,59

6 680,59

6 535,36

6 607,97

25 %

09.8973

Korea Vabariik

4 877,57

4 877,57

4 771,54

4 824,55

25 %

09.8974

Jaapan

2 588,59

2 588,59

2 532,31

2 560,45

25 %

09.8975

Muud riigid

5 748,00

5 748,00

5 623,04

5 685,52

25 %

 (28)

26

Muud keevistorud

7306 11 10 , 7306 11 90 , 7306 19 10 , 7306 19 90 , 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 11 , 7306 30 19 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 20 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00

Šveits

64 797,98

163 495,29

42 446,07

42 446,07

41 523,33

41 984,70

25 %

09.8946

Türgi

60 693,64

153 139,43

39 757,51

39 757,51

38 893,22

39 325,37

25 %

09.8947

Araabia Ühendemiraadid

18 676,40

47 123,44

12 234,02

12 234,02

11 968,06

12 101,04

25 %

09.8948

Hiina

18 010,22

45 442,58

11 797,64

11 797,64

11 541,17

11 669,40

25 %

09.8949

Taiwan

14 374,20

36 268,32

9 415,85

9 415,85

9 211,16

9 313,51

25 %

09.8950

India

11 358,87

28 660,18

7 440,65

7 440,65

7 278,90

7 359,78

25 %

09.8951

Muud riigid

36 898,57

93 100,78

24 170,49

24 170,49

23 645,05

23 907,77

25 %

 (29)

27

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid

7215 10 00 , 7215 50 11 , 7215 50 19 , 7215 50 80 , 7228 10 90 , 7228 20 99 , 7228 50 20 , 7228 50 40 , 7228 50 61 , 7228 50 69 , 7228 50 80

Venemaa

117 519,41

296 519,61

76 981,37

76 981,37

75 307,86

76 144,61

25 %

09.8956

Šveits

27 173,22

68 562,23

17 799,88

17 799,88

17 412,93

17 606,41

25 %

09.8957

Hiina

20 273,26

51 152,57

13 280,05

13 280,05

12 991,35

13 135,70

25 %

09.8958

Ukraina

15 969,02

40 292,29

10 460,54

10 460,54

10 233,14

10 346,84

25 %

09.8959

Muud riigid

17 540,47

44 257,32

11 489,93

11 489,93

11 240,15

11 365,04

25 %

 (30)

28

Legeerimata terasest traat

7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90

Valgevene

88 294,51

222 780,67

57 837,52

57 837,52

56 580,19

57 208,86

25 %

09.8961

Hiina

66 719,82

168 344,42

43 704,98

43 704,98

42 754,87

43 229,92

25 %

09.8962

Venemaa

41 609,21

104 986,47

27 256,21

27 256,21

26 663,69

26 959,95

25 %

09.8963

Türgi

40 302,46

101 689,34

26 400,22

26 400,22

25 826,31

26 113,26

25 %

09.8964

Ukraina

26 755,09

67 507,23

17 525,99

17 525,99

17 144,99

17 335,49

25 %

09.8965

Muud riigid

39 770,29

100 346,58

26 051,62

26 051,62

25 485,28

25 768,45

25 %

 (31)

IV.2. Ülemaailmsete tariifikvootide mahud trimestrite kaupa

 

1. AASTA

2. AASTA

3. AASTA

Tootenumber

 

2.2.2019–31.3.2019

1.4.2019–30.6.2019

1.7.2019–30.9.2019

1.10.2019–31.12.2019

1.1.2020–31.3.2020

1.4.2020–30.6.2020

1.7.2020–30.9.2020

1.10.2020–31.12.2020

1.1.2021–31.3.2021

1.4.2021–30.6.2021

1

Muud riigid

1 307 737,32

2 051 794,76

2 172 108,07

2 116 842,75

2 093 833,59

2 093 833,59

1 013 612,28

1 013 612,28

991 577,22

1 002 594,76

2

Muud riigid

167 401,61

262 647,35

278 048,49

270 974,05

268 028,68

268 028,68

281 704,58

281 704,58

275 580,57

278 642,58

3.A

Muud riigid

119,25

187,09

198,07

193,03

190,93

190,93

739,77

739,77

723,69

731,73

3.B

Muud riigid

3 268,01

5 127,39

5 428,05

5 289,94

5 232,44

5 232,44

5 499,42

5 499,42

5 379,87

5 439,65

4.A

Muud riigid

296 430,19

465 088,74

492 360,66

479 833,44

474 617,86

474 617,86

498 834,77

498 834,77

487 990,53

493 412,65

4.B

Muud riigid

48 890,51

76 707,53

81 205,51

79 139,39

78 279,18

78 279,18

82 273,30

82 273,30

80 484,75

81 379,02

5

Muud riigid

16 782,91

26 331,80

27 875,85

27 166,60

26 871,31

26 871,31

28 242,39

28 242,39

27 628,42

27 935,41

6

Muud riigid

12 910,76

20 256,54

21 444,34

20 898,73

20 671,57

20 671,57

34 650,52

34 650,52

33 897,25

34 273,88

7

Muud riigid

181 777,76

285 203,04

301 926,80

294 244,83

291 046,51

291 046,51

305 896,87

305 896,87

299 246,94

302 571,91

8

Muud riigid

3 969,15

6 227,46

6 592,63

6 424,89

6 355,05

6 355,05

91 870,53

91 870,53

89 873,34

90 871,93

9

Muud riigid

19 753,81

30 993,05

32 810,42

31 975,62

31 628,06

31 628,06

33 241,85

33 241,85

32 519,20

32 880,53

10

Muud riigid

560,56

879,51

931,08

907,39

897,53

897,53

943,32

943,32

922,81

933,07

12

Muud riigid

29 679,33

46 565,85

49 296,38

48 042,13

47 519,93

47 519,93

49 944,59

49 944,59

48 858,84

49 401,71

13

Muud riigid

84 771,67

133 003,83

140 802,92

137 220,44

135 728,92

135 728,92

142 654,35

142 654,35

139 553,17

141 103,76

14

Muud riigid

3 321,66

5 211,58

5 517,17

5 376,80

5 318,36

5 318,36

5 589,72

5 589,72

5 468,20

5 528,96

15

Muud riigid

445,48

698,95

739,93

721,11

713,27

713,27

749,66

749,66

733,36

741,51

16

Muud riigid

47 495,07

74 518,13

78 887,73

76 880,57

76 044,91

76 044,91

79 925,03

79 925,03

78 187,53

79 056,28

17

Muud riigid

5 745,47

9 014,45

9 543,04

16 567,39

16 387,31

16 387,31

15 287,52

15 287,52

14 955,19

15 121,36

18

Muud riigid

186,86

293,18

310,37

302,47

299,18

299,18

314,45

314,45

307,61

311,03

19

Muud riigid

393,49

617,37

653,57

636,94 (32)

630,02

630,02

1 092,93

1 092,93

1 069,17

1 081,05

20

Muud riigid

8 575,00

13 453,88

14 242,79

13 880,40

13 729,53

13 729,53

14 430,07

14 430,07

14 116,37

14 273,22

21

Muud riigid

9 834,81

15 430,48

16 335,29

15 919,67

15 746,63

15 746,63

16 550,09

16 550,09

16 190,30

16 370,19

22

Muud riigid

1 104,79

1 733,38

1 835,02

1 788,34  (33)

1 768,90

1 768,90

2 710,71

2 710,71

2 651,78

2 681,24

24

Muud riigid

21 543,91

33 801,65

35 783,72

34 873,27

34 494,21

34 494,21

36 254,24

36 254,24

35 466,11

35 860,18

25

Muud riigid

13 239,52

20 772,34

21 990,39

21 430,89  (34)

21 197,95

21 197,95

 

 

 

 

25.A

Muud riigid

 

 

 

 

 

 

97 268,30

97 268,30

95 153,77

96 211,03

25.B

Muud riigid

 

 

 

 

 

 

5 748,00

5 748,00

5 623,04

5 685,52

26

Muud riigid

14 363,20

22 535,37

23 856,80

23 249,80

22 997,09

22 997,09

24 170,49

24 170,49

23 645,05

23 907,77

27

Muud riigid

6 827,84

10 712,64

11 340,81

11 052,26

10 932,13

10 932,13

11 489,93

11 489,93

11 240,15

11 365,04

28

Muud riigid

15 481,05

24 289,24

25 713,51

25 059,28

24 786,90

24 786,90

26 051,62

26 051,62

25 485,28

25 768,45


(1)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8601

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8602

1.4.2021–30.6.2021: Venemaale*: 09.8571; Türgile*: 09.8572; Indiale*: 09.8573; Koreale (Vabariik)*: 09.8574; Serbiale*: 09.8575.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(2)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8603.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8604.

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Koreale (Vabariik)*, Ukrainale*, Brasiiliale* ja Serbiale*: 09.8567.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(3)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8605.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8606.

1.4.2021–30.6.2021: Koreale (Vabariik)*, Venemaale* ja Iraani (Islamivabariigile)*: 09.8568.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(4)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8607.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8608.

1.4.2021–30.6.2021: Venemaale*, Koreale (Vabariik)*, Hiinale* ja Taiwanile*: 09.8569.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(5)  Tooted, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse

(6)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8609.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8610.

1.4.2021–30.6.2021: Indiale* ja Koreale (Vabariik)*: 09.8570.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(7)  Tooted, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse (sh autotööstustooted)

(8)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8611. 1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8612.

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*: 09.8581; Koreale (Vabariik)*: 09.8582; Indiale*: 09.8583; Taiwanile*: 09.8584.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(9)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8613.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8614.

(10)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8615.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8616.

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Koreale (Vabariik)*, Taiwanile* ja Serbiale*: 09.8576.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(11)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8617.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8618.

1.4.2021–30.6.2021: Ukrainale*, Koreale (Vabariik)*, Venemaale* ja Indiale*: 09.8577.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(12)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8619.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8620

(13)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8621.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8622.

1.4.2021–30.6.2021: Koreale (Vabariik)*, Taiwanile* Indiale*, Ameerika Ühendriikidele*, Türgile*, Malaisiale* ja Vietnamile*: 09.8578.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(14)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8623.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8624.

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Indiale* ja Taiwanile*: 09.8591.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(15)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8625.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8626.

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Türgile*, Venemaale*, Šveitsile* ja Valgevenele*: 09.8592.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(16)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8627.

1.4.2019–30.6.2019: 09.8628.

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Venemaale*, Ukrainale* ning Bosnia ja Hertsegoviinale* ning Moldovale*: 09.8593.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(17)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8629.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8630.

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Šveitsile* ja Ukrainale*: 09.8594.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(18)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8631.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8632.

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Taiwanile*, Koreale (Vabariik)*, Hiinale* ja Jaapanile*: 09.8595.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(19)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8633.

1.4.2019–30.6.2019: 09.8634.

1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8634. * Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(20)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8635.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8636.

1.4.2021–30.6.2021: Ukrainale*, Türgile*, Koreale (Vabariik)*, Venemaale* ja Šveitsile*: 09.8579.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(21)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8637.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8638.

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale* ja Araabia Ühendemiraatidele*: 09.8580.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(22)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8639.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8640.

1.4.2021–30.6.2021: Venemaale*, Hiinale* ja Türgile*: 09.8585.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(23)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8641.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8642.

(24)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8643.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8644.

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Venemaale*, Ukrainale*, Põhja-Makedooniale*, Šveitsile* ja Valgevenele*: 09.8596.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(25)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8645.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8646.

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Ukrainale*, Koreale (Vabariik)*, Jaapanile* ja Ameerika Ühendriikidele*: 09.8597.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(26)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8647.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8648.

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Ukrainale*, Valgevenele*, Jaapanile* ja Ameerika Ühendriikidele*: 09.8586.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(27)  1.7.2020–31.3.2021: 09.8657.

1.4.2021–30.6.2021: 09.8658.

(28)  1.7.2020–31.3.2021: 09.8659.

1.4.2021–30.6.2021: 09.8660.

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Hiinale*, Vene Föderatsioonile*, Koreale (Vabariik)* ja Jaapanile*: 09.8587.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(29)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8651.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8652.

1.4.2021–30.6.2021: Šveitsile*, Türgile*, Araabia Ühendemiraatidele, Hiinale*, Taiwanile* ja Indiale*: 09.8588.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(30)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8653.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8654.

(31)  2.2.2019–31.3.2019, 1.7.2019–31.3.2020 ja 1.7.2020–31.3.2021: 09.8655.

1.4.2019–30.6.2019, 1.4.2020–30.6.2020 ja 1.4.2021–30.6.2021: 09.8656.

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Venemaale*, Ukrainale*,Hiinale* ja Valgevenele*: 09.8598.

* Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(32)  Seda summat muudetakse pärast riigipõhise kvoodi kasutamata mahu ülekandmist seerianumbri 09.8909 alusel vastavalt käesoleva määruse artiklile 2.

(33)  Seda summat muudetakse pärast riigipõhise kvoodi kasutamata mahu ülekandmist seerianumbri 09.8931 alusel vastavalt käesoleva määruse artiklile 2.

(34)  Seda summat muudetakse pärast riigipõhiste kvootide kasutamata mahu ülekandmist seerianumbrite 09.8941, 09.8942 ja 09.8943 alusel vastavalt käesoleva määruse artiklile 2.


III LISA

Jääkkvoodile juurdepääsu maksimaalne maht 1.4.2021–30.6.2021 riigipõhiste kvootidega riikidele

Tootekategooria

Uus määratud kvoot 1.4.2021–30.6.2021 tonnides

1

Erikord

2

278 642,58

3.A

731,73

3.B

5 439,65

4.A

493 412,65

4.B

Erikord

5

Puudub juurdepääs jääkkvoodile neljandas kvartalis

6

34 273,88

7

302 571,91

8

Ei kohaldata

9

32 880,53

10

276,19

12

29 542,22

13

37 251,39

14

3 068,57

15

552,42

16

Puudub juurdepääs jääkkvoodile neljandas kvartalis

17

15 121,36

18

311,03

19

1 081,05

20

Puudub juurdepääs jääkkvoodile neljandas kvartalis

21

3 421,37

22

2 174,49

24

35 860,18

25.A

Ei kohaldata

25.B

5 685,52

26

23 907,77

27

Puudub juurdepääs jääkkvoodile neljandas kvartalis

28

18 295,60


Top

avalikgif