ID-kaart

Lihtotsing

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/885, 26. juuni 2020, Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamise meetmete kohta
Euroopa Komisjon 26.06.2020 määrus number 885; jõustumiskuupäev 02.07.2020

redaktsioon 02.07.2020

29.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/885,

26. juuni 2020,

Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamise meetmete kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, (1) mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, eriti selle artikli 30 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

2011. aastal teatas Itaalia komisjonile riigi territooriumil leiduvast uuest agressiivsest Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto tüvest (edaspidi „kõnealune kahjustaja“), mis põhjustab teatavat kiivide haigust (kiwi canker), ning sellest, et Itaalia on võtnud ametlikud meetmed kõnealuse kahjustaja edasise sissetoomise ja leviku tõkestamiseks oma territooriumil. Lisaks on teada, et seda kõnealuse kahjustaja agressiivset tüve on leitud ka kolmandas riigis, mis ekspordib liitu kiivitaimede paljundusmaterjali, sealhulgas õietolmu. See teave on liidu territooriumil endiselt asjakohane.

(2)

Seepärast võttis komisjon vastu rakendusotsuse 2012/756/EL (2).

(3)

Rakendusotsus 2012/756/EL asendati rakendusotsusega (EL) 2017/198, (3) mis kaotas kehtivuse 31. märtsil 2020.

(4)

Kõnealune kahjustaja ei ole loetletud liidu karantiinse taimekahjustajana komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (4) II lisas, kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustajana III lisas ega reguleeritud mittekarantiinse taimekahjustajana IV lisas.

(5)

Rakendusotsuse (EL) 2017/198 vastuvõtmise põhjused, sealhulgas asjaomane komisjoni esialgne taimekahjustajatega seotud riski analüüs, kehtivad endiselt. Kõnealusest kahjustajast tingitud jätkuva ohu tõttu taimetervisele tuleks võtta vastu meetmed seoses kolmandatest riikidest Actinidia Lindl. tolmlemisvõimelise õietolmu ja istutamiseks ettenähtud taimede (edaspidi „asjaomased taimed“), välja arvatud seemnete, sissetoomisega liitu. Samuti tuleks sätestada meetmed selliste liidust pärit taimede edasitoimetamiseks liidu piires. Need meetmed peaksid olema samad, mis on sätestatud rakendusotsuses (EL) 2017/198, sest need on osutunud tõhusaks liidu territooriumi kaitsmisel kõnealuse kahjustaja eest.

(6)

Selleks et tagada liidu territooriumi parem kaitse kõnealuse kahjustaja eest, tuleks asjaomaseid liitu toodud taimi piiripunktis või komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2123 (5) kohaselt määratud sihtkoha kontrollipunktis rangelt kontrollida ja vajaduse korral katseliselt kontrollida kõnealuse kahjustaja esinemise suhtes.

(7)

Seepärast tuleks rakendusotsus (EL) 2017/198 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega. See on vajalik, et võtta arvesse määruse (EL) 2016/2031 ja rakendusmääruse (EL) 2019/2072 sätteid, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada võimalikult kiiresti, et asendada rakendusotsus (EL) 2017/198, mis kaotas kehtivuse 31. märtsil 2020. Käesolev määrus peaks jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(9)

Käesoleva määruse järgimiseks peaksid liikmesriigid vajaduse korral kohandama oma õigusakte.

(10)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada kuni 31. detsembrini 2021, et jääks aega jälgida olukorra arengut ja teha kindlaks kõnealuse kahjustajaga seotud taimetervislik olukord liidu territooriumil.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto (edaspidi „kõnealune kahjustaja“) liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamiseks.

Artikkel 2

KahjustajaPseudomonas syringaepv. actinidiaeTakikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto keelamine

Kõnealust taimekahjustajat ei tohi liidu territooriumile sisse tuua või seal vedada, hoida, paljundada või vabadusse lasta.

Artikkel 3

ActinidiaLindl. tolmlemisvõimelise õietolmu ja istutamiseks ettenähtud taimede, v.a seemnete, sissetoomine liitu

Kolmandatest riikidest pärit Actinidia Lindl. tolmlemisvõimelist õietolmu ja istutamiseks ettenähtud taimi (edaspidi „asjaomased taimed“), v.a seemneid, võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui need vastavad artiklites 4, 5 ja 6 esitatud erinõuetele.

Artikkel 4

Fütosanitaarsertifikaat

Asjaomaste kolmandatest riikidest pärit taimedega peab kaasas olema fütosanitaarsertifikaat, mille lahtris „Lisadeklaratsioon“ on teave selle kohta, et täidetud on üks järgmistest tingimustest.

a)

Asjaomaseid taimi on kogu nende eluaja jooksul kasvatatud riigis, kus kõnealust kahjustajat teadaolevalt ei esine.

b)

Asjaomaseid taimi on kogu nende eluaja jooksul kasvatatud kahjustajavabas piirkonnas, mille on kõnealuse kahjustaja suhtes kehtestanud päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standardile (International Standard for Phytosanitary Measures, edaspidi „ISPM“) nr 4 (6). Kahjustajavaba piirkonna nimi märgitakse sertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht“.

c)

Asjaomased taimed on toodetud kahjustajavabas kohas või kahjustajavabas tootmisüksuses, mille kohta päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on kõnealuse kahjustaja osas kinnitanud vastavust FAO standardile ISPM nr 10 (7). Asjaomased taimed on kasvatatud rajatises, mille isolatsiooni- ja kaitsetase väliskeskkonna suhtes välistavad tõhusalt kõnealuse kahjustaja ligipääsu. Selles kohas või tootmisüksuses on asjaomaseid taimi viimase täieliku ekspordieelse kasvuperioodi jooksul nakkuse sümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal kahel korral ametlikult kontrollitud ja kõnealust kahjustajat ei ole avastatud.

Kõnealust tootmiskohta või -üksust ümbritseb vähemalt 100-meetrise raadiusega ala, kus viimase ekspordieelse täieliku kasvuperioodi jooksul on kahel korral tehtud ametlik kontroll nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal ning kõik kontrolli käigus avastatud asjaomased nakkussümptomitega taimed on viivitamata hävitatud.

d)

Asjaomased taimed on toodetud kahjustajavabas tootmiskohas, mille on kõnealuse kahjustaja suhtes kehtestanud päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt FAO standardile ISPM nr 10. Viimase ekspordieelse täieliku kasvuperioodi jooksul on asjaomaseid taimi selles kohas nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal kahel korral ametlikult kontrollitud ja kõnealust kahjustajat ei ole avastatud.

Kõnealust tootmiskohta ümbritseb vähemalt 4 500-meetrise raadiusega ala (edaspidi „ümbritsev ala“), mis vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)

viimase ekspordieelse täieliku kasvuperioodi jooksul on nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal kaks korda tehtud ametlik kontroll, võetud proovid ja neid analüüsitud. Ametliku kontrolli, proovivõtu ja proovide analüüsimise käigus ei ole kõnealust kahjustajat avastatud;

ii)

kõik asjaomased taimed 500 m raadiuses kõnealusest tootmiskohast on viivitamatult hävitatud;

iii)

iga asjaomast taime 500 m raadiuses kõnealusest tootmiskohast on nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal korrapäraselt kontrollitud ja kindlaks tehtud, et taim on kõnealusest kahjustajast vaba.

Alapunktide ii ja iii korral on kõik asjaomased taimed, mis on tootmiskohast 500 – 4 500 m raadiuses, hävitatud või neid on uuritud sellise proovivõtukava alusel, millega on võimalik 99 % usaldusväärsusega kinnitada, et kõnealuse kahjustaja esinemise määr asjaomastel taimedel on alla 0,1 %.

Artikkel 5

Fütosanitaarsertifikaadile lisatav lisateave

Kui esitatakse artikli 4 punktides c või d kirjeldatud andmed, peab sertifikaat lisaks sisaldama teavet, et täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

asjaomased taimed on saadud otse emataimedelt, mis on kasvatatud artikli 4 punktis a, b või c sätestatud tingimustel;

b)

asjaomased taimed on saadud otse emataimedelt, mis on eelnevalt läbinud individuaalse kontrolli, mis kinnitab kõnealuse kahjustaja puudumist;

c)

asjaomaseid taimi on uuritud vastavalt proovivõtukavale, mille põhjal saab 99 % tõenäosusega kindlaks teha, et kõnealuse kahjustaja esinemise määr asjaomastel taimedel on alla 0,1 %.

Artikkel 6

Kontrollid

Liitu toodud asjaomaseid taimi, millega on kaasas fütosanitaarsertifikaat ja mis vastavad artiklites 4 ja 5 esitatud nõuetele, kontrollitakse rangelt ja vajadusel uuritakse kõnealuse kahjustaja esinemist piiripunktis või delegeeritud määruse (EL) 2019/2123 kohaselt määratud sihtkoha kontrollipunktis.

Artikkel 7

Asjaomaste taimede edasitoimetamine liidu piires

Asjaomaseid taimi, mis on veetnud osa oma elust liidus, võib liidu piires edasi toimetada üksnes juhul, kui need vastavad artiklites 8 ja 9 sätestatud erinõuetele.

Artikkel 8

Taimepassi väljaandmine ja edasitoimetamise tingimused

Asjaomaseid taimi, mis on veetnud osa oma elust liidus, ja taimi, mis on liitu toodud kooskõlas artikliga 3, võib liidu piires edasi toimetada üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass, mis on täidetud, väljastatud ja kasutuses kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artiklitega 78–95, ning need taimed vastavad ühele järgmistest tingimustest.

a)

Asjaomaseid taimi on kogu nende eluaja jooksul kasvatatud riigis, kus asjaomast kahjustajat teadaolevalt ei esine.

b)

Asjaomaseid taimi on kogu nende eluaja jooksul kasvatatud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 III lisas loetletud kaitstavas piirkonnas.

c)

Asjaomaseid taimi on kogu nende eluaja jooksul kasvatatud kahjustajavabas piirkonnas, mille on kõnealuse kahjustaja suhtes kehtestanud päritoluliikmesriigi pädev asutus vastavalt FAO standardile ISPM nr 4.

d)

Asjaomased taimed on toodetud kahjustajavabas kohas või kahjustajavabas tootmisüksuses, mille kohta päritoluliikmesriigi vastutav ametiasutus on kõnealuse kahjustaja osas kinnitanud vastavust FAO standardile ISPM nr 10. Asjaomased taimed on kasvatatud rajatises, mille isolatsiooni- ja kaitsetase väliskeskkonna suhtes välistavad tõhusalt kõnealuse kahjustaja ligipääsu. Kõnealuses kohas või tootmisüksuses on asjaomaseid taimi viimase täieliku ekspordieelse kasvuperioodi jooksul nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal kahel korral ametlikult kontrollitud ja kindlaks tehtud, et taim on kõnealusest kahjustajast vaba.

Kõnealust tootmiskohta või -üksust ümbritseb vähemalt 100-meetrise raadiusega ala, kus viimase edasitoimetamisele eelneva täieliku kasvuperioodi jooksul on kahel korral tehtud ametlik kontroll nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal ning kõik kontrolli käigus avastatud nakkussümptomitega taimed on viivitamata hävitatud.

e)

Asjaomased taimed on toodetud kahjustajavabas tootmiskohas, mille on kõnealuse kahjustaja suhtes kehtestanud päritoluliikmesriigi pädev asutus vastavalt FAO standardile ISPM nr 10.

Kõnealuses kohas on asjaomaseid taimi viimase edasitoimetamisele eelneva täieliku kasvuperioodi jooksul kaks korda nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal ametlikult kontrollitud ja kindlaks tehtud, et taim on kõnealusest kahjustajast vaba.

Kõnealust tootmiskohta ümbritseb vähemalt 500-meetrise raadiusega ala (edaspidi „ümbritsev ala“), mis vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)

viimase edasitoimetamisele eelneva täieliku kasvuperioodi jooksul on kogu ümbritseval alal nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal kaks korda tehtud ametlik kontroll, võetud proove ja neid analüüsitud. Ametliku kontrolli, proovivõtu ja proovide analüüsimise käigus ei ole kõnealust kahjustajat avastatud;

ii)

kõik asjaomased taimed ümbritseva ala piires on viivitamatult hävitatud;

iii)

iga ümbritseval alal leiduvat asjaomast taime on nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal korrapäraselt uuritud ja kindlaks tehtud, et taim on kõnealusest kahjustajast vaba.

Ümbritsevat ala piirab omakorda vähemalt 4 000-meetrise raadiusega ala, mis vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)

pärast viimase edasitoimetamisele eelneva täieliku kasvuperioodi jooksul nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal sellel piiraval alal kaks korda tehtud ametlikke kontrolle, proovide võtmist ja nende analüüsi on võetud likvideerimismeetmed kõikidel juhtudel, kui asjaomastel taimedel tuvastati kõnealuse kahjustaja esinemine. Need meetmed hõlmavad nakkussümptomitega taimede viivitamatut hävitamist;

ii)

kõik asjaomased taimed kõnealuse täiendava ala piires on hävitatud;

iii)

kõiki asjaomaseid taimi kõnealusel täiendaval alal on kontrollitud sellise proovivõtukava alusel, millega on võimalik 99 % usaldusväärsusega kinnitada, et kõnealuse kahjustaja esinemise määr asjaomastel taimedel on alla 0,1 %.

Artikkel 9

Edasitoimetamise lisatingimused

Kui artikli 8 punktis d või e sätestatud nõuded on täidetud, peavad asjaomased taimed lisaks vastama veel ühele järgmistest nõuetest:

a)

asjaomased taimed on saadud otse emataimedelt, mis on kasvatatud artikli 8 punktis a, b, c või d sätestatud tingimustel;

b)

asjaomased taimed on saadud otse emataimedelt, mis on eelnevalt läbinud individuaalse kontrolli, mis kinnitab kõnealuse kahjustaja puudumist;

c)

asjaomaseid taimi on uuritud vastavalt proovivõtukavale, mille põhjal saab 99 % tõenäosusega kindlaks teha, et kõnealuse kahjustaja esinemise määr asjaomastel taimedel on alla 0,1 %.

Artikkel 10

Määruse täitmine

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks tunnistavad liikmesriigid kehtetuks või muudavad meetmeid, mida nad on juba võtnud, et kaitsta end kõnealuse kahjustaja sissetoomise ja leviku eest. Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuni 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(2)  Komisjoni 5. detsembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/756/EL Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 335, 7.12.2012, lk 49).

(3)  Komisjoni 2. veebruari 2017. aasta rakendusotsus 2017/198/EL Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamise meetmete kohta (ELT L 31, 4.2.2017, lk 29)..

(4)  Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).

(5)  Komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2123, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 selles osas, millistel juhtudel ja tingimustel võib teatavate kaupade identsus- ja füüsilist kontrolli teha kontrollipunktis ning dokumentide kontrolli mujal kui piiripunktis (ELT L 321, 12.12.2019, lk 64).

(6)  „Requirements for the establishment of pest free areas“ (Kahjustajavabade piirkondade kehtestamise nõuded). ISPM nr 4 (1995), Rooma, IPPC, FAO 2016.

(7)  „Requirements for the establishment of pest free places of production and pest free production sites“ (Kahjustajavabade tootmiskohtade ja -üksuste kehtestamise nõuded). ISPM nr 10 (1999), Rooma, IPPC, FAO 2016.


Top

avalikgif