ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Komisjoni määrus (EL) 2020/772, 11. juuni 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa kitsede ja ohustatud tõugude transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate likvideerimismeetmete osas 
Euroopa Komisjon 11.06.2020 määrus number 772; jõustumiskuupäev 02.07.2020

redaktsioon 02.07.2020

12.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/43


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/772,

11. juuni 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa kitsede ja ohustatud tõugude transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate likvideerimismeetmete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eelkõige selle artikli 23 esimest lõiku ja artikli 23a punkti m,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) ennetamise, tõrje ja likvideerimise eeskirjad.

(2)

Selle määruse VII lisa B peatükis on sätestatud meetmed, mida võetakse juhul, kui TSE esinemine on leidnud veiste, lammaste ja kitsede puhul kinnitust. Kui lamba või kitse puhul leiab kinnitust klassikalise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes tingimusi, mis on sätestatud ühes kolmest võimalusest, mis on esitatud VII lisa B peatüki punktis 2.2.2.

(3)

2. võimalus kätkeb endas põllumajandusettevõtte kõigi lammaste ja kitsede tapmist ja täielikku hävitamist, välja arvatud need lambad, kelle prioonvalgu genotüüp on klassikalise skreipi suhtes resistentne.

(4)

5. juulil 2017 võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vastu teadusliku arvamuse (2) kitsede geneetilise resistentsuse kohta TSE suhtes. EFSA arvamuse kohaselt on väli- ja katseandmed piisavalt robustsed järeldamaks, et K222-, D146- ja S146-alleelid annavad geneetilise resistentsuse nende klassikalise skreipi tüvede suhtes, mis teadaolevalt ELi kitsepopulatsioonis looduslikult esinevad. EFSA arvamuses järeldatakse, et klassikalise skreipi puhangu ohjamine kitsekarjades võiks põhineda geneetiliselt resistentsete loomade valikul sarnaselt praegu määruses (EÜ) nr 999/2001 lammaste kohta sätestatule.

(5)

Seepärast on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa B peatükki, et lisada võimalus piirduda kitsede tapmisel ja hävitamisel üksnes nende loomadega, kes on klassikalisele skreipile vastuvõtlikud. Liikmesriigid peaksid igal üksikjuhul otsustama, milliste loomade puhul tehakse tapmise ja hävitamise suhtes erand, lähtudes nende loomade geneetilisest resistentsusest haiguse suhtes.

(6)

EFSA arvamuses rõhutatakse, et kuigi resistentsust arvestav tõuaretus võib olla tõhus vahend kitsede klassikalise skreipi tõrjumisel, võttes arvesse kõnealuste alleelide harva esinemist enamikus tõugudes, oleks suur valikusurve geneetilisele mitmekesisusele kahjulik. Seepärast soovitatakse arvamuses võtta liikmesriigi tasandil vastu meetmed kitsepopulatsioonis geneetilise resistentsuse saavutamiseks olenevalt asjaomasest tõust (3). Seepärast peaksid liikmesriigid saama välja töötada oma aretusstrateegia, mis põhineb nende alleelide esinemissagedusel, mis annavad nende kitsepopulatsioonis geneetilise resistentsuse klassikalise skreipi suhtes.

(7)

EFSa soovitust mööda peaksid liikmesriigid kitsi pidavas põllumajandusettevõttes esineva skreipipuhangu korral oma aretusstrateegia põhjal otsustama, milliseid konkreetseid meetmeid tuleks rakendada, et saavutada asjaomase põllumajandusettevõtte kitsepopulatsioonis geneetiline resistentsus.

(8)

Nõukogu direktiiv 89/361/EMÜ (4) on tunnistatud kehtetuks alates 1. novembrist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1012 (5). Selle määruse artikli 2 lõikes 24 on sätestatud mõiste „ohustatud tõug“, mis tähendab kohalikku tõugu, mille liikmesriik on tunnistanud ohustatuks ja mis on geneetiliselt kohanenud ühe või mitme traditsioonilise tootmissüsteemiga või keskkonnaga selles liikmesriigis ning mille ohustatud staatuse on teaduslikult kindlaks teinud asutus, kellel on ohustatud tõugude alal vajalikud oskused ja teadmised.

(9)

Seepärast on asjakohane vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 999/2001 I lisa punkti 1 ning asendada kõnealuse määruse VII lisa B peatükis ja VIII lisa A peatükis viited direktiivile 89/361/EMÜ viidetega määrusele (EL) 2016/1012 ning väljend „põllumajanduse jaoks kadumisohus olev kohalik tõug“, mille sisu on selgitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 (6) artikli 7 lõigetes 2 ja 3, väljendiga „ohustatud tõug“, nagu määratletud määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 lõikes 24.

(10)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuni 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2)  EFSA Journal 2017; 15(8): 4962.

(3)  EFSA Journal 2017; 15(8): 4962, lk 4.

(4)  Nõukogu 30. mai 1989. aasta direktiiv 89/361/EMÜ tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede kohta

(EÜT L 153, 6.6.1989, lk 30).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).

(6)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.7.2014, lk 1).


LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I, VII ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa punkti 1 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (*1), komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (*2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (*3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2009 (*4), nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ (*5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1012 (*6):

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1)."

(*2)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1)."

(*5)  Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14)."

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).“;"

b)

lisatakse punkt f:

„f)

määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 lõikes 24 sätestatud mõiste „ohustatud tõug“.“

2)

VII lisa B peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2.2.2 sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„Kui BSE ja ebatüüpilise skreipi esinemine vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele välistatakse, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis a sätestatud tingimusi. Lisaks kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes põllumajandusettevõtte eest vastutava liikmesriigi otsuse kohaselt kas punktis b sätestatud 1. võimaluse, punktis c sätestatud 2. võimaluse või punktis d sätestatud 3. võimaluse tingimusi. Kui põllumajandusettevõttel on lammastest ja kitsedest koosnev segakari, võib põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik otsustada kohaldada põllumajandusettevõtte lammaste suhtes üht ja kitsede suhtes teist võimalust:“;

b)

punktis 2.2.2 asendatakse alapunkti b eelviimane lõik järgmisega:

„Lubada tuleb alapunktides i ja ii nimetatud loomade liikumist põllumajandusettevõttest tapamajja.“;

c)

punktis 2.2.2 asendatakse alapunkt c järgmisega:

„c)

2. võimalus – üksnes nakkuskahtlusega loomade tapmine ja täielik hävitamine

Kõikide põllumajandusettevõttes olevate lammaste ja kitsede prioonvalgu genotüübi määramine, välja arvatud alla kolme kuu vanustel lamba- ja kitsetalledel, tingimusel et nad tapetakse inimtoiduks hiljemalt kolmekuuseks saamisel.

Kõikide punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud lammaste ja/või kitsede viivitamatu tapmine ja täielik hävitamine ning embrüote ja munarakkude viivitamatu hävitamine. See nõue ei kehti järgmiste loomade puhul:

ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad;

vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted, ja kui sellised uted olid uurimise ajal tiined, sündivad talled, kui nende genotüüp vastab selle lõigu nõuetele;

ainult inimtoiduks ette nähtud vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

kitsed, kellel on vähemalt üks järgmistest alleelidest: K222, D146 ja S146;

kui põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik nii otsustab, alla kolme kuu vanused ute- ja kitsetalled, tingimusel et nad tapetakse inimtoiduks hiljemalt kolme kuuseks saamisel.

Üle 18 kuu vanuseid hävitamise eesmärgil tapetud loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele, nagu on ette nähtud III lisa A peatüki II osa punktiga 5.

Erandina 2. võimaluse esimeses ja teises lõigus sätestatud nõuetest võivad liikmesriigid selle asemel otsustada:

i)

asendada 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine nende tapmisega inimtoiduks, tingimusel et:

loomad tapetakse inimtoiduks põllumajandusettevõtte eest vastutava liikmesriigi territooriumil;

kõiki üle 18 kuu vanuseid inimtoiduks tapetavaid loomi kontrollitakse TSE esinemise suhtes vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele;

ii)

lükata 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade genotüübi määramine ning sellele järgnev tapmine ja täielik hävitamine või inimtoiduks tapmine kuni kolmeks kuuks edasi. Seda erandit saab kohaldada olukorras, kus näitjuhtum leiab kinnitust vahetult enne poegimisperioodi algust, tingimusel et uted ja/või kitsed ning nende vastsündinud talled hoitakse kogu perioodi vältel teiste põllumajandusettevõtete lammastest ja kitsedest eraldi;

iii)

lükata 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade tapmine ja täielik hävitamine või inimtoiduks tapmine alates näitjuhtumi kinnitamise päevast kuni kolmeks aastaks edasi lamba- või kitsekarjades ja põllumajandusettevõtetes, kus lambaid ja kitsi hoitakse koos. Selles lõigus sätestatud erandit kohaldatakse vaid juhtumite suhtes, mille puhul põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik leiab, et epidemioloogilist olukorda ei ole võimalik lahendada asjaomaseid loomi tapmata, ent seda ei saa põllumajandusettevõtte lamba- ja kitsepopulatsiooni madala resistentsustaseme ja muude kaalutluste, sealhulgas majanduslike tegurite tõttu teha kohe. ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad tuleks viivitamata tappa või kastreerida. Rakendada tuleks kõiki võimalikke meetmeid, et kiiresti suurendada põllumajandusettevõtte lamba- ja/või kitsepopulatsiooni geneetilist resistentsust, kasutades muu hulgas uttede läbimõeldud aretamist ja väljapraakimist, et suurendada ARR-alleeli esinemise sagedust ja kõrvaldada VRQ-alleel, ning K222-, D146- või S146-alleeliga sokkude aretamist. Põllumajandusettevõtte eest vastutav liikmesriik tagab, et edasilükkamisperioodi lõpus tapetavate loomade arv ei oleks suurem kui nende loomade arv, kes oleks tapetud vahetult pärast näitjuhtumi kinnitamist. Kui kohaldatakse käesolevas lõigus sätestatud erandit, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis 4 sätestatud meetmeid kuni 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade täieliku hävitamiseni või inimtoiduks tapmiseni, pärast mida hakatakse kohaldama punktis 3 sätestatud piiranguid.

Pärast 2. võimaluse teises lõigus osutatud loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes punktis 3 sätestatud tingimusi.“;

d)

punktis 2.2.2 asendatakse alapunkt d järgmisega:

„d)

3. võimalus – loomade tapmine ja täielik hävitamine ei ole kohustuslik

Liikmesriik võib otsustada punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaks tehtud loomi mitte tappa ega täielikult hävitada, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

raske on leida ARR/ARR-genotüübiga isaseid asenduslambaid ning vähemalt ühe ARR-alleeli ja ilma VRQ-alleelita emaseid asenduslambaid, või kitsi, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel;

ARR-alleeli esinemissagedus lambatõu piires või põllumajandusettevõttes on väike või K222-, D146- või S146-alleeli esinemissagedus kitsetõu piires või põllumajandusettevõttes on väike;

seda peetakse vajalikuks sugulusaretuse vältimiseks;

liikmesriik peab seda vajalikuks, võttes läbimõeldult arvesse kõiki epidemioloogilisi tegureid.

Kolme kuu jooksul pärast klassikalise skreipi näitjuhtumi kinnitamist määratakse kindlaks kõikide lammaste ja kitsede, ent kummastki liigist siiski mitte enam kui 50 looma prioonvalgu genotüüp.

Kui põllumajandusettevõttes, kus kohaldatakse 3. võimalust, tuvastatakse täiendavad klassikalise skreipi juhtumid, viib liikmesriik asjaomases põllumajandusettevõttes läbi 3. võimaluse kohaldamise otsuse aluseks olnud põhjenduste ja kriteeriumide asjakohasuse ümberhindamise. Kui jõutakse järeldusele, et 3. võimaluse kohaldamine ei taga puhangu üle nõuetekohast kontrolli, võtab liikmesriik asjaomases põllumajandusettevõttes selle asemel kasutusele kas 1. või 2. võimaluse, mis on sätestatud punktides b ja c.

Põllumajandusettevõtte suhtes, kus on otsustatud kasutada 3. võimalust, hakatakse viivitamata kohaldama punktis 4 sätestatud tingimusi.

Liikmesriigid, kes lubavad kohaldada klassikalise skreipi puhangute ohjamiseks 3. võimalust, registreerivad iga konkreetse kohaldamisotsuse aluseks olevad põhjendused ja kriteeriumid.“;

e)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Pärast kõikide põllumajandusettevõttes kindlaks tehtud loomade tapmist ja täielikku hävitamist või inimtoiduks tapmist vastavalt punktile 2.2.1, punkti 2.2.2 alapunktile b või punkti 2.2.2 alapunktile c kohaldatakse järgmisi piiranguid:

3.1.

põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tõhustatud TSE seire korda. See hõlmab TSE esinemise kontrollimist kõigi üle 18 kuu vanuste loomade puhul, kes on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud muul põhjusel kui haiguste likvideerimise programmi raames. Erand tehakse ARR/ARR-genotüübiga lammaste suhtes ja kitsede suhtes, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel. Kontrollimine toimub vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele.

3.2.

Põllumajandusettevõttesse võib tuua üksnes järgmisi loomi:

ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad;

kitsed, tingimusel et pärast karja hävitamist on põllumajandusettevõtte kõiki lautu puhastatud ja desinfitseeritud.

3.3.

Põllumajandusettevõttes võib kasutada üksnes järgmiseid tõujäärasid, tõusokkusid ning lamba- ja kitsespermat ja -embrüoid:

ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;

vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod;

tõusokkusid ning kitsespermat ja -embrüoid vastavalt liikmesriigi otsusega vastu võetud meetmetele ettevõtte kitsepopulatsiooni geneetilise resistentsuse suurendamiseks.

3.4.

Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või järgmistel tingimustel:

a)

kõikidel otstarvetel, sealhulgas aretamiseks, tohib põllumajandusettevõttest välja viia järgmisi loomi:

ARR/ARR-genotüübiga lambad;

vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita uted, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, millele on kehtestatud pärast punkti 2.2.2 alapunkti b (1. võimalus), punkti 2.2.2 alapunkti c (2. võimalus) või punkti 2.2.2 alapunkti d (3. võimalus) kohaste meetmete võtmist piirang;

kitsed, kellel on vähemalt üks järgmistest alleelidest: K222, D146 ja S146;

kitsed, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, millele on kehtestatud pärast punkti 2.2.2 alapunkti b (1. võimalus), punkti 2.2.2 alapunkti c (2. võimalus) või punkti 2.2.2 alapunkti d (3. võimalus) kohaste meetmete võtmist piirang;

b)

kohe inimtoiduks tapmiseks võib põllumajandusettevõttest välja viia järgmiseid loomi:

vähemalt ühe ARR-alleeliga lambad;

kitsed;

kui liikmesriik nii otsustab, ute- ja kitsetalled, kes on tapmise päeval alla kolme kuu vanused;

kõik loomad, kui liikmesriik on otsustanud kohaldada punkti 2.2.2 alapunkti b alapunktis i ja punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktis i sätestatud erandeid;

c)

kui liikmesriik nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia liikmesriigi territooriumil asuvasse teise põllumajandusettevõttesse üksnes tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel et:

sihtkoha põllumajandusettevõttes ei ole muid kui tapaeelseks nuumamiseks ettenähtud lambaid ja kitsi;

pärast nuumamise lõppu viiakse lamba- ja kitsetalled, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, mille suhtes kohaldatakse likvideerimismeetmeid, otse sama liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja, kus nad tapetakse hiljemalt 12 kuu vanuseks saamisel.

3.5.

Punktides 3.1 kuni 3.4 sätestatud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes:

a)

kuni kõik põllumajandusettevõtte lambad kuuluvad ARR/ARR-tüüpi, tingimusel et põllumajandusettevõttes ei hoita kitsi, või

b)

kuni kõigil põllumajandusettevõtte kitsedel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel, tingimusel et põllumajandusettevõttes ei peeta lambaid; või

c)

kuni kõik põllumajandusettevõtte lambad kuuluvad ARR/ARR-tüüpi ning kõigil põllumajandusettevõtte kitsedel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel või

d)

kahe aasta jooksul alates kõikide punktis 2.2.1, punkti 2.2.2 alapunktis b või punkti 2.2.2 alapunktis c osutatud meetmete lõpuleviimisest, tingimusel et selle aja jooksul ei tuvastata ühtki muud TSE juhtumit kui ebatüüpilist skreipit. Kui selle kahe aasta jooksul leiab kinnitust ebatüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes ka punktis 2.2.3 osutatud meetmeid.“;

f)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Pärast otsust rakendada punkti 2.2.2 alapunktis d sätestatud 3. võimalust või punkti 2.2.2 alapunkti c alapunktiga iii ette nähtud erandit, võetakse põllumajandusettevõtte suhtes viivitamata järgmised meetmed:

4.1.

Põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatakse tõhustatud TSE seire korda. See hõlmab TSE esinemise kontrollimist kõigi üle 18 kuu vanuste loomade puhul, kes

on tapetud inimtoiduks;

on põllumajandusettevõttes surnud või tapetud, ent keda ei tapetud haiguste likvideerimise programmi raames.

Erand tehakse ARR/ARR-genotüübiga lammaste suhtes ja kitsede suhtes, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleel. Kontrollimine toimub vastavalt X lisa C peatüki 3. osa punktis 3.2 sätestatud laboratoorsetele meetoditele ja juhenditele.

4.2.

Kohaldatakse punktides 3.2 ja 3.3 sätestatud tingimusi.

Erandina punktides 3.2 ja 3.3 võib liikmesriik lubada põllumajandusettevõttesse tuua ja seal kasutada:

vähemalt ühe ARR-alleeli ja ilma VRQ-alleelita isaseid lambaid ja nende spermat, sealhulgas tõuaretuseks;

ilma VRQ-alleelita emaseid lambaid;

ilma VRQ-alleelita embrüoid,

kusjuures täidetud peavad olema järgmised tingimused:

põllumajandusettevõttes peetavate loomade tõug on ohustatud tõug;

põllumajandusettevõttes peetava looma tõu suhtes rakendatakse tõu säilitamise eesmärgil tõuaretusprogrammi, mida täidab määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 punktis 5 määratletud aretusühing või pädev asutus kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 38, ja

ARR-alleeli esinemissagedus selle tõu piires on väike.

4.3.

Loomade väljaviimine põllumajandusettevõttest on lubatud loomade hävitamiseks või kohe inimtoiduks tapmiseks või järgmistel tingimustel:

a)

ARR/ARR-genotüübiga jäärasid ja uttesid, samuti kitsi, kellel on vähemalt kas K222-, D146- või A146-alleel, võib viia põllumajandusettevõttest välja kõikidel otstarvetel, sealhulgas aretamiseks, tingimusel et nad viiakse teistesse põllumajandusettevõtetesse, mille suhtes kohaldatakse meetmeid punkti 2.2.2 alapunkti c (2. võimalus) või punkti 2.2.2 alapunkti d (3.võimalus) kohaselt;

b)

kui liikmesriik nii otsustab, võib ute- ja kitsetallesid viia liikmesriigi territooriumil asuvasse teise põllumajandusettevõttesse üksnes tapaeelseks nuumamiseks, tingimusel et:

sihtkoha põllumajandusettevõttes ei ole muid kui tapaeelseks nuumamiseks ettenähtud lambaid ja kitsi;

pärast nuumamise lõppu viiakse lamba- ja kitsetalled otse sama liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja, kus nad tapetakse hiljemalt 12 kuu vanuseks saamisel.

4.4.

Liikmesriik tagab, et põllumajandusettevõttest ei viida välja spermat, embrüoid ega munarakke.

4.5.

Uttede ja/või kitsede poegimise ajal on keelatud karjatada põllumajandusettevõtte lambaid ja kitsi koos teiste põllumajandusettevõtete lammaste ja kitsedega.

Muul ajal kohaldatakse ühise karjatamise suhtes piiranguid, mille määrab kõiki epidemioloogilisi tegureid läbimõeldult arvesse võttes kindlaks liikmesriik.

4.6.

Punktides 4.1 kuni 4.5 ette nähtud piiranguid kohaldatakse põllumajandusettevõtete suhtes, kus on rakendatud punkti 2.2.2 alapunktis d sätestatud 3. võimalust, kahe aasta jooksul pärast viimase muu TSE juhtumi kui klassikalise skreipi juhtumi tuvastamist. Kui selle kahe aasta jooksul leiab kinnitust ebatüüpilise skreipi juhtum, kohaldatakse põllumajandusettevõtte suhtes ka punktis 2.2.3 osutatud meetmeid.“

3)

VIII lisa A peatüki A jao punkti 4.1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

on juhul, kui tegemist on lammastega, ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad, ning juhul, kui tegemist on kitsedega, vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleeliga kitsed, tingimusel et nad ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse VII lisa B peatüki punktides 3 ja 4 sätestatud piiranguid;“;

b)

punkti b alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

on juhul, kui tegemist on lammastega, ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad, ning juhul, kui tegemist on kitsedega, vähemalt kas K222-, D146- või S146-alleeliga kitsed, tingimusel et nad ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse VII lisa B peatüki punktides 3 ja 4 sätestatud piiranguid;“;

c)

punkti d alapunktid i, ii ja iii asendatakse järgmisega:

„i)

loomade tõug on ohustatud tõug;

ii)

loomad on lähteliikmesriigis kantud asjaomasesse tõuraamatusse. Selle tõuraamatu on asutanud ja seda peab määruse (EL) 2016/1012 artikli 4 lõike 3 kohaselt tunnustatud aretusühing või kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 38. Loomad tuleb asjaomasesse tõuraamatusse kanda ka sihtliikmesriigis. Ka selle tõuraamatu on asutanud ja seda peab määruse (EL) 2016/1012 artikli 4 lõike 3 kohaselt tunnustatud aretusühing või kõnealuse liikmesriigi pädev asutus kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 38;

iii)

alapunktis ii osutatud aretusühingud või pädevad asutused rakendavad lähte- ja sihtliikmesriigis aretusprogrammi kõnealuse tõu säilitamiseks;“;

d)

punkti d alapunkti v esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„pärast punktis a või b sätestatud nõuetele mittevastavate loomade sisenemist sihtliikmesriigi vastuvõtvasse põllumajandusettevõttesse piiratakse kõigi kõnealuse ettevõtte lammaste ja kitsede liikumist VII lisa B peatüki punkti 3.4 kohaselt kolme aasta jooksul. Kui sihtliikmesriik on väikese klassikalise skreipi riskiga või seal on olemas heakskiidetud riiklik skreipitõrjeprogramm, kohaldatakse kõnealust piirangut seitsme aasta jooksul.

Erandina käesoleva punkti esimesest lõigust ei kohaldata sellist piirangut liidusisese loomadega kauplemise suhtes ega loomade riigisisese liikumise suhtes, kui loomad on ohustatud tõugu ja ette nähtud viimiseks põllumajandusettevõttesse, kus seda ohustatud tõugu aretatakse. Tõu suhtes peab olema tõu säilitamise eesmärgil rakendatud tõuaretusprogramm, mida täidab määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 punktis 5 määratletud aretusühing või pädev asutus kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 38.“


(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(*2)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1).

(*5)  Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).“;“


Top