Lihtotsing

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/309 (2) (edaspidi „algne määrus“) kehtestas komisjon lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatava Türgist pärit vikerforelli impordi suhtes (edaspidi „kehtivad meetmed“). Tollimaksud olid vahemikus 6,9 % –9,5 %.

(2)

Pärast kõigi eksportivate tootjate subsideerimist käsitlevat osalist vahepealset läbivaatamist otsustas komisjon 4. juunil 2018 säilitada algselt kehtestatud meetmed (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/823 (3)). Komisjon leidis, et forellikasvatajatele antavaid subsiidiume käsitlevate Türgi õigusaktide muutmine, mis oli läbivaatamise aluseks, ei õigustanud tasakaalustavate tollimaksude läbivaatamist kõigi Türgi forellikasvatajate puhul. Siiski täheldati, et seadusemuudatuse mõju oli äriühingu tasandil erinev ja sõltus iga äriühingu konkreetsest olukorrast (4).

(3)

5. juunil 2018 esitas üks Türgi eksportiv tootja, Kiliçi kontserni kuuluv „BAFA Su Ürünleri Yavru Üretim Merkezi Sanayi Ticaret AŞ“ (edaspidi „taotluse esitaja“) taotluse osalise vahepealse läbivaatamise kohta, mis piirduks temaga seotud subsideerimise uurimisega.

(4)

Taotluse esitaja väitis, et subsideerimisega seotud asjaolud Türgis, millel põhinevad tema suhtes kehtivad meetmed, on muutunud ning et muutused on taotluse esitaja puhul püsivad.

(5)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist otsustanud, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamise põhjendamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 22. mail 2019. aastalEuroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) (5) teada, et algatatakse osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 1, mis piirdub taotluse esitajaga seotud subsiidiumi uurimisega.

(6)

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018.

(7)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Lisaks teavitas ta eraldi taotluse esitajat, liidu tootmisharu (tootjate ühendus) ja Türgi ametiasutusi osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest.

(8)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Oma seisukoha esitas Taani Vesiviljelusliit (edaspidi „DAO“), kes esindas algses uurimises kaebuse esitajat. Ta oli seisukohal, et Türgi ametivõimude poolt õigusraamistikus tehtud muudatusi ei saa pidada püsivaks ning et forellikasvatajatele, sealhulgas taotluse esitajale makstavad subsiidiumid on endiselt suured. Samuti leidis ta, et taotluse esitaja ei saa komisjonilt taotleda oma subsiidiumimäära läbivaatamist üksnes Türgi liiri odavnemise põhjal ning et komisjon peaks võtma arvesse muid forellikasvatajate suhtes kohaldatavaid subsiidiumikavasid, millest taotluse esitaja võib kasu saada. DAO leidis, et komisjon peaks arvesse võtma ka muid tegureid, näiteks asjaolu, et Türgi impordihinnad lõid liidu hinnad märkimisväärselt alla.

(10)

Komisjon tuletas meelde, et vahepealse läbivaatamise taotlus ei põhinenud üksnes Türgi liiri odavnemisel, nagu DAO väitis. Läbivaatamistaotluse peamine põhjus oli pigem väide, et pärast Türgis 2016. aastal tehtud seadusemuudatust vähenesid taotluse esitajale antud subsiidiumid. Teiseks märkis komisjon, et läbivaatamine piirdub taotluse esitajat puudutava subsideerimise taseme hindamisega. Hindade allalöömise taset (mis oli seotud liidu tootmisharule tekitatud kahju hindamisega) käesolevas läbivaatamises ei käsitleta. Sellest tulenevalt hindas komisjon taotluse esitajaga seotud subsiidiumide taset ning põhjendustes 30–57 välja toodud muutuste püsivust.

(11)

Pärast avalikustamist ja täiendavat avalikustamist kordas DAO oma seisukohta, et valuuta odavnemist ei saa pidada püsivaks muutuseks ning et komisjon oleks pidanud kaaluma, kui palju aitas odavnemine kaasa subsideerimise taseme arengule.

(12)

Komisjon nõustus, et alates esialgsest uurimisest on Türgi valuuta vahetuskurss kõikunud ning seega ei saa vahetuskursi kõikumist pidada püsivaks muutuseks. Ta ei nõustunud aga DAO väitega, et ta oleks pidanud võtma võrdlusaluseks algse uurimise vahetuskursi, et hinnata selle kõikumise mõju subsiidiumisumma arvutamisele Kuigi valuutakursi kõikumised mõjutavad paratamatult taotleja uue subsiidiumisumma arvutamist, on ümberarvutamise põhjuseks 2016. aasta seadusemuudatuse mõju taotluse esitajale. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et hinnata otsetoetuskava rakendamise õiguslike muudatuste mõju taotluse esitajale.

(14)

Komisjon saatis taotluse esitajale (sealhulgas seotud äriühingutele) ja Türgi ametiasutustele küsimustiku. Neilt kõikidelt saadi täielikud vastused küsimustikule. Komisjon kontrollis küsimustiku vastustes esitatud teavet taotluse esitaja valdustes.

(15)

Komisjon teavitas 27. veebruaril 2020 kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses teha ettepaneku taotluse esitaja suhtes kohaldatava tollimaksumäära muutmiseks. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkuseid 12. märtsiks 2020 ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane. Pärast avalikustamist kuulas komisjon 12. märtsil 2020 taotluse esitaja ära.

(16)

Pärast seda, kui komisjon oli hinnanud huvitatud isikute poolt pärast avalikustamist esitatud märkusi, tegi komisjon 3. aprillil 2020 täiendava avalikustamise. Ta teavitas kõiki huvitatud isikuid oma kavatsusest muuta taotluse esitaja suhtes kohaldatavat tollimaksumäära, mis oli esialgses üldises avalikustamisdokumendis välja pakutud. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada uute faktide ja kaalutluste koha märkuseid 8. aprilliks 2020 ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon kaalus huvitatud isikute uusi märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane.

(17)

Läbivaatamisega seotud toode on vikerforell (Oncorhynchus mykiss):

(18)

Komisjon järeldas samamoodi kui algses uurimises, et liidus toodetud tooted ja Türgis toodetud tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(19)

Türgi forellikasvatusele antavaid subsiidiume reguleeritakse Türgi valitsuse igal aastal välja antava dekreediga. Dekreediga nähakse ette vesiviljelustootmise põhitingimused ja subsiidiumisummad Türgis. Dekreedi rakendamisega seotud menetlused ja põhimõtted määratakse üksikasjalikumalt kindlaks toidu-, põllumajandus- ja loomakasvatusministeeriumi igal aastal välja antavate teatistega.

(20)

Algses uurimises anti subsiidiume 7. märtsi 2013. aasta dekreedi nr 2013/4463 (põllumajandustoetuste kohta 2013. aastal) alusel, mis avaldati 8. aprillil 2013 ametlikus väljaandes nr 28612 (edaspidi „2013. aasta dekreet“). Dekreet oli seotud 2013. aastal kasvatatud forelliga.

(21)

Dekreedi alusel anti subsiidiume kõikidele forellikasvatajatele, kellel oli kalakasvatusüksusega seotud kehtiv tootmislitsents. Tootmislitsents võis olla seotud meres, veehoidlas või sisemaal toimuva tootmisega. Forellikasvatajal võis olla mitu tootmislitsentsi (kalakasvatusüksused) sama veehoidla või sama merepiirkonna jaoks.

(22)

Tootmine kõikide nende litsentside alusel vastas subsiidiumide saamise tingimustele järgmiste piirmäärade ulatuses: 0,65 Türgi liiri forelli kilogrammi kohta kuni 250 tonni tootmiseks aastas; 251–500-tonnise toodangu puhul said forellikasvatajad poole summast (0,325 liiri/kg); toodangu eest, mis ületas 500 tonni, subsiidiumi ei saadud.

(23)

Algsel uurimisperioodil oli taotluse esitajal 13 kalakasvatusüksust (edaspidi „kasvandused“) ja vastavalt 13 litsentsi. Ta sai toetusi 11 kalakasvatusüksuse puhul.

(24)

Rakendusmääruses (EL) 2018/823 hindas komisjon 2016. aasta seadusemuudatust ja selle mõju forellikasvatajate subsideerimise üldisele tasemele Türgis.

(25)

Komisjon leidis, et 2016. aastal anti forellikasvatajatele subsiidiume 2016. aastal antavaid põllumajandustoetusi käsitleva dekreedi nr 2016/8791 (6) alusel (edaspidi „2016. aasta dekreet“). Lisaks esitati vesiviljelustoetust käsitlevas teatises nr 2016/33 (7) subsiidiumide üksikasjalikud tingimused.

(26)

Samal ajal kui subsiidiumisumma Türgi liiri kilogrammi kohta jäi küll 2013. aasta tasemele, jäeti 2016. aasta dekreedi uue artikliga 4.16 subsiidiumist ilma põllumajandusettevõtted, mis „paiknesid samas ministeeriumi määratud potentsiaalses piirkonnas, samas veehoidlas või samas tsoonis asuvas piirkondlikus veehoidlas“.

(27)

Juhul kui forellikasvatajal oli enam kui üks tootmislitsents (või kalakasvatusüksus) ministeeriumi määratletud samas potentsiaalses merepiirkonnas, samas veehoidlas või samades piirkondades asuvates samades veehoidlates, mis kuulusid samale isikule või samale ettevõttele/äriühingule, käsitati selle artikli kohaselt ja erinevalt algse uurimisperioodi aegsest olukorrast neid litsentse või kalakasvatusüksusi sellele äriühingule kuuluva üheainsa litsentsi või üksusena ning otsest subsiidiumi maksti vastavalt sellele tõlgendusele.

(28)

Komisjon jõudis siiski järeldusele, et see piirang ei mõjutanud oluliselt nende subsiidiumide üldist taset, mida sai suur osa forellikasvatajaid Türgis tervikuna. Kuna Türgi valitsus oli kehtestanud uued subsiidiumid järgnevate aastate eelarveprognoosi põhjal, järeldas komisjon, et subsiidiumide üldine vähenemine võib olla vaid ajutine ja seda ei saa pidada püsivaks muutuseks.

(29)

Samal ajal täheldas komisjon, et mõju oli äriühingu tasandil erinev, sõltudes iga äriühingu konkreetsest tootmisolukorrast. Forelli toodavad Türgis peamiselt pereettevõtted ning see on killustunud sektor, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest. Kui neil väikestel ettevõtetel on samas piirkonnas üks või mitu väikest kasvandust, jääks litsentside arv, mille alusel subsiidiumi makstakse, samaks. 2016. aastast alates oli aga äriühingutel, kellel oli vana korra kohaselt samas piirkonnas või tsoonis rohkem kui üks litsents, võimalik saada otsetoetust ainult ühe litsentsi puhul. Seega mõjutas 2016. aasta reform enamikku (väikeseid) äriühinguid vaid vähesel määral või üldse mitte, samas kui äriühinguid või äriühingute rühmasid, nagu taotluse esitaja, mõjutas muudatus tõenäoliselt oluliselt rohkem.

(30)

2018. aastal oli forellikasvatajatele määratud subsiidiumide andmise aluseks dekreet nr 2018/11460 (8) põllumajandustoetuste kohta 2018. aastal (edaspidi „2018. aasta dekreet“). Lisaks esitati vesiviljelustoetust käsitlevas teatises nr 2018/24 (9) subsiidiumide üksikasjalikud tingimused. Nagu algses uurimises kinnitati, kujutavad need meetmed endast tasakaalustatavaid subsiidiume (vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1195/2014 (10) põhjendused 61–62). Komisjon vaatas läbi taotluse esitajale läbivaatamisega seotud uurimisperioodil antud subsiidiumi summa.

(31)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (2018) oli taotluse esitajal 11 kasvandust. Kasvandused asusid kolmes eri piirkonnas. Enne seadusemuudatust oli taotluse esitajal õigus saada toetusi kõigi 11 kasvanduse puhul (vt põhjendus 22). Tulenevalt 2016. aasta seadusemuudatusest ja kooskõlas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud õigusaktidega oli tal aga õigus saada läbivaatamisega seotud toote eest subsiidiume ainult ühe kasvanduse puhul piirkonna kohta.

(32)

Seega sai taotluse esitaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsiidiume ainult 2 kasvanduse puhul 11st (11) ning seda allpool osutatud 2018. aasta dekreedis nimetatud ulatuses (võrreldes 11 kasvandusega, mille puhul tal oleks olnud õigus saada subsiidiume enne 2016. aastat kehtinud õigusaktide alusel).

(33)

Subsiidiumisummad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmised: kuni 250-tonnise toodangu puhul määrati subsiidiumisummaks 0,75 liiri/kg; vahemikus 250–500 tonni kaaluva toodangu puhul määrati subsiidiumisummaks 0,375 liiri/kg ning toodangu eest, mis ületas 500 tonni, (12) subsiidiume ette ei nähtud.

(34)

Järgides sama metoodikat kui esialgses uurimises, oli taotluse esitaja kogukasu oma tehistingimustes peetava kala puhul keskmine otsetoetuse summa, mis saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ostetud kala puhul arvutati kasu Türgi ametiasutuste antud kogusubsiidiumide alusel ja jagati Türgi forellitoodangu kogumahuga. Kasu arvutamisel saadi väärtuseliseks subsiidiumimääraks 1,44 %.

(35)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et hea kalakasvatustava toetuskava lõpetati 2019. aastal ning seega ei peaks komisjon seda kaudse toetuse arvutamisel arvesse võtma. Taotluse esitaja väitis veel, et haldustasu, mis tuleks subsiidiumisummast maha arvata, ei olnud mitte 0,2 %, vaid 2 %.

(36)

Komisjon nõustus nende kahe väitega ja arvutas subsiidiumimäärad vastavalt ümber. Kasu arvutamisel saadi uueks väärtuseliseks subsiidiumimääraks 1,42 %.

(37)

Samuti väitis taotluse esitaja, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma ka seda, et toetuse saamise tingimused muutusid 2019. aastal. Uute tingimuste kohaselt võis kalakasvataja saada toetust 0,75 liiri/kg kuni 350 tonni toodangu kohta. Võrreldes 2018. aastaga maksimaalne kasu kalalitsentsi kohta seega vähenes. Komisjon leidis, et tema arvutused peaksid põhinema üksnes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kontrollitud andmetel. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi.

(38)

Pärast avalikustamist viitas DAO ka uutele 2019. aasta otsetoetuste andmise tingimustele. DAO sõnul võis kalakasvataja, kes toodab 250–350 tonni kala, saada 2019. aastal rohkem toetusi kui 2018. aastal. Seega palus DAO komisjonil kindlaks teha, kas taotluse esitaja sai 2019. aastal osta kala kõnealustelt kalakasvatajatelt ja saada seega kaudselt rohkem toetusi kui 2018. aastal.

(39)

Kõigepealt tuletas komisjon meelde, et 2019. aastal vähenes maksimaalne subsiidiumisumma kalalitsentsi kohta (vt põhjendus 37). Seetõttu said kalakasvatajad, kes kasvatasid rohkem kui 350 tonni forelli, ühe kalalitsentsi kohta vähem subsiidiume. Kui taotluse esitaja oleks ostnud kala nendelt kalakasvatajatelt, oleks ta seega saanud vähem subsiidiume kui 2018. aastal. Teiseks pidi kaudsete toetuste arvutamine põhinema samamoodi kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmisel subsiidiumil ostetud kala tonni kohta. See keskmine ei saa kajastada iga sellise kalakasvataja olukorda, kellelt taotluse esitaja kala ostis. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(40)

2018. aastal võtsid Türgi ametivõimud kasutusele uue toetuskava, mis on suunatud forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades. Seda kava algses uurimises ei uuritud. Toetuse tingimused ja summad on täpsustatud 2018. aasta dekreedis ja teatises nr 2018/24 (vt põhjendus 30).

(41)

Kui äriühing käitab forellihaudejaama, mis vastab teatavatele ohutuskriteeriumidele, võiks ta saada subsiidiumi 60 Türgi liiri ühiku kohta maksimaalselt 10 000 ühiku eest (maksimaalne saadav subsiidiumisumma oli 600 000 liiri aastas).

(42)

Komisjon leidis, et toetus (otsetoetuse vormis) kujutas endast forellikasvatuse subsiidiume, mis sarnanesid otsetoetustega, nimelt rahalise toetusega, millest saadi kasu vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i ja artikli 3 lõikele 2. Kuna toetust anti forellikasvatajatele, järeldas komisjon, et kava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Kasu seisnes otsetoetuste andmises forellikasvatajatele, kes vastasid toetuse saamise kriteeriumidele.

(43)

Seega järeldas komisjon, et toetust võib pidada tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(44)

Kontrollkäigu ajal märkis äriühingu tootmisjuht, et äriühing on investeerinud ja kavatseb ka edaspidi investeerida seadmetesse, et tal oleks ka tulevastel aastatel õigus subsiidiumi saada. Äriühingu tegevjuht ja seaduslikud esindajad lükkasid selle teabe siiski tagasi, väites, et sellise otsuse tegemiseks on vaja juhatuse liikmete heakskiitu ja et igal juhul ei olnud sellist otsust ette nähtud.

(45)

Võttes arvesse tootmisjuhi selget ja üheselt mõistetavat teavet minevikus võetud investeerimismeetmete kohta ja äriühingu esindajate vastuolulisi avaldusi kontrollkäigu ajal, pidas komisjon tõenäoliseks, et äriühing saab ka tulevikus kavast kasu, ning arvutas maksimaalse kasu, mida väljendati väärtuselise subsiidiumimäärana 0,72 %. Ta teatas pooltele oma kavatsusest üldises avalikustamisdokumendis.

(46)

Pärast avalikustamist vaidlustasid Türgi ametiasutused ja taotluse esitaja teabedokumendis väljendatud komisjoni kavatsuse kava tasakaalustada. Nad väitsid, et taotluse esitaja ei vastanud kava alusel toetuse saamise tingimustele ja ta ei olnud esitanud valitsusele kava kohta ühtegi taotlust. Valitsus ei olnud taotluse esitajale teinud kava alusel väljamakseid ei 2018. ega 2019. aastal. Türgi valitsus juhtis tähelepanu ka sellele, et kava kohaldamise kestus on igal juhul vaid kolm aastat.

(47)

Lisaks esitas taotluse esitaja 23. märtsil 2020 ametliku kirja, et lükata ümber komisjoni kahtlused selle kohta, kas on tõenäoline, et ta võiks tulevikus kava alusel toetust saada. Taotluse esitaja võttis kohustuse mitte teha enne 2025. aastat ühtegi investeeringut, mis aitaks tal täita kava alusel toetuse saamise tingimused. Peale selle, kui investeering tehakse 2025. aastal või pärast seda, ei esita ükski Kiliçi kontserniga seotud äriühing selle kava alusel taotlust.

(48)

Pärast seda, kui taotluse esitaja oli kirja esitanud, väitis DAO, et see oli enda loodud tõend, mida komisjon ei peaks arvesse võtma. Lisaks väitis ta, et taotluse esitaja ei võtnud kohustusi seoses teiste subsiidiumikavadega.

(49)

Eespool esitatud faktide põhjal hindas komisjon uuesti, kas on tõenäoline, et taotluse esitaja saab tulevikus kava alusel toetust. Valitsuse märkused andsid komisjonile kinnitust, et taotluse esitaja ei vastanud kava alusel toetuse saamise tingimustele ega olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega 2019. aastal ühtegi taotlust esitanud. Lisaks võttis komisjon teadmiseks äriühingu 23. märtsi 2020. aasta kirja, milles teatati, et ta ei täida kava alusel toetuse saamise tingimusi enne 2025. aastat. Mis puudutab DAO argumenti, et kiri oli enda loodud tõend, mis saabus alles pärast avalikustamist, leidis komisjon, et kiri esitati avalikustamise ajal, st taotluse esitaja õiguste kasutamiseks õigel ajal ning seega ei saa selle sisu tähelepanuta jätta. Lisaks on komisjonil kohustus kõiki märkusi põhjalikult hinnata, et mitte kahjustada avalikustamise eesmärki. Kiri sisaldab taotluse esitaja kindlat kohustust ja on seotud hinnanguga selle kohta, kui tõenäoline on, et tulevikus saadakse selle kava alusel toetust. Seetõttu ei oma asjaolu, et kirjas ei mainita muid subsiidiumikavasid, tähtsust. Seda arvesse võttes otsustas komisjon seda kava mitte tasakaalustada.

(50)

Pärast täiendavat avalikustamist kordas DAO, et komisjonil on kohustus võtta arvesse uurimisperioodile järgneva perioodiga seotud tegureid ning et komisjon oleks pidanud kinnitama oma esialgse hinnangu ja võtma toetust arvutustes arvesse. DAO vaidlustas eelkõige komisjoni otsuse käsitada taotluse esitaja kirja usaldusväärse tõendina. Ta väitis, et juhatuse otsus ei ole siduv ja seda võib igal ajal muuta. Ta oli seisukohal, et sellega rikuti üldist õiguspõhimõtet, mille kohaselt ei tohiks äriühingul olla õigust esitada enda kasuks tõendeid, et vastustada kontrollkäigul saadud teavet minevikus tehtud investeerimisstrateegiate kohta.

(51)

Komisjon leidis, et otsus kava mitte tasakaalustada ei põhinenud üksnes taotluse esitaja kinnituskirjal, vaid ka muudel faktilistel tõenditel, näiteks valitsuselt saadud teabel selle kohta, et taotluse esitaja ei olnud toetust taotlenud ega vastanud kava alusel toetuse saamise tingimustele. Komisjon kordas oma kohustust hinnata kogu teavet ja tõendeid, mis ta on pärast avalikustamist saanud, ning sellega seoses ei olnud asjaolu, et taotluse esitaja võttis sel eesmärgil kohustuse, otsustava tähtsusega selle hindamisel, kui tõenäoline on, et taotluse esitaja saab tulevikus kava alusel toetust. Lisaks tuletas komisjon meelde, et taotluse esitaja ei olnud vaieldamatult teinud kõiki vajalikke investeeringuid selleks, et täita kava alusel toetuse saamise tingimused. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(52)

Kuna forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades saadava toetuse tasakaalustamise küsimus oli muutunud ebaoluliseks, ei käsitlenud komisjon DAO märkusi selle kava alusel saadava tulevase toetuse korrektse arvutamise kohta.

(53)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sai taotluse esitaja käibekapitali rahastamiseks kuus sooduslaenu. Laenud andis Türgi Vabariigi Põllumajanduspank (Türkiye Cumhurriyetti Ziraat bankasi või „Ziraat Bankasi“) konkreetselt põllumajandustootmisega seotud laenudeks ja Türk Eximbank (13) eksporditegevusega seotud laenudeks. Kooskõlas algse uurimise järeldustega (14) ja kuna ei esitatud tõendeid olukorra muutumise kohta, järeldas komisjon, et mõlemad pangad rakendavad riigi poliitikat ja on alusmääruse tähenduses avalik-õiguslikud asutused.

(54)

Asjaomane õiguslik alus oli dekreet 2018/11188 (Ziraat panga madala intressiga investeerimis- ja tegevuslaen põllumajanduslikuks tootmiseks) ja Türk Eximbanki rediskonteerimise programm (15).

(55)

Taotluse esitaja saadav kasu seisnes selles, et tema suhtes kohaldati madalamaid intressimäärasid kui turul tavapärane. Komisjon jaotas rediskonteerimise programmiga seotud kasu eksportmüügile, samas kui ülejäänud kontserni kogutoodangule antud subsideeritud laenud jaotati kogumüügile. Kuuest laenust saadud kogukasu väärtuseliseks subsiidiumimääraks saadi 0,15 %.

(56)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et ühe vaidlusaluse laenu puhul pidi ta maksma vahendustasu, samal ajal kui võrdluslaen oli vahendustasuta. Ta väitis, et komisjon oleks pidanud saadavat kasu vastavalt vähendama. Komisjon leidis, et õiglase võrdluse huvides tuleb arvutustes võrrelda ainult tegeliku ja võrdluslaenu intressimäärasid ilma mis tahes muude pangatasudeta. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(57)

Lisaks vaidlustas taotluse esitaja asjaolu, et komisjon kasutas sama võrdlusalust selleks, et teha kindlaks kahest eri ajavahemikel antud tasakaalustatavast laenust saadav kasu. Veel väitis ta, et ühe vaidlusaluse laenu intressimäär määrati kindlaks igakuiselt (mitte aastapõhiselt) ning seega oli taotluse esitaja makstav intressimäär võrdne turuintressimääraga. Komisjon nõustus mõlema väitega. Nende laenude uueks väärtuseliseks subsiidiumimääraks saadi 0,13 %.

(58)

Taotluse esitaja kogukasu väärtuseliseks subsiidiumimääraks saadi 1,55 %.

(59)

Eespool esitatud järeldused on seotud taotluse esitaja konkreetse olukorraga ega mõjuta seega algse määruse lisas loetletud äriühingute subsiidiumimäärade taset.

(60)

Pärast avalikustamist ja täiendavat avalikustamist väitsid Türgi ametiasutused, et komisjon oleks pidanud ümber arvutama ka „kõigi teiste äriühingute“ subsiidiumimäära. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Ta kordas, et osaline vahepealne läbivaatamine ja järeldused subsiidiumide taseme märkimisväärse languse kohta olid seotud ainult taotluse esitajaga. Komisjon tuletas samuti meelde, et kõigi teiste Türgi forellikasvatajate kohta tehtud järeldused jäid samaks. Sellega seoses märkis komisjon veel, et vastavalt algatamisteates (punkt 5) märgitule võib huvitatud isik, kes leiab, et tema suhtes kohaldatavate meetmete läbivaatamine on põhjendatud, taotleda läbivaatamist vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 19.

(61)

Pärast avalikustamist väitsid Türgi ametiasutused, et kuna komisjon ei võtnud arvesse kasu, mida saadakse subsiidiumikava raames, mis on ette nähtud forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades, oleks kogu väärtuseline subsiidiumimäär pidanud olema minimaalne. Ta kordas seda väidet pärast täiendavat avalikustamist. Komisjon tuletas meelde, et miinimumtase on 1 %, kuid arenguriikide puhul 2 %. Ta tuletas ka meelde, et artikli 14 lõike 5 kohaldamisel peetakse riiki arenguriigiks, kui see on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1)) II lisas (16). Kuna Türgi ei ole kantud kõnealuse määruse alusel abikõlblike riikide nimekirja, lükkas komisjon väite tagasi.

(62)

Eespool nimetatud järeldused taotluse esitaja konkreetse olukorra kohta kinnitasid rakendusmääruse (EL) 2018/823 järeldusi, mis on kokku võetud põhjendustes 24–29. Kuigi kõnealuses määruses hinnati kõigi Türgi forellikasvatajate üldist olukorda (st keskmise forellikasvataja olukorda), jõuti selles ka järeldusele, et pärast 2016. aasta seadusemuudatust said mõned forellikasvatajad oluliselt vähem subsiidiume (rakendusmääruse (EL) 2018/823 põhjendus 49).

(63)

Komisjon järeldas, et sama kehtib ka taotluse esitaja puhul. Kõigepealt tegi ta kindlaks, et uuesti arvutatud väärtuseline subsiidiumimäär 1,55 % oli märkimisväärselt madalam kui algses uurimises kindlaks määratud määr 9,5 %.

(64)

Teiseks ei saanud taotluse esitaja kasutada paljusid teisi subsiidiumikavasid, et kompenseerida täielikult otsetoetuste vähenemist (17).

(65)

Lisaks tehti 2016. aastal seadusemuudatus, mis viis kalakasvanduste arvu vähenemiseni, ning see jäi kehtima läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (2018) ja 2019. aastal, (18) st et see kehtib juba 4 aastat. Türgi valitsus ei ole komisjonile teatanud plaanidest taastada enne 2016. aastat kehtinud toetuse saamise tingimused. Seepärast käsitas komisjon 2016. aastal tehtud muutust püsiva muutusena alusmääruse artikli 19 lõike 4 tähenduses.

(66)

Pärast avalikustamist ja täiendavat avalikustamist vaidlustas DAO komisjoni järelduse, et taotluse esitajale antavate subsiidiumide vähenemine on püsiv. Tema arvates oleks komisjon pidanud hindama subsideerimissüsteemi püsivust tervikuna, mitte keskenduma ainult 2016. aastal ühes subsiidiumikavas tehtud muudatusele. Lisaks väitis DAO, et pärast 2016. aastat võtsid Türgi ametiasutused kasutusele uusi subsiidiumikavasid, et kompenseerida 2016. aasta muudatusest tulenevat subsideerimise vähenemist, nimelt suletud tootmissüsteemi subsiidiumid, subsiidiumid üle 1 kg kaaluva forelli eest, subsiidiumid hea kalakasvatustava eest ja subsiidiumid kala märgistamise eest. DAO väitis ka, et komisjon ei võtnud uute abikõlblikkuse tingimuste arvutamisel arvesse forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades saadavat toetust ja saadava maksimumsumma suurenemist 2019. aastal. Lisaks leidis DAO, et kui taotluse esitaja teeb toetuse saamiseks investeeringuid, siis teeks ta need valitsuse subsideeritud laenuga.

(67)

Nagu eespool selgitatud, ei hinnanud komisjon üksnes 2016. aasta seadusemuudatuse mõju taotluse esitajale, vaid ka mis tahes uut subsiidiumikava, millest taotluse esitaja võib läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja pärast seda kasu saada. Ta leidis, et taotluse esitaja ei vastanud suletud tootmissüsteemi eest toetuse saamise tingimustele, kuna ta kasvatab forelli veehoidlates ja mitte suletud süsteemis, mis vastaks abikõlblikkuse tingimustele. Komisjon leidis ka, et kala märgistamise ja hea kalakasvatustava toetused lõpetati vastavalt 2018. ja 2019. aastal. Lisaks leidis komisjon ja kontrollis üle, et üle 1 kg kaaluva forelli eest makstava subsiidiumiga toetatakse üle 1,2 kg kaaluva forelli kasvatamist, mis ei kuulu vaatlusaluse toote määratluse alla. Nagu selgitatud põhjendustes 40–52, ei saanud taotluse esitaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toetust kala aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades ning ei olnud tõenäoline, et taotluse esitaja saaks sellist toetust enne 2025. aastat. Võttes arvesse uue teabe uuesti hindamist, nagu on selgitatud põhjendustes 46–47, järeldas komisjon, et taotluse esitaja ei saa tulevikus toetust subsiidiumikava raames, mis on ette nähtud forelli aretamiseks haiguste eest kaitstud haudejaamades.

(68)

Komisjon leidis ka, et väide, et taotluse esitaja rahastab uusi seadmeid subsideeritud laenust, põhineb pigem võimalusel, mitte konkreetsetel tõenditel. Seega lükkab komisjon kõnealuse väite tagasi.

(69)

Eeltoodu põhjal väitis komisjon, et vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 4 ja eespool esitatud järeldustele on subsideerimisega seotud asjaolud märkimisväärselt muutunud ning otsetoetuste vähenemine on taotluse esitaja puhul püsiv.

(70)

Eespool esitatust järeldub, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavat tasakaalustavat tollimaksu tuleks muuta vastavalt punktile 3.4.

(71)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (19) artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,