RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Tallinn 02.detsember 1994 nr 208 Riikliku ettevõtte riiklikuks aktsiaseltsiks muutmise raamatupidamise juhendi kinnitamine Lähtudes vajadusest õigesti korraldada raamatupidamisarvestust riiklike ettevõtete muutmisel riiklikeks aktsiaseltsideks ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.oktoobri 1994.a. määrusele nr.367 määran : Kinnitada juurde lisatud "Riikliku ettevõtte riiklikuks aktsiaseltsiks muutmise raamatupidamise juhend". Andres Lipstok Minister ------ KINNITATUD Rahandusministri 02.detsembri 1994.a. määrusega nr. 208 Riikliku ettevõtte riiklikuks aktsiaseltsiks muutmise raamatupidamise juhend 1. Riiklikus ettevõttes tehakse enne aktsiaseltsiks muutmist kõigi varade füüsiline inventuur ja arvelduste (nõuete ja kohustuste) inventuurid. Selleks riikliku aktsiaseltsi asutaja määrab inventuurikomisjoni(d), mis vormista(vad)b oma töö tulemused inventuuriaktides ja protokollides. Moodustatava riikliku aktsiaseltsi audiitor peab heaks kiitma inventuuriprotseduuri ja osalema inventuuri tegemisel. Inventuuri käigus inventuurikomisjon(id) teevad kindlaks ja fikseerivad inventuuriaktides: vara tegelikud jäägid ja puudujäägid (ülejäägid ) võrreldes raamatupidamisandmetega; vara väärtuse püsiva languse summad nende raamatupidamishinnetest vara riknemise, turuväärtuse languse ja vara realiseerimatuse tagajärjel; nõuete ja kohustuste (debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse) tegelikud saldod (kooskõlastatud kirjalikult teiste osapooltega) ning selle põhjal nõuete ja kohustuste või raamatupidamissaldodes korrigeerimisele kuuluvad summad. Varade ja arvelduste tegelike jääkide ja raamatupidamise jääkide erinevuse põhjused selgitatakse igal üksikjuhul ning fikseeritakse inventuurikomisjoni protokollis. Puudujäägi süüdlastelt sissenõuete arvestus toimub Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud korras. 1a) Inventuuriga avastatud vara ülejäägid võetakse raamatupidamises arvele lausendiga: Deebet: Varaliigi konto, kus esines ülejääk Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto 1b) Inventuuriga avastatud vara puudujäägid kantakse maha lausendiga: Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto Kreedit: Varaliigi konto, kus puudujääk avastati 1c) Vara väärtuse püsiva languse summad kirjendatakse lausendiga: Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto Kreedit: Varaliigi konto, kus vara väärtust vähendatakse 1d) Inventuuriga avastatud mahakandmisele kuuluv debitoorne võlg kirjendatakse: Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto Kreedit: Nõuete (debitoorse võlgnevuse) konto Märkus. Ettevõtte debitoorset võlgnevust tuleb hinnata lähtudes raamatupidamise põhimäärusest, mis on kooskõlas rahandusministri 21.01.1994.a. määrusega nr. 20 kinnitatud "Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi" punktis 2.1 sätestatuga "Maksumaksja ettevõtlusega seotud, ostjatelt laekumata arved ja vekslid, mis on eelnevalt tuluna arvesse võetud, võib kanda kuludesse, kui maksumaksja saab dokumentaalselt näidata, et ta on iseseisvalt ostjatelt laekumata arvete ja vekslite tasumist nõudnud või alustanud nende sissenõudmist kohtu kaudu." Kui ettevõtte tulude ja kulude kontod on suletud, siis kirjendatakse mahakantav debitoorne võlg lausendiga: Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto Kreedit: Nõuete (debitoorne võlgnevuse) konto(d) 1e) Inventuuriga avastatud arvelevõtmata debitoorne võlg kirjendatakse: Deebet: Nõuete (debitoorse võlgnevuse) konto, kus nõue arvele võetakse Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto 1f) Inventuuriga avastatud tasutud, kuid mahakandmata ning kohtuotsuse või õigusaktide põhjal mahakandmisele kuuluv kreditoorne võlg kirjendatakse: Deebet: Kreditoorse võla konto, kus mahakanne tehakse Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto 1g) Inventuuriga avastatud arvelevõtmata kreditoorne võlg kirjendatakse: Deebet: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto Kreedit: Kreditoorse võla konto, kus võlg arvele võetakse Märkus. Lausenditega 1a) - 1g) tehtud muudatused tuleb kirjendada ka vastavate varakontode ja arvelduste kontode analüütilistes registrites. Ühtlasi tuleb kontrollida kõigil kontodel sünteetilise ja analüütilise arvestuse saldode vastavust, selgitada erinevuste põhjused ja need reguleerida. 2. Järgnevalt tuleb otsustada, kas riikliku ettevõtte bilansis esinevad erifondid (reservid), sealhulgas "Põhivara hinnatõus inflatsiooni toimel", antakse õigusjärglasele üle reservidena või liidetakse kõik või osa neist põhikapitaliga (põhikirjafondiga). 2a) Liitmise kohta koostatakse lausend: Deebet: Erifondide (reservide) kontod, mille saldod liidetakse põhikapitaliga Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto 2b) Samuti tuleb otsustada, kuidas talitada riikliku ettevõtte kasumiga (kahjumiga): kas see liidetakse põhikapitalile (põhikirjafondile) või mitte. Kasumi liitmisel koostatakse lausend: Deebet: Kasumi konto(d) Kreedit: Põhikapitali (põhikirjafondi) konto Kahjumi liitmisel koostatakse vastupidine lausend. 3. Riikliku ettevõtte rahast võidakse osa ära võtta riigieelarvesse. Seda käsitletakse omanikutulude võtmisena ning seda operatsiooni tuleb arvestada enne lausendite 2a) ja 2b) koostamist (Deebet: Kasum; Kreedit: Arvelduskonto või Deebet: Põhikapital (põhikirjafond); Kreedit: Arvelduskonto). 4. Pärast toimingute 1-3 sooritamist koostatakse riikliku ettevõtte korrigeeritud lõpp-bilanss, mis on ühtlasi riigiettevõtte lõpetamisbilansiks. Lõppbilanss koostatakse raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi kohaselt. 5. Kui seaduses sätestatud juhtudel on otsustatud osa riikliku ettevõtte varast anda üle teistele juriidilistele isikutele, tuleb kindlaks määrata neile eraldatava vara, nõuete ja kohustuste (debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse), erifondide summade, eelmiste aastate ja jooksva aasta kasumite (kahjumite) summad. Eeltoodu põhjal koostatakse eraldi bilansid igale jaotussubjektile. Näiteks kui riikliku ettevõtte varast enne riikliku aktsiaseltsi loomist eraldatakse osa vara ühele juriidilisele isikule, tuleb riikliku ettevõtte lõppbilanss jaotada kahte ossa ning selle alusel koostada kaks eraldi bilanssi: a) juriidilisele isikule üleantava vara ja allikate bilanss (bilansis on aktiva ja passiva kokkuvõtted võrdsed); b) riiklikule aktsiaseltsile üleantava vara ja allikate bilanss (bilansis on aktiva ja passiva kokkuvõtted võrdsed). Sealjuures nende kahe bilansi kirjete liitmisel peame saama riikliku ettevõtte lõppbilansi enne jaotamist (vt. punkt 4). Märkus. Kui toimub vara jaotamine, tuleb riiklikul ettevõttel koos lõppbilansiga koostada kasumiaruanne ning tuludeklaratsioon riikliku ettevõtte likvideerimise kuupäevaga. Kui aga riikliku ettevõtte vara läheb 100%-liselt üle riiklikule aktsiaseltsile, siis riiklikule aktsiaseltsile antakse üle kõik tulude ja kulude kontode saldod 100%-liselt. 6. Toimub riikliku ettevõtte pearaamatu sulgemine punktis 4 koostatud lõppbilansi summades: Deebet: Passivakontod (kreeditsaldod) Kreedit: Aktivakontod (deebetsaldod) Pärast lausendi 6 kirjendamist peavad riikliku ettevõtte pearaamatus olema kõigil kontodel nullsaldod. 7. Punktis 5, alajaotuse b) kohaselt koostatud bilanss on aluseks loodava riikliku aktsiaseltsi aktsiakapitali üldsumma fikseerimiseks vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 11.oktoobri 1994.a. määrusele nr. 367 "Riikliku aktsiaseltsi aktsiakapitaliks on tema asutamise hetkel talle üleantav riikliku ettevõtte põhikapital (põhikirjafond) riikliku aktsiaseltsi ühe aktsia nominaalväärtuse täiskordses summas. Kui riikliku ettevõtte põhikapitali (põhikirjafondi) summa ei moodusta tema baasil asutatava riikliku aktsiaseltsi ühe aktsia nominaalväärtuse täiskordset, tuleb ühe aktsia nominaalväärtusest väiksem jääksumma viia üle põhikapitalist omakapitali reservfondi." 1994.a. bilansis kajastatakse ülalnimetatud jääksummat kirjel "Reservid". Raamatupidamise seaduse paragrahv 43, lõige 2 kohaselt näidatakse see summa 1995.a. algbilansis kirjel "Aazio". Millisteks aktsialiikideks (lihtaktsiad liikide lõikes, eelisaktsiad) aktsiakapital loodavas ettevõttes jaguneb, selle kehtestab asutaja aktsiaseltsi põhikirjas. 8. Kehtestatakse ühe aktsia nominaalväärtus igale aktsialiigile. 9. Aktsiaseltsi direktsioon koostab asutatud riikliku aktsiaseltsi algbilansi punktis 5 (alajaotuses b) toodud summades, kusjuures põhikapital (põhikirjafond) on asendatud aktsiakapitaliga ja aazioga. 10. Riiklikus aktsiaseltsis avatakse pearaamat, kus kirjendatakse kontode algsaldod. Ühtlasi avatakse kõik analüütilise arvestuse registrid ülevõetud varade, võlgade jne. kohta. Märkus 1. Käesolevas juhendis riikliku ettevõtte all mõistetakse riigiettevõtet ja riiklikku ettevõtet, mis pole asutatud ja registreeritud Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega sätestatud korras (mille ettevõtlusvorm on seni korrastamata). Märkus 2. Riikliku aktisaseltsi asutamisel rakendatavad raamatupidamise eeskirjad on kehtivad munitsipaalettevõtete muutmisel munitsipaalomanduses olevateks aktsia-seltsideks. Märkus 3. Käesoleva juhendi punktid 1-6 kehtivad riiklike ettevõtete ja riiklike aktsiaseltside ettevalmistamisel erastamiseks ning rendile andmiseks. EV Raamatupidamise Toimkonna 4.oktoobri 1994.a. istungi protokolliline otsus nr.5