ID-kaart

Lihtotsing

Päästeseadus
Riigikogu 05.05.2010 seadus; jõustumiskuupäev 01.09.2010

redaktsioon 15.07.2020 [RT I, 03.07.2020, 2]

+ Muudetud järgmiste aktidega

Päästeseadus

Vastu võetud 05.05.2010
RT I 2010, 24, 115
jõustumine 01.09.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.12.2010RT I, 30.12.2010, 101.01.2011
16.12.2010RT I, 30.12.2010, 201.01.2011
09.02.2011RT I, 04.03.2011, 101.04.2011
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014; peatükkides 4–8 sõna "päästeasutus" asendatud sõnaga "Päästeamet".
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
19.11.2014RT I, 13.12.2014, 101.01.2016, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1]
17.12.2014RT I, 31.12.2014, 401.01.2015
11.02.2015RT I, 12.03.2015, 101.01.2016
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 301.07.2015
25.11.2015RT I, 17.12.2015, 120.12.2015, osaliselt 01.07.2016
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 118.01.2016
07.12.2016RT I, 15.12.2016, 201.01.2017
08.02.2017RT I, 03.03.2017, 101.07.2017
06.12.2017RT I, 28.12.2017, 801.01.2018
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019
17.06.2020RT I, 03.07.2020, 115.07.2020

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Päästeseadus sätestab päästeasutuse ülesanded, korralduse ja õigused, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise päästeasutuse ülesannete täitmisse ning päästeasutuse tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate isikute õigused ja kohustused.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (3) Päästeasutuse tegevuse korralduse erisused sätestavad erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus.

  (4) Käesolev seadus ei reguleeri tervishoiuteenuse osutamist, mis on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega.

§ 2.   Päästeasutuse tegevuse põhialused

  (1) Päästeasutuse tegevuse eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine.

  (2) Päästeasutuse tegevus on suunatud inimeste elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele, ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele, kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Päästeasutuse tegevuse planeerimise põhialuseks on piirkondlikud ohutegurid. Ohuteguriks peetakse isikut, nähtust, protsessi, objekti või muud näitajat või nende koosmõju, mille piirkondliku paiknemise ja esinemissageduse põhjal võib pidada tõenäoliseks ohu teket.

  (4) Päästeameti tegevuses võivad vabatahtlikkuse alusel osaleda vabatahtlikud päästjad käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (41) Häirekeskuse tegevuses võivad kriisiinfo teenuse osutamisel osaleda avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud Häirekeskuse määratud alustel ja korras.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (5) Päästeasutus võib sõlmida juriidiliste isikutega tsiviilõiguslikke lepinguid päästetööl ja ennetustööl osalevate vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamiseks ning kriisiinfo teenuse osutamisel vabatahtlike kaasamiseks.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (6) Päästeasutus lähtub oma tegevuses ja meetmete rakendamisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Päästeasutuse meetmeid kohaldatakse isikute suhtes, kellest oht lähtub või kes ise on ohustatud.

§ 3.   Mõisted

  (1) Päästesündmus käesoleva seaduse tähenduses on ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral.

  (11) Päästetöö käesoleva seaduse tähenduses on päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused.
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (12) Demineerimistöö käesoleva seaduse tähenduses on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus.
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (13) Ennetustöö käesoleva seaduse tähenduses on inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine päästesündmuse ärahoidmiseks ja päästesündmuseks valmistumiseks, teabe kogumine toimunud päästesündmuse ning inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta ning selle analüüsimine.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Käesolevas seaduses kasutatakse tuleohutuse seaduse §-s 2 nimetatud mõisteid ja korrakaitseseaduses nimetatud mõisteid seal kasutatud tähenduses.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Kriisiinfo teenus käesoleva seaduse tähenduses on erakorralise sündmuse tõttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse teavitamise teenus, mille eesmärk on anda riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse tellimusel teavet ja käitumisjuhiseid, ning vajaduse korral andmeid kriisiinfo teenuse osutamise tinginud sündmuses arvatavate kannatanute kohta, eelkõige ulatusliku tulekahju, plahvatuse või varingu, tõsise transpordi-, kiirgus- või tuumaõnnetuse, terrorirünnaku, massitulistamise või paljude kannatanutega massilise korratuse puhul.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

2. peatükk PÄÄSTEASUTUSED JA PÄÄSTEASUTUSTE ÜLESANDED 

§ 4.   Päästeasutused

  (1) Päästeasutused on:
  1) Päästeamet;
  2) Häirekeskus.

  (2) Päästeamet ja Häirekeskus on Siseministeeriumi valitsemisalas olevad valitsusasutused.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 5.   Päästeasutuse ülesanded

  (1) Päästeameti ülesanded on:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) päästetöö tegemine maismaal ja siseveekogudel, kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti;
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
  11) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osalemine kaldalähedasel merealal, kui esineb vahetu oht inimese elule või tervisele;
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
  2) demineerimistöö tegemine maismaal ja siseveekogudel;
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
  3) järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle;
  31) tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine Päästeameti määratud juhtudel, lähtudes asutuse strateegilistest eesmärkidest ja ülesannetest;
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]
  4) ennetustöö;
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]
  5) [kehtetu - RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  6) hädaolukorraks valmistumine ja selle lahendamise tagamine hädaolukorra seaduse alusel;
  7) üld- ja detailplaneeringu kooskõlastamine;
  8) ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitus- või kasutusloa eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul eelnõu esitamise päevast arvates, kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded;
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
  9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

  (11) Häirekeskuse ülesanded on:
  1) hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine ja töötlemine, ohu hindamine ning väljasõidukorralduse andmine Päästeametile ja kiirabi osutajale päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks ning teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi hädaabiteate menetlemine);
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]
  11) abi- ja infoteadete menetlemine, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamine riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele, arvestades Häirekeskuse pädevust ja volitusi;
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]
  2) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Päästetöö ja demineerimistöö töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Päästeameti peadirektor.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 sätestatud ülesande täitmisel lähtutakse politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõikes 41 sätestatud kiirema abi põhimõttest.
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Hädaabiteadete menetlemise korra ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 6.   Päästetöö ja demineerimistöö juht

  (1) Päästetööd juhib päästetöö juht, kes on päästeametnik.

  (2) Demineerimistööd juhib demineerimistöö juht, kes on päästeametnik.

  (3) Päästetöö juhile ja demineerimistöö juhile alluvad kõik päästesündmusel osalevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning eraõiguslikud juriidilised isikud.

  (4) Päästetöö juhil või demineerimistöö juhil on õigus anda päästetööl või demineerimistööl korraldusi teistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning eraõiguslikele juriidilistele isikutele, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.

3. peatükk ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 

1. jagu Isikuandmete töötlemine 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 7. – § 8. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

2. jagu Päästeasutuse andmekogu 

§ 9.   Päästeinfosüsteem
[RT I, 15.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

  (1) Päästeinfosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse:
  1) päästesündmuse lahendamisega seotud toimingute ja menetluste andmeid, et Päästeameti ülesandeid tõhusalt ja kiirelt täita, ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste andmeid;
  2) päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmeid, koolitamise ja teavitamise käigus kogutud andmeid ning eluaseme valdaja tuleohutusnõustamisel isiku nõusolekul kontrollitud objekti ja objekti valdaja kohta kogutud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning planeerida Päästeameti tegevust.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Päästeinfosüsteemi kantakse:
  1) pääste- ja demineerimistöö tegemisega seotud andmed;
  2) päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmed;
  3) päästeteenistuja andmed;
  4) päästesündmusel osalenud isiku andmed;
  5) järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste ning ennetustöö andmed;
  6) eluaseme valdaja tuleohutusnõustamise ja tehtud ennetustöö andmed;
  7) objekti valdaja andmed.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Päästeinfosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Päästeinfosüsteemi põhimääruses sätestatakse päästeinfosüsteemi pidamise kord, päästeinfosüsteemi kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud päästeinfosüsteemi pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

  (5) Päästeinfosüsteemi vastutav töötleja on Päästeamet.
[RT I, 15.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 91.   Hädaabiteadete menetlemise andmekogu

  (1) Hädaabiteadete menetlemise andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks, ning abi- ja infoteateid, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamiseks.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (2) Hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kantakse:
  1) hädaabiteate edastaja ja sündmusega seotud isiku andmed;
  2) abivajaja andmed, sealhulgas terviseandmed;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  3) hädaabiteate andmed;
  4) hädaabiteate menetlemisega seotud toimingute andmed;
  5) hädaabiteate menetlemise teenuse registreeritud kasutaja andmed;
  6) hädaabiteate menetleja andmed;
  7) abi- ja infoteate andmed;
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  8) Häirekeskuse kõneside salvestised.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (21) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud kriisiinfo teenuse osutamisel arvatavate kannatanute kohta info väljastamise vajaduse üle otsustab Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vastavalt oma pädevusele.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud asutus peab info väljastamise vajaduse üle otsustamisel hindama, kas:
  1) tegemist on käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud erakorralise sündmusega, mille korral on proportsionaalne isikuandmeid töödelda;
  2) arvatavate kannatanute lähedastele info andmiseks ei ole tavapärased teavituskanalid piisavalt tõhusad.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (23) Kriisiinfo teenuse osutamisel töödeldakse hädaabiteadete menetlemise andmekogus lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 7 ja 8 nimetatud andmetele käesoleva paragrahvi lõikes 24 nimetatud isikuandmeid.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (24) Häirekeskus pärib hädaabiteadete menetlemise andmekogu kaudu käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud asutuse otsuse alusel tervise infosüsteemist kriisiinfo teenuse osutamisel andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on arvatavale kannatanule osutatud tervishoiuteenust seoses käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud sündmusega. Kriisiinfo teenuse osutamisel ei töötle Häirekeskus arvatava kannatanu terviseandmeid.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (25) Andmeid arvatava kannatanu kohta ei edastata tervise infosüsteemist Häirekeskusele, kui arvatav kannatanu on tervise infosüsteemis keelanud oma andmete edastamise kriisiinfo teenuse osutamiseks.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (26) Häirekeskus ei tee päringut tervise infosüsteemi arvatava kannatanu kohta andmete saamiseks, kui uurimist teostav asutus on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (27) Kriisiinfo teenuse osutamisel antakse arvatava kannatanu kohta tehtud päringu alusel infot päringualuse isiku lähedasele, kelleks käesoleva seaduse tähenduses on abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, vanavanem, laps, lapselaps, õde, vend ja muu isik, keda saab lähtudes isiku elukorraldusest pidada õigustatuks infot saama.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (28) Kriisiinfo teenuse kaudu arvatava kannatanu kohta päringu teinud isiku tuvastamise ja arvatava kannatanuga seose kontrollimise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (3) Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

  (5) Hädaabiteadete menetlemise andmekogu vastutav töötleja on Häirekeskus.
[RT I, 15.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 10. – § 13. [Kehtetud - RT I, 15.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

4. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

1. jagu  
[Pealkiri välja jäetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 131.   Riikliku järelevalve erimeetmed

  (1) Päästeamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Häirekeskus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 34 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

§ 132.   Riikliku järelevalve erisused

  (1) Päästeamet võib päästesündmuse vältimiseks keelata jääle mineku siseveekogudel, kui see kujutab ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale.

  (11) Häirekeskus võib hädaabiteate menetlemisel kasutada sideettevõtja teavet hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha kohta.
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Päästeasutus võib valdaja nõusolekuta siseneda tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ning kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks.

  (3) Päästeamet võib halduskohtu loata siseneda valdaja eluruumi, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks.

  (4) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab Päästeamet kuni valdaja, muu õigustatud isiku või politsei saabumiseni valduse valve.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 14.   Teavitamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 15 .   Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine

  (1) Päästeametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles:
  1) esitab ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, nõude ehitise kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamiseks;
  2) kohustab tegema tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks või päästesündmuse ennetamiseks vajalikke toiminguid.

  (2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib päästeametnik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 16.   Raadioside piiramine

  (1) Päästeamet võib piirata raadiosidet plahvatuse tõkestamiseks plahvatusohu piirkonnas.

  (2) Päästeamet juhindub raadioside piiramisel elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatust.

§ 17.   Küsitlemine ja dokumentide nõudmine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 18 .   Isikusamasuse tuvastamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 19 .   Isiku rakendamine päästetööle

  (1) Päästetöö juht võib rakendada päästetööle füüsilist isikut alates 18. eluaastast ohu tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks vajalike toimingute tegemiseks, kui:
  1) Päästeametil ei ole endal võimalik päästesündmuse iseloomust tulenevalt päästetööd tulemuslikult teha või selle tagajärgi leevendada;
  2) Päästeameti tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevad vabatahtlikud päästjad ei saa õigel ajal või piisavalt tulemuslikult päästetööd teha;
  3) rakendamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu rakendatavale isikule või tema varale.

  (2) Päästetööle rakendatud isikut ei või kasutada plahvatus-, keemia- või kiirgusohuga seotud tööde läbiviimiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib isikut rakendada ainult nii kaua, kui see on päästetööks vältimatult vajalik.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule laienevad käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud sotsiaalsed tagatised.

§ 20.   Asja sundkasutusse võtmine

  (1) Päästetöö juht või demineerimistöö juht võib võtta vett, liiva, kruusa ning muid päästetööks või demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks ning muud võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad.

  (2) Asja sundkasutus lõpeb päästetöö juhi või demineerimistöö juhi poolt määratud ajal, kuid mitte hiljem kui päästetöö või demineerimistöö lõppemisel.

  (3) Päästetöö juht või demineerimistöö juht võib kohustada sundkasutusse võetava asja omanikku või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks määratud kohta.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

§ 21.   Lammutustöö, kaevetöö, raie ja tõkestustule tegemine ning kraavide, ojade ja jõgede tõkestamine

  (1) Päästeamet võib valdaja nõusolekuta tema kinnisasjal, ehitises või ruumis teha lammutustöid, kaevetöid, maha raiuda puid, teha tõkestustuld, tõkestada kraave, ojasid või jõgesid ning teha muid samalaadseid vajalikke tegevusi, kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks.
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

§ 22.   Viibimiskeeld
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 23 .   Valdusesse sisenemine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 24 .   Valduse läbivaatus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

2. jagu  
[Pealkiri välja jäetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 24 1.   Vahetu sunni kohaldamine ja lubatud erivahendid
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (1) Päästeameti ametnik või tema korraldusel päästetöötaja võib kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (2) Päästeameti ametniku erivahendid on:
  1) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
  2) teenistuskoer.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

§ 25.   Lõhkematerjali käitlemine ja nõuded lõhkamiskohale
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (1) Päästeameti ametnik võib demineerimistööl plahvatuse või ohtliku aine levitamise tõkestamiseks ja lahingumoona hävitamiseks või demineerimistööalase õppetöö tegemisel käidelda lõhkematerjali.

  (2) Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra ja nõuded lõhkamiskohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

§ 26.   Teenistuskoera kasutamine

  (1) Päästeamet võib kasutada teenistuskoera:
  1) demineerimistööl lõhkematerjalide ja -ainete tuvastamiseks;
  2) päästetööl isiku otsimiseks ja ohu väljaselgitamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi.

  (3) Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseaduse nõudeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 261.   Päästeametis kasutatava teenistusrelva kandmine ja kasutamine

  (1) Päästeameti teenistusrelvad on tulirelvad.

  (2) Demineerija kutsega päästeametnik võib teenistusülesande täitmise ajal kanda tulirelva.

  (3) Demineerija kutsega päästeametnik võib teenistusülesande täitmise ajal kasutada tulirelva üksnes hädakaitses, ületamata hädakaitse piire.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

5. peatükk VAHETU SUND 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 27. – § 30. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

6. peatükk RAHVUSVAHELISEL PÄÄSTETÖÖL JA DEMINEERIMISTÖÖL OSALEMINE 

§ 31.   Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine

  (1) Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimub rahvusvahelise päästekokkuleppe alusel esitatud või Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud abipalve alusel või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel.

  (2) Euroopa Liidu liikmesriigi abipalve või rahvusvahelise päästekokkuleppe kohaselt esitatud abipalve alusel rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise otsustamise, meeskonna päästetööle ja demineerimistööle saatmise ning kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Päästeamet võib rahvusvahelise kokkuleppe alusel kaasata päästetööle ja demineerimistööle Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi haldusorgani. Kaasatud organil on Eesti territooriumil pädevus ja volitused kooskõlas rahvusvahelise kokkuleppega.

  (4) Rahvusvahelise kokkuleppe alusel võib Eesti Päästeamet päästetööle ja demineerimistööle kaasata teise riigi territooriumil. Eesti Päästeametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused kooskõlas rahvusvahelise kokkuleppega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud päästetööl ja demineerimistööl osalevale meeskonna liikmele, kellele ei kohaldata rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust, laienevad päästeseaduse §-s 41 ja päästeteenistuse seaduse §-s 16 kehtestatud sotsiaalsed tagatised.
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

61. peatükk KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU KAASAMINE PÄÄSTESÜNDMUSE LAHENDAMISSE 
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 311.   Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine päästesündmuse lahendamisse
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Päästesündmuse lahendamisse võib kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu.

  (2) Päästesündmuse lahendamisse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

7. peatükk VABATAHTLIKU PÄÄSTJA OSALEMINE PÄÄSTEAMETI TEGEVUSES 

1. jagu Üldsätted 

§ 32.   Vabatahtlik päästja

  (1) Vabatahtlik päästja on isik, kes vabatahtlikult osaleb päästetööl või ennetustööl seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Osalemine päästetööl käesoleva seaduse tähenduses on vabatahtliku päästja poolt päästetöö tegemine koos päästeametnikuga või päästeametniku korraldusel.

  (3) Vabatahtlik päästja lähtub oma tegevuses ja meetmete rakendamisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Vabatahtlik päästja kohaldab meetmeid isiku suhtes, kellest oht lähtub või kes ise on ohustatud.

2. jagu Vabatahtlikuks päästjaks võtmine ja töökorraldus 

§ 33.   Vabatahtlikule päästjale esitatavad nõuded

  (1) Vabatahtlikuks päästjaks võib võtta vähemalt 18-aastaseks saanud isiku, kes vastab vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuetele.

  (2) Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra ning vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (3) Vabatahtlikuks päästjaks võib võtta ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 34.   Isikud, keda on keelatud võtta vabatahtlikuks päästjaks

  Vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut:
  1) kes on piiratud teovõimega;
  2) kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest;
  3) kellel on psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;
  4) kellel on selline füüsiline puue, mis takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud.

§ 35.   Vabatahtliku päästja vaktsineerimine
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  Päästeamet tagab vabatahtlikule päästjale tasuta vaktsineerimise Päästeameti määratud ulatuses ja korras.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

§ 36.   Vabatahtlikuks päästjaks võtmine
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (1) Vabatahtlikuks päästjaks võtmist korraldab Päästeamet.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (2) Enne vabatahtlikuks päästjaks võtmist kontrollitakse vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vastavust vabatahtlikule päästjale esitatavatele nõuetele.

  (3) [Kehtetu - RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

§ 37.   Vabatahtliku päästja töökorraldus

  (1) Vabatahtlik päästja kinnitatakse Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku käskkirjaga päästeametniku juurde või arvatakse Päästeameti juures asuva vabatahtlike päästjate üksuse koosseisu.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Päästeamet peab arvestust vabatahtlike päästjate koosseisu üle.

  (4) Vabatahtlike päästjate töökorralduse kehtestab Päästeameti peadirektor.

  (5) Vabatahtlikul päästjal on kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega päästetööl osalemiseks.

§ 38.   Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine päästetööl ja ennetustööl ning kohaldatavad meetmed

  (1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Vabatahtliku päästja väljaõpe on kaheastmeline.

  (3) Vabatahtliku päästja esimese astme õppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud algteadmised ja oskused. Esimese astme õpe kestab vähemalt 16 tundi ning lõpeb arvestusega.

  (4) Esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga:
  1) osaleda päästetööl;
  2) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (5) Vabatahtlik päästja võib osaleda iseseisvalt ennetustööl pärast esimese astme väljaõppe läbimist.

  (6) Vabatahtliku päästja teise astme õppe eelduseks on esimese astme õppe edukas läbimine. Teise astme õpe kestab vähemalt 36 tundi ning õppes omandatakse iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Õpe lõpeb arvestusega.
[RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (7) Teise astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt päästeametniku korraldusel:
  1) osaleda päästetööl;
  2) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (8) Vabatahtliku päästja väljaõppe ja arvestuse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

§ 39.   Vabatahtliku päästja tunnistus ja eritunnus

  (1) Vabatahtlikule päästjale antakse vabatahtliku päästja tunnistus. Oma ülesannete täitmisel kannab vabatahtlik päästja eritunnust.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (2) Vabatahtlik päästja peab päästetööl või ennetustööl osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja tunnistuse.

  (3) Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjelduse ning eritunnuse andmise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. jagu Vabatahtliku päästja hüved ja sotsiaalsed tagatised 

§ 40.   Kulude hüvitamine

  (1) Päästeamet võib hüvitada vabatahtlikule päästjale või § 2 lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud päästetööl või ennetustööl osalemisega kaasnevad vajalikud kulud.

  (2) Päästeameti hüvitatavate kulude liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise korra kehtestab Päästeamet.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

§ 41.   Vabatahtliku päästja sotsiaalsed tagatised

  (1) Kui isik hukkub või sureb vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu, maksab riik tema perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset hüvitist hukkunud või surnud isiku kümne aasta palga ulatuses.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (2) Kui vabatahtlik päästja hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, katab riik avaliku teenistuse seaduse § 49 lõikes 4 sätestatud matuse korraldamise kulud.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (3) Kui isik saab vigastuse või haigestub vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu ja tal tuvastatakse selle tagajärjel osaline või puuduv töövõime, maksab riik hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest, järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]
  1) osalise töövõime korral – tema kuni kahe aasta palga ulatuses;
  2) puuduva töövõime korral – tema kuni seitsme aasta palga ulatuses.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub töövõime esmakordsel või kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestusest.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (6) Kui isiku töövõime ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel töövõime kordushindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (7) Kui kordushindamise tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat tagasi ei nõuta.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (8) Isikul, kellele seoses töövõime kordushindamisega enam hüvitist ei makstud, kuid kelle töövõime uue kordushindamise alusel on vähenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (9) Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab töövõime esmakordsele hindamisele järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aastast kuni viimasele töövõime kordushindamisele eelneva aastani.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (10) Vabatahtliku päästja ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (11) Kui vabatahtlik päästja ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelneval perioodil, võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud palga alammäär.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (12) Kui isik on vabatahtliku päästja ülesande täitmise tõttu saanud vigastada või haigestunud, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (13) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

  (14) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise korra ja ulatuse, samuti hüvitiste maksmiseks kogutud andmete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (15) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui vabatahtlik päästja oli vigastuse saamisel:
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]
  1) pannud toime süüteo;
  2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
  3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest;
  4) alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes.

  (16) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.

§ 42.   Ergutamine

  Vabatahtlikke päästjaid ja teisi päästetööl silma paistnud isikuid võib ergutada päästeteenistuse seaduse 5. peatükis sätestatud korras.

4. jagu Vabatahtliku päästja staatusest vabastamine 

§ 43.   Vabatahtliku päästja staatusest vabastamine

  (1) Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku käskkirjaga:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) vabatahtliku päästja algatusel;
  2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tingimustele või §-s 34 nimetatud alustel;
  3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega.

  (2) Käskkiri vabatahtliku päästja vabastamise kohta tehakse teatavaks teatise kättetoimetamisega.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

8. peatükk KULUD 

§ 44.   Asja sundkasutusest tekkinud kulude hüvitamine

  (1) Riik hüvitab isikule käesoleva seaduse § 20 alusel asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulud. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistöö korral võib riik asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulud hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist.

  (2) Päästetööl või demineerimistööl asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulude hüvitamise ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 45.   Ulatusliku ja pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga seotud kulude hüvitamine juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule

  (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale ja § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist.

  (2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise korra juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 46.   Ulatuslikul ja pikaajalisel päästetööl osalemise tasu maksmine

  (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalevale vabatahtlikule päästjale ja § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse Vabariigi Valitsuse reservist päästetööl osaletud aja eest tasu.

  (2) Vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osaletud aja eest tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 47.   Toitlustuse ja joogivee kulude hüvitamine

  (1) Päästeamet tagab üle nelja tunni kestval päästetööl või demineerimistööl osalejale tasuta toitlustamise ja joogivee.

  (2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistöö korral hüvitatakse päästetööl või demineerimistööl osalejale toitlustamise ja joogivee kulud Vabariigi Valitsuse reservist.

  (3) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistöö korral toitlustamise ja joogivee kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

§ 48.   Õnnetusest põhjustatud kahju

  Päästesündmuse käigus käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud töödega ning korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamise käigus juriidilisele või füüsilisele isikule Päästeameti poolt tekitatud kahju loetakse õnnetusest põhjustatud kahjuks.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 49.   Vabatahtliku päästja väljaõpe

  (1) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud esimese astme õppe läbimise nõue ja § 38 lõikes 6 sätestatud teise astme õppe kestuse nõue ei laiene isikule, kellel on päästeteenistuse seaduse § 13 alusel arvestatud päästeteenistuse staaži vähemalt kolm aastat. Nimetatud isikute teise astme õpe kestab vähemalt kuus tundi.

  (2) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 6 sätestatud vabatahtliku päästjana tegutsemise kogemuse nõue ei laiene isikule, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabatahtlikuna osalenud päästetegevuses vähemalt ühe aasta.

  (3) Kui vabatahtlikuna päästetegevuses osalenud isik on enne käesoleva seaduse jõustumist läbinud käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud õppe, ei kohaldata tema suhtes esimese astme koolituse läbimise nõuet.

  (4) Kui vabatahtlikuna päästetegevuses osalenud isik on enne käesoleva seaduse jõustumist läbinud käesoleva seaduse § 38 lõikes 6 nimetatud õppe vähemalt 30 tunni ulatuses, kestab tema teise astme õpe vähemalt kuus tundi.

§ 491.   Püsiva töövõimetusega isik

  Päästetööle kaasatud vabatahtlikul päästjal, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks. Päästetööle kaasatud vabatahtlikul päästjal, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 492.   Kriisiinfo teenuse osutamine

  (1) Häirekeskus on valmis osutama kriisiinfo teenust Siseministeeriumi valitsemisala asutustele alates 2020. aasta 15. juulist.

  (2) Häirekeskus on valmis osutama kriisiinfo teenust riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 03.07.2020, 1 - jõust. 15.07.2020]

§ 50. – § 63. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 64.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 50 ja 58 jõustuvad üldises korras.

avalikgif