1990

ESTLEXi algus on seotud IME käivitumisega, mil Eestis algas intensiivne õigusloome periood. "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi. Selle kirjutise autoriteks olid märgitud Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma ning see sai nõnda tuntuks kui nelja mehe ettepanek. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas Eesti NSV peaks saavutama majandusliku iseseisvuse Nõukogude Liidu koosseisus. 1990. a esitas tollane majandusministeerium (praegu rahandusministeerium) seoses “Isemajandava Eesti” käivitumisega ning vajadusega talletada intensiivistuvat õigusloomeperioodi oma infokeskusele (hiljema Andmevara AS ja praegu Estlex OÜ) tellimuse “Isemajandava Eesti” seadusandluse andmebaasi väljatöötamiseks. Esimene eesmärk oli 1990. aasta õigusaktid andmebaasi kanda. Nii algaski andmete kogumine ja sisestamine paralleelselt andmebaasi haldamise tarkvara väljatöötamisega. Ülemnõukogu ja valitsuse õigusakte oli aastas kokku 2000 ringis, neist normatiivse sisuga kuni 500 ja aktimuudatusi mitte üle 200. Esimeseks andmeallikaks oli majandusministeeriumi õigusaktide kartoteek ning seejärel ülemnõukogu ja ülemnõukogu presiidiumi seaduste ja seadluste registreerimisraamatud Kadriorus ning valitsuse määruste, korralduste ja protokollide registreerimisraamatud Toompeal. Valitsuse määruste tekstid saadai masinakirjabüroo Robotronide diskettidelt ja kontrolliti täht-tähelt üle. Seaduste tekstid trükiti käsitsi arvutisse ja kontrolliti seejärel üle.

1990. aasta kevadel kutsus justiitsministeerium ESTLEX-i kontseptsiooni koostamiseks kokku ametkondadevahelise töörühma. Töörühma juhtis infoinstituudi osakonnajuhataja Ally Renter, kes oli õigusaktide andmebaasi temaatikaga juba aastaid tegelenud, justiitsministeeriumi poolt kureeris kontseptsiooni väljatöötamist ministri esimene asetäitja Märt Rask. ESTLEX-i eelmine kontseptsioon oli valminud 1988. a. Selle eeltööks oli omakorda 1977. a Tartu Ülikooli juures töötanud professor Ilo Sildmäe juhtimisel koostatud juriidiline tesaurus ja juriidilise info otsisüsteemi JURIOS tehniline lahendus. Plaanikomitee arvutuskeskuses oli samuti üks selline lahendus välja töötatud ja mõnda aega kasutuselgi olnud. Teemaga tegelesid eelmainituile lisaks infoinstituut, plaaniinstituut ning sideministeeriumi info- ja arvutuskeskus. Kõik nimetatud asutused osalesid ühtlasi kontseptsiooni väljatöötamise töörühmas. Nimi ESTLEX oli Soome FINLEXi eeskujul juba mõnda aega kasutusel olnud ning isegi valitsuse 22.01.1990. määruses nr 16, millega ministeeriumide põhifunktsioonid sätestati, oli justiitsministeeriumi ühe põhifunktsioonina toodud õigusteabesüsteemi Estlex väljatöötamine ja kasutuselevõtt. ESTLEX’i kontseptsioon valmis 1990.a lõpuks.

1) Justiitsministeerium (1990) Vabariikliku automatiseeritud õigusinfosüsteemi ESTLEX kontseptsioon ja rajamise strateegia;

2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Asjadevalitsuse ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi Infokeskuse 1990 kokkulepe Eesti õigusinfosüsteemi ESTLEX rajamiseks;

3) Eesti Vabariigi justiitsministri 07.09.1990 pöördumine Eesti Vabariigi riigiministri poole kaasabi osutamiseks õigusinfosüsteemi “Estlex” loomisel;

1991

1990. a jõulude paiku otsustati Justiitsministeeriumis asutada ESTLEX’I põhjal riiklik õigusaktide register. Asutamine ise sai teoks valitsuse 14.06.1991 määrusega nr 110 (RT 1991, 22, 266). Registri pidamise kulud pidi kaetama riigieelarvest Informaatikafondi kaudu, kasutajaile osutatavate infoteenuste kulud neilt saadavatest teenustasudest. 1991.–1996. aastal toimis ESTLEX riigi finantseerimistoel. Sel perioodil täiendati intensiivselt andmestikku ja arendati välja teenused. Andmestiku ajalised raamid muutusid tunduvalt konkreetsemaks, andmestik ise laiemaks ja järjest põhjalikumalt kontrollituks. Töötati välja korrektne tarkvara riikliku registri pidamiseks, õigusharude klassifikatsioon õigusaktide liigitamiseks, jõuti esimeste lahendusteni online -täistekstandmebaasi loomisel, loodi välislepingute andmebaas. Registripidamist ja selleks vajalikke arendustöid finantseeriti riigieelarvelistest vahenditest Informaatikafondi kaudu. Paralleelselt tehti tootearendust tarbijatele teenuste pakkumiseks, selleks vajalik raha saadi teenuste müügist. Teenuse arendamiseks koostati mitmeid projekte ja analüüse, nt “Kontrolleksmeplari pidamise vahendid”, “Elektronposti katsetamine. Aruanne”, “Skanneri kasutamine aktitekstide sisestamiseks. Aruanne”, “Kontrolleksemplari ja arhiivi pidamise vahendid. Projekt” ja mitmed teised:

(1991)Riigiarvutuskeskuse juhend_Sümbolite teisendus tekstifailidesse. Programm ASEND

(1991)Riigiarvutuskeskuse juhend_Seadusandlike aktide register personaalarvutis

(1991)Riigiarvutuskeskuse aruanne_Skannerite kasutamine aktitekstide sisestamiseks

(1991)Riigiarvutuskeskuse juhend_Programm ELCONV lühike kasutusjuhend

(1991)Riigiarvutuskeskuse aruanne_Elektronpostikasti katsetamine

(1991)Majandusministeeriumi Infokeskuse projekt_Kontrolleksemplari pidamise vahendid

(1991)Riigiarvutuskeskuse projekt_Kontrolleksemplari ja arhiivi pidamise vahendid

(1991-10-22)justiitsministri käskkiri nr 017_Oigusaktide registri asutamise kohta

(1991-07-01)Riiklik Hinnaameti seisukoht teenuste hindade ja tariifide kujunemise kohta

(1991-10-18)justiitsministri käskkiri nr 016_Oigusaktide registreerimise kord

(1991-07-01)Riiklik Hinnaameti seisukoht teenuste hindade ja tariifide kujunemise kohta

(1991-06-14)Vabariigi Valitsuse määrus nr 110_Oigusaktide registri asutamise kohta

(1991-06-14)Vabariigi Valitsuse määrus nr 110_Eesti Vabariigi oigusaktide registri asutamise kohta2.doc

(1991-05-22)Majandusministeeriumi ettepanek_ESTLEX-i arendustööde töögrupi moodustamineL01

1992

Kui esimesed kliendilepingud sõlmiti 1992. aastal, siis paari järgmise aastaga tõusis tellijate arv kiiresti poole tuhande ringi. Analüüsiti arhiivi koostamist täistekstivahendisse. Samal ajal toimus mahukas töö selle nimel, et koostada õigusaktide täistekstidest arhiiv.

(1996)Riigiarvutuskeskuse eelprojekt_Arhiivi koostamine täistekstvahendisse

(1996)Riigiarvutuskeskuse juhend_SIFT-i kasutajajuhend

1993

Töötati koos Justiitsministeeriumiga välja õigusharude klassifikaator.

1994

Alustati välislepingute andmebaasi ja esimese täistekstandmebaasi projekteerimist ning materjali kogumist venekeelsete tõlgete andmebaasi koostamiseks.

1995

Valmis välislepingute andmebaasi pidamise tarkvara. Alustati ESTLEXi andmeuuenduste väljastamist modemi kaudu. Algas koostöö piirkondlike esindajatega Viljandis, Pärnus, Saaremaal, Hiiumaal, Võrus ja Tartus. Esimene täistekstandmebaas jõudis katseekspluatatsiooni.

1996

Alates 1996. aasta oktoobrist muutusid õigusaktide algtekstid Riigi Teataja elektroonilise andmekogu näol veebi kaudu tasuta kättesaadavaks. Riigi Teataja väljaandmisel asendus tinaladu fotolaoga. Õigusaktide varasematest redaktsioonidest moodustati korrektne arhiiv. Samal aastal otsustas Riigikantselei Riigi Infosüsteemide Osakond tuginedes riigi infosüsteemide eelarve ekspertiisi ja järelevalve komisjoni ettepanekule riikliku õigusaktide registri riigipoolse finantseerimise lõpetada, väljendades veendumust, et õigusaktide registri finantseerimine on otstarbekas korraldada ESTLEXi teenuste müügist saadavast käibest. Otsustati viia ESTLEX’i pidamine üle isemajandamisele.

Esitati ESTLEXi kaubamärgi registreerimistaotlus.

Venekeelsete tõlgete andmebaas jõudis kasutajateni.

Teenusena käivitus aktitekstide müük digitaalsel kujul.

Hangiti täistekstandmebaas BASISplus.

(1996)Riigiarvutuskeskuse eelprojekt_Arhiivi koostamine täistekstvahendisse

(1996)Riigiarvutuskeskuse juhend_SIFT-i kasutusjuhend

1997

Seega alates 1997. aastast toimis riiklik õigusaktide register isemajandamisel, säilitades riigiga formaalse sideme Justiitsministeeriumi ja AS Andmevara vahelise registri pidamise rahata lepingu näol. Kõik registri toimimiseks vajalikud vahendid tuli hankida ESTLEXi teenuste müügist. Valmis Windows-i põhine rakendus WinLex, mis vahetas välja senise DOS-põhise programmi Seadus.

1997. aastal algatas justiitsministeerium uutel alustel toimiva õigusaktide registri väljatöötamise. Peamine erinevus oli idee viia alg- ja terviktekstide sisestamine info tekkekohtadesse, pädevatesse riigiasutustesse ning anda sellega riigi garantii registris sisalduvale infole. Riigihanke tulemusena jõudis AS Andmevara aastail 1998–1999 välja töötada projektdokumentatsiooni õigusaktide registri uue tarkvaralahenduse loomiseks. Et paralleelselt toimunud tegevus riikliku õigusaktide registri seaduse eelnõu väljatöötamisel takerdus, peatati 1999. aastal arendustööd kuni seaduse vastuvõtmiseni. Seaduseelnõu edasise menetlemise käigus jõuti otsusele, et riiklik õigusaktide register oleks mõistlik ühendada Riigi Teataja elektroonilise versiooniga, otsus leidis kajastuse Riigi Teataja seaduse ja andmekogude seaduse muutmise seaduses, millega sätestati elektroonilise Riigi Teataja (eRT) loomine. eRT tarkvara väljatöötamise hankekonkursi võitis OÜ WebMedia. Aktide algtekstid eRT jaoks võeti Riigi Teataja elektroonilisest andmekogust ja kehtivad terviktekstid ESTLEX-ist. eRT volitatud töötleja leidmiseks välja kuulutatud hankekonkursi võitis AS Andmevara, kes seda funktsiooni alates eRT käivitumisest 01.06.2002 täitis. Samal ajal andmete üleandmisega vormistati riikliku õigusaktide registri pidamise lepingu lõpetamine. Sellega sai läbi tähtis ja mõnevõrra vastuoluline etapp ESTLEX-i tegevuses ning algas ärilisel alusel teenusepakkujana tegutsemise ajajärk.

Registreeriti ESTLEXi kaubamärk.

(1997)Riigiarvutuskeskuse juhend_WinLex CLI kasutajajuhend

(1997)Riigiarvutuskeskuse juhend_WinLex üldtutvustus ja installeerimine

1998

Käivitus täistekstandmebaasil BASISplus põhinev veebirakendus. DOS-i põhise teenuse osutamine lõpetati. Välislepingute andmebaas viidi üle täistekstandmebaasi.

1999

Kohalikele omavalitsustele töötati välja õigusaktide registri pidamise tarkvara OmaLex.

2000

Venekeelsed tõlked muutusid veebis kättesaadavaks. Töötati välja tarkvara Tallinna õigusaktide registri pidamiseks

2001

ESTLEX online teenused jagunesid tasuta tavakasutaja ja tasuliseks spetsialistiteenuseks, õigusaktide arhiiv muutus klientidele kättesaadavaks. Tallinna õigusaktide register muutus veebis avalikult kättesaadavaks.

2002

Spetsialistiteenus jagunes kaheks paketiks: Spetsialist-A ja Spetsialist-B, aktide juures muutusid kättesaadavaks inglisekeelsed tõlked. Alustati Riigikohtu lahendite linkide lisamist õigusaktidele. Käivitus eRT ja Riigikantseleile anti selle tarvis üle õigusaktide kehtivad terviktekstid. Lõppes riikliku õigusaktide registri pidamine.

2003

Algas koostöö keskkonnaalaste õigusaktide muutumisest teavitamiseks Keskkonnaveebis. Töötati välja internetikogumik “Raamatupidamine” koos E-uudisega kogumikku kuuluvate õigusaktide muutumise kohta.

2004

Käivitus tasuta iganädalane ESTLEXi e-uudis. Töötati välja ja juurutati uus kaasaegne õigusharude klassifikaator, mis vahetas välja kümme aastat kasutuses olnud ja moraalselt ammu vananenud liigituse.. Algas EL aktide viidete lisamine õigusaktidele. Käivitus kliente uutest ja täiendatud venekeelsetest tõlgetest informeeriva igakuise e-uudise väljaandmine. Viie juriidilist või majandusharidust andva kõrgkooliga sõlmiti lepingud, mille alusel üliõpilased ja õppjõud saavad soodsatel tingimustel ESTLEXi professionaalsele kasutajale suunatud teenuseid kasutada

2005

Töötati välja internetikogumik „Keskkonnaõigus”. Jõudis lõpule EL aktide viidete lisamine varasematele õigusaktidele.

2005. a lõpus lõpetati „Правовые акты Эстонии” väljaandmine ning selle töö võttis osaliselt üle ESTLEX. Seaduste tõlkimisega vene keelde oli alustatud juba 1994. aastal. Pikka aega oli võimalik Riigi Teataja Kirjastuselt osta väljaandes „Правовые акты Эстонии” (ПАЭ) ilmunud tõlgete kasutusõigust ning nende põhjal koostada terviktekste, ise muudatusi tõlkides. Kui algasid ettevalmistused Euroopa Liitu astumiseks, kasvas vastuvõetud õigusaktide hulk ja maht sedavõrd, et neid ei jõutud enam tõlkida ПАЭ-s avaldamiseks, tõlgete ilmutamine muutus väga valikuliseks ning kasvas vajadus ka algtekste ise tõlkida. Alates 2005. a on ESTLEX-il kõige mahukam aktuaalseisus venekeelsete aktitõlgete andmebaas Eestis.

2006

Käivitasime seireteenuse keskkonnajuhtimissüsteemi standardiga ISO 14001 hõlmatud valdkondade õigusaktides toimuvatest muudatustest teavitamiseks. 17.11.2006 toimus hotelli Reval Central konverentsikeskuses ESTLEXi 15. aastapäevale pühendatud konverents teemal „Normitehnika ja Euroopa Liidu õigus”.

AS Andmevara läbis sertifitseerimisprotsessi kvaliteedistandardi ISO 9001 2000 sertifikaadi saamiseks, mille käigus pooled ESTLEXi osakonna töötajatest läbisid siseaudiitori koolituse ja osalesid siseauditite läbiviimisel.

2007

Töötati välja internetikogumik „Personalitöö”. Valmis uus koduleht. Alustati EL aktide registreerimist ESTLEXi andmebaasis. 15. märtsil toimus seminar „Uued põhimõtted riigihangete alal“.

2008

Loodi digiteeritud aktitekstide põhjal Harku valla õigusaktide andmebaas. Selleks korrastati alates 1991. aastast vastu võetud õigusaktid, süstematiseeriti need õigusharudesse, seostati omavahel, koostati muutunud aktide kohta terviktekstid ja moodustati isikuandmeid sisaldavatest õigusaktidest avalikuks kasutamiseks koopiad, milles kaeti isikuandmed kinni. Koos andmebaasi loomisega sõlmiti leping andmebaasi pidamise teenuse osutamiseks kuni 2010. aasta lõpuni. Märtsis käivitus uus teenus Töötervishoiu ja tööohutuse standardi OHSAS 18001 õigusaktide muudatuste ülevaade, mis hõlmab järgmiste valdkondade õigusaktides toimuvaid muudatusi: töötervishoid, tööohutus, töökeskkond, tööõnnetused, kemikaalid, müra, kiirgus, seadmed ja paigaldised ning nende ohutus.

2009

Valmis ESTLEXi uus vabavaral põhinev tarkvaralahendus. Olulisemad uuendused sellega seoses: aktide muudatused hakkasid jõudma kasutajani igapäevaselt; seadustele lisandusid pealkirja lühendid, mille alusel oli neid võimalik otsida; normatiivsetele seadustele ja valitsuse määrustele lisandusid sisukorrad, milles olid muutunud paragrahvid kollasel taustal näha; lisati võimalused viimase 20 akti uuesti vaatamiseks ja oma lemmikute nimekirja koostamiseks. 5. juunil toimus võtmekliendipäev Okupatsioonimuuseumis, kus tutvustasime uuenenud tarkvaravõimalusi ja uut töölepingu seadust. Valmis Tallinna õigusaktide registri uus tarkvaralahendus. Avalikustasime koostöös rahvastikuministri bürooga olulisemate õigusaktide venekeelsed tõlked ESTLEXi kodulehel tasuta kasutamiseks. Sõlmitud leping sisaldas ka tõlgete ajakohasena hoidmist.

2010

Kujundasime ESTLEXi iganädalase e-uudise põhjalikuks ja sisukaks teenuseks, lisades ülevaatesse ka ministrite määrused ning info uute kohtulahendite ja menetlusse võetavate seaduseelnõude kohta. ESTLEXi teenuste arveldamine automatiseeriti. Tõlgete avalikustamise leping läks üle Kultuuriministeeriumile, kuid lõppes seoses eelarvevahendite nappusega. Algas tõlkimisalane koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga: tõlkisime vene keelde liiklusseaduse. Käivitus uus Riigi Teataja, mis tingis ka ESTLEXi infosüsteemis olulisi muudatusi. 29. jaanuaril toimus Tallinna Õpetajate Majas kliendipäev omavalitsuste ametnikele, kus tutvustati Tallinna õigusaktide registrit ja Harku õigusaktide andmebaasi.

2011

Aasta algas väga töiselt, kuna euro kasutuselevõtuga kaasnes väga suur hulk muudatusi õigusaktides. Teenustesse lisandusid mõned uued omadused: sirvimine väljaandmise järgi on koondatud tabelisse, erinevalt RT kronoloogiast sisaldab see ainult uute aktide avaldamist; lisandunud on võimalus vaadata paralleelselt eesti- ja venekeelset teksti. Lisasime ka uusi andmeid - kõigile kehtivatele normatiivsetele seadustele on lisatud viited menetlusinfole Riigikogu eelnõude menetlemise süsteemis. Tõlkimisalane koostöö ministeeriumidega laienes – koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tõlkisime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, kooostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ja liiklusseaduse muudatused, samuti toote nõuetele vastavuse seaduse. 24. novembril toimus Tallinna Õpetajate Majas kliendipäev, kus tutvustati ESTLEXi arenguid ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse põhimõtteid.

2012

 29.02.2012 moodustati ESTLEX OÜ ja 01.05.2012 seisuga andis Andmevara AS kõik ESTLEXi teenustega seotud õigused ja kohustused üle ESTLEX OÜ-le. Põhiteenused jagunesid neljaks:

1) volitatud töötlemise teenus omavalitsusaktide andmebaasi pidamiseks;

2) õigusinfosüsteemi andmebaasi pidamine ja veebikogumike väljaandmine;

3) teavitamisteenused muudatustest õiguskorras ja kohtupraktikas;

4) õigusaktide vene keelde tõlkimine ja tõlgete andmebaasi pidamine.

Alustasime aktitõlgete väljaandmist raamatutena - nii paberil kui e-raamatutena.

2012. a käivitati koostööprojekti Läti õigusaktide registri pidajaga, mille tulemusena tehti andmebaasis kättesaadavaks Läti õigusaktide tõlked inglise keelde.

2013

2013. a töötati välja teenus kohaliku omavalitsuse üksustele nende määruste teisendamiseks Riigi Teatajas avaldamiseks sobivale kujule. Eraldi projektiks oli Tallinna 1990.-2012. aasta määruste nõuetekohase avaldamise korraldamine Riigi Teatajas ja sellega seonduvad arendustööd. Määruste Riigi Teatajas avaldamiseks sobivale kujule teisendamise teenust osutati aasta jooksul ka Harku vallale ja Viimsi vallale.

ESTLEX OÜ-s toimis 2013. aastal kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9000 2008, kõik põhiprotsessid olid kaetud Andmevara AS kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadiga, mis kehtis kuni 01.01.2015.

Novembris 2013. a viis Andmevara AS läbi ESTLEX OÜ osade võõrandamise hankekonkursi ja 2014. aasta jaanuaris osad võõrandati.

2014

Augustis-septembris 2014 toimus hankekonkurss Harku õigusaktide andmebaasi pidamise ja majutuse teemal, millel ESTLEX OÜ tegi koos Andmevara AS-ga pakkumuse, mis osutus edukaks ja mille alusel sõlmiti leping 3 aastaks.

Novembris-detsembris 2014 toimus Tallinna õigusaktide registri pidamistööde riigihange, milles ESTLEX OÜ ja Andmevara AS ühispakkumus osutus edukaks ja sõlmiti uus leping järgmiseks kolmeks aastaks.

Sügisel uuendati kogu arvutiressurss, võeti kasutusele Office 365 pilveteenus ja koliti uutesse kontoriruumidesse, sest seniste kontoriruumide ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalus lõppes seoses omandisuhte muutumise ja endise emafirma Andmevara AS asukoha vahetusega.

2015

Käivitati ESTLEXi teenuste arendamine eesmärgiga pakkuda uusi funktsioone ning muuta seniste teenuste kasutamine mugavamaks. Arenduste keskseks eesmärgiks seati Eesti õigusaktide digitaalne “tükeldamine” paragrahvideks, mis võimaldab edaspidi siduda õigusteavet konkreetsete sätetega (kohtulahendid, annotatsioonid, käsiraamatud jms). Valmis nutirakendus “Estlex Õigusleksikon 2015”.

2016

Jätkati ESTLEXi normipõhiste teenuste arendustöödega ning täiendati olemasolevaid teenuseid lisainfoga. Valmis nutirakenduse uus versioon “Estlex Õigusleksikon 2016”.

2017

Tallinna Linnakantseleiga sõlmiti õigusaktide registri pidamise leping ja lisad ning Tallinna õigusaktide registri majutusteenuse leping.

2018

Töötati välja uus versioon rakendusest OmaLex, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel, aga ka riigiasutustel, äri- ja mittetulundusühingutel ja sihtasutustel hallata ja avaldada enda dokumente. OmaLex võimaldab registreerida kõik õigusaktid ning siduda eelnõu menetlus vastuvõetud õigusaktiga. Kasutajad saavad esitada teavitusteenuste tellimusi ning määrata õigusakte enda lemmikuteks. Klient saab avaldada õigusaktid ja muud dokumendid tema enda veebilehel, siduda õigusaktid vajaliku lisateabega ning kujundada rakenduse enda korporatiivgraafikat arvestades. Rakendusse laetud õigusaktid, mis kuuluvad avaldamisele Riigi Teatajas, edatatakse korrektse vormistusega XML-formaadis Riigi Teatajale.